mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Decameron 1. Isegi halb mees saab pühakuks, kui ta ei räägi, et ta on halb. 2. Usk võib olla nii halb, kui tahes, uskujaid on alati. 3. Patt on patt ainult siis, kui patt välja tuleb. 4. Leidliku sõnaga on võimalik kõik selgeks teha ja saladused paljastada. 5. Leidliku sõna ja tegudega on võimalik paljusid asju ära hoida. Oidipus 1. Saatust ära hoida ei saa. 2
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas
Hamlet satub vestluse käigus marru ning huupi mõõka seina lüües tapab Poloniuse. Teo varjamiseks saadetaksegi Hamlet Inglismaale. Neljas vaatlus: Ophelia läheb peale isa surma hulluks ning Laertes lubab selle ning isa surma eest kätte maksta. Kuningal õnnestub teda aga koostööle veenda ning nii leitakse võimalus Hamleti tapmiseks. Ophelia uputab end jõkke. Pärast Ophelia surma saadab Hamlet sõnumi oma peatsest naasmisest Inglismaalt. Viies vaatus: Hauakaevajad kaevavad Opheliale hauda, kes on jõkke uppunud, haua ääres aga kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini
seega pole Claudiuski mingisugune paadunud mõrtsukas. Episoodis emaga ilmub taas vaim ning Hamlet ei teeskle enam hullu, vaid paiskab ema vastu kõik oma hinge kogunenud süüdistused. IV vaatuse keskpaigast algab ettevalmistus traagiliseks finaaliks. Hamleti hullu-mängimisele lisandub tõeline hullus oma traagikas. Meeltesegaduses Ophelia laulud saavad näidendi lüürika haripunktiks! V vaatuse kalmistustseen (Ophelia matust ette valmist. Hauakaevajad, vana kuninga narri Yoricku mullast välja ilmuv kolp, Hamleti mõtisklused elu kaduvusest) rõhutab taas surma- teemat, millega näidend algas. Et surm niikuinii kõik tasandab, on Hamletil veelkord põhjust kahelda, kas üldse kättemaks ette võtta. Ophelia matustel Hamlet kinnitab, et ta armastas teda nõnda nagu keegi teine poleks armastanud. Claudius tapab Hamleti olukorras, kus tolle seatud lõks ja juhus ise lõpplahenduse määravad.
Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. Tsunftimeister pidi olema kindlasti abielus. 10. Kuidas tsunftiseadus mõjutas käsitöölise elu ja tööd? Tööpäev algas päikesetõusuga ja kestis loojanguni. Päeva jooksul oli paar puhkepausi. Keskaja meister töötas oma kodus, tema t- ja eluruum oli üks ja seesama. 11. Millised olid nn autud ametid? Prostituudid, timukas, saunamehed, saunanaised, surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad. 12. Nimeta religioosseid ja etnilisi vähemusi euroopas. Juudid, pidalitõbised, kerjused,mustlased ja moslemid. Juudid olid ainukesed kes võisid teenida laenamiselt vaheltkasu ning saada sellega rikkaks. Liigkasuvõtmist peeti sel ajal ebaausaks tegevuseks.Pidalitõbiseid ehk leeprahaiged rahvas kartis. Neile rajati spetsiaalseid haigemaju. Kerjusaks said kõik inimesed, kes oli puude ning pidid kerjamisega omle elatist teenima. Palju
Hamlet viiakse laevale, saatjatel on kiri, kus on käsk Hamlet hukata. Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga, et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama. Peekris on mürgitatud jook, seda plaanib kuningas Hamletile pakkuda, Laertese mõõk on nürimata ja
Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul kalmistul töötavad ametiisikud sihikule võtta kõige parema saagi ning nad teadsid täpselt, kellele pistist anda, et midagi ilmsiks ei tuleks! Need hauad, mis on säilinud puutumatult meie päevadeni, olid varaste
Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Arvan, et "Hamlet" oli hea valik. Konflikt oli väga huvitav ja põnev oli lugeda selle lahenemise lugu. Ehkki lõpp oli väga kurb ja eriti kahju oli Hamletist, siiski oli kergendus teada, et Horatio jäi ellu. Tuleb leppida paratamatusega, et tragöödiad on kurva lõpuga näidendid. Teos oli suurepärane ja tasus ära lugemist!
