Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk düna...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata:
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6
Mobiilne Lihtne kasutada Ei vaja palju ruumi Palju kasutusvaldkondi Palju erinevaid harjutusi Sobib hästi venitusharjutuste sooritamiseks Eriala lähedase jõutreeningu läbi viimine Sihtgrupp Noored Rahvasportlased Amatöörsportlased Profisportlased Eakad inimesed Kokkuvõte Core Stix treeningseade on väga universaalne ning loodud laiale sihtgrupile. Seadme kasutamine on väga lihtne ning harjutusvara on lai. Core Stix on kokku pakituna väike ning seda saab kõikjale kaasa võtta. Video tutvustus ja lisainfo https:// www.youtube.com/watch?v=NAb5zHGGg yc http://www.corestix.com/ Tänan tähelepanu eest!
5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711 Saaremaa suvesimman vikil 19851998 järjepidev kultuuritöö muuseumi õeliluks koostanud helgi allik kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4 rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78 http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992 http://www.estonica.org/est/lugu.html
harjutusi õigesti sooritada. Seepärast peab seda õppima põhjalikult. Enne kätelseisu korrektset 2 sooritamist on vaja arendada