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on
Kuningas oli ehmunud,et milles nüüd järsku asi on ja miks nii ruttu tagasituleks Inglismaalt on. Samal ajal peab kuningas ka Laertesega salaplaani,kuidas Hamletit ära tappa.Muidugi seda salaplaani algatas Laertes kui sai teada,et Hamlet ta isa oli tapnud.Kuningas aga kiitis tappa ja aitas mõelda välja plaane ,kuidas Hamletit tappa. Samal ajal kui nemad plaani hauvad ,tuli kuninganna nuttes ja teatas ,et vaene hullunud Ophelia on uppunud ojja. Hauakaevajad kaevavad Opheliale surnuaias hauda ja isevaidlevad ,kas tüdruk suri loomulikult või pani ise endale käe külge.Teine hauakaevaja lahkub ja surnuaeda sisenevad Hamlet ja Horatio. Surnuaias märgates hauakaevajat imestavad nad kuidas too saab oma tööd nii külma südamega teha.Hamlet küsib ka hauakaevajalt ,et kellele ta hauda kaevab ,kuid hauakaevaja ei osanud talle nime öelda.Samuti uuris Hamlet ka hauakaevajalt kaua too on olnud selle töö peal
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb
Laertes valib nürimata mõõga, mille ots on mürgitatud. Nii surmab kergegi kriim Hamleti. Kuningal on veel varuks teinegi plaan, kui esimene ei peaks õnnestuma. Kui Hamlet juua küsib, on tema jaoks valmis mürgitatud jook. Kuninganna tuleb nuttes ja toob teate Ophelia uppumisest. Kuningas teeskleb kuninganna ees, et on suure vaevaga Laertese viha Hamleti vastu jahutanud ja avaldab kartust, et see võib taas hoogu saada. Viies vaatus I stseen: Kalmistu. Opheliale kaevatakse hauda. Hauakaevajad arutlevad, kas Opheliat ikka tohiks matta pühitsetud mulda, sest nende arusaamise järgi uputas ta end ise. Nad teevad järelduse, et kõrgest soost iskutel on õigus ka end uputada või puua, ilma et seda patuks peetaks. Hauakaevaja tööd jälgivad Hamlet ja Horatio. Hauakaevaja viskab kaevates välja kaks pealuud. Hamlet arutleb inimese kaduvuse üle. Uurib, kellele seda hauda kaevatakse. Ilmub rongkäik lahtist kirstu kandes, kirstus Ophelia. Hamlet ja Horatio hoiduvad varju
Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Gildide eesotsas olid valitud oldermanid. 4 XV saj. oli juba 73 käsitööliste eriala ja 14 tsunfti
Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse
"Suu avamine" oli kõige tähtsam matusetseremoonia osa muumia ettevalmistamisel. Lahkunu perekond luges palveid, samal ajal kui preester piserdas vett ja kasutas erilisi instrumente, et puudutada muumia suud: roosakast ränikivist konksu, hallikasrohelisest kivist nuga, vaase, väikesi kivist nuge, võideid, õlisid jpm. Ilma selle rituaalita ei saanud surnu teises ilmas süüa, juua, rääkida ega liikuda. Viimaks lasti kirst koos muumiaga pika köie abil hauda, kus hauakaevajad selle vastu võtsid. 16 Hauatagune elu ja Osirise kohus. Hauatagust maailma kujutlesid egiptlased endile Ialu pühade väljade näol (Iaru/Jalu õiglaste/vagade väljad), kust voolab läbi maa-alune Niilus, mida mööda sõidavad oma laevades päikesejumal Ra ja teised taevatähed. Nagu Niilus oli Egiptuses ainukeseks teeks, nii liiguvad ka taevatähed, päike ja kuu mööda maa-alust Niilust
PEATÜKK Kolmas peatükk algab Venus Libitina trahteris, mis on pühendatud Matuse Venusele. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel, kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Kõrtsi omanikuks on Lutatia Ühesilmaline ja tema orjatar. Külastajad aga kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks olid puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised. Terve trahter oli täis inimesi, kes rääkisid päeva suursündmusest Spartacuse võidust. Üks hetk astus trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorite grupi saatel. Kui lõbusad naljad ja elav vestlus oli täitnud toa, sõi Spartakus vastumeelselt ega naljatanud. Mõne aja pärast ühines nendega Lucius Sergius Catilina ning kõik kahvatused teda nähes. Catilinaandis
III peatükk Venus Libitina trahter Ühes Esquiliniuse kõige kõrvalisemas ja räpasemas tänavas asus trahter, mis oli pühendatud Venus Libitanile, see on Matuse Venusele, jumalannale, kelle võimu alla kuulusid matused ja hauad. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel, kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Selle räpase asutise omanik ning perenaine oli Lutatia Ühesilmaline. Puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised olid Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks. Venus Libitina kõrtsi külastajad kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Inimesed rääkisid päeva lemmikteemal gladiaatorimängudest tsirkuses. Mõni hetk hiljem astus Libitina trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorie grupi saatel. Spartacus oli kurb. Ukselt kostis
Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava lootusega, et surnut võetakse teise ilma vastu just sama lahkelt nagu tema sugulased võtsid vastu vastutulija. Vastutulijal on samuti oma kasu selles rituaalis: pärast surma abistab just see hing teda esimesena uues ilmas ( 2000: 158). 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial Kirstu kaas avati ainult haua juures. Hauakaevajad pidid valvama hauda kuradi eest matuserongi saabumiseni. Kirst langetati hauda ning seejärel järgnes preestri osa: kirstu ristikujuline liiva puistamine ja palvete lugemine, mille tava ja kord sõltus sellest, kas tegemist oli luterlike või õigeusklike matustega ( 2000: 160), (Berg 1998: 430). Vene matustel pandi hauale laudlina ja koogid, mesi ja kutja ning söödi ( 1999: 523). Tänapäeval pakutakse vene matustel külalistele vaid kerged suupisted ja tops viina. Paljude
Nimeliselt kuninga võimu all. Nüüdsest pöörati rohkem tähelepanu ülejäänutele riikidele ja alaline sõjavägi pidi kogu aeg olemas olema. Talupoegade hulgast võeti nekruteid. Kui sõjaväekohustus oli täidetud, said nad maatüki. Kaarikuvägi oli eliitüksus, väepealikud olid ohvitserid-kaarikusõitjad ja olid ülikud. Kerkis sõjaline aristokraatia esile ja lõpuks jõudsid nad ka kuninga positsioonile. On teateid ka vabaturust. Olid olemas kuninglikud hauakaevajad. Uue riigi ajal oldi agressiivne kahel suunal: Nuubia poole pealt laiendati valdusid ulatuslikult (kullavarusid oli nüüd kõvasti) ja teine suund Aasia. Thutmosis I jõudis Eufrati jõeni. Järgnes Thutmosis II. Kuningal oli haarem, osad olid ülikkondade tütred ja muidu poliitiliselt saadud. Suurte naiste hulgas oli üks Suur Kuninglik abikaasa, kellel oli kõrge positsioon. Uue Riigi ajal oli see tavaliselt kuninga õde. Kuninga järglaste võimalusi oli palju
positsioonile. Kõiks see avaldus ka kuninga positsiooni näitamises. Ka kuningad kujutasid ennast piltidel kaarikusõitjateks, kes sõdivad ja võidavad Kaost. Kolmas muutus oli see, et kaubandussuhted edenesid uue riigi ajal. Ka mingi ereõttevõtluse märke. Mingi hauakaevajate gild oli, kes olid riigi palgal, kuid olid justkui vabad inimesed, võisid riigilt nõuda midagi, streikida jne. Kuigi selle põhjal ei saa migeid suuri jreldusi teha, sest kuninga hauakaevajad siiski eliit-tasemel oskustööiste teema. Välisvaldused uue riigi ajal: Egiptuse pärilussüsteem- kuningal oli haarem, muidu oli 1-1 tavainimestel mehe ja niase suhe. Enamus kuninga haaremist olid ülikute tütred. Hiljem vallutuuste tulemustehna hakkasid sinna tulema ka Aasi avalitsejate tütred. Selels haaremis oli 1 kuninglik abikaasa, kes mingi aja tagant vahel vahetus. Sellel kuninglikul abikaasal oli suht hea positsioon. See kunignlik abikaasa oli tihti kuninga enda öde v'i poolöde
avamise raamat". "Suu avamine" oli kõige tähtsam matusetseremoonia osa muumia ettevalmistamisel. Lahkunu perekond luges palveid, samal ajal kui preester piserdas vett ja kasutas erilisi instrumente, et puudutada muumia suud: roosakast ränikivist konksu, hallikasrohelisest kivist nuga, vaase, väikesi kivist nuge, võideid, õlisid jpm. Ilma selle rituaalita ei saanud surnu teises ilmas süüa, juua, rääkida ega liikuda. Viimaks lasti kirst koos muumiaga pika köie abil hauda, kus hauakaevajad selle vastu võtsid. Hauatagune elu ja Osirise kohus. Hauatagust maailma kujutlesid egiptlased endile Ialu pühade väljade näol (Iaru/Jalu õiglaste/vagade väljad), kust voolab läbi maa-alune Niilus, mida mööda sõidavad oma laevades päikesejumal Ra ja teised taevatähed. Nagu Niilus oli Egiptuses ainukeseks teeks, nii liiguvad ka taevatähed, päike ja kuu mööda maa-alust Niilust. Vastavalt öötundide arvule oli kogu allilm jaotatud kaheteistkümnesse ossa
annaabi.ee 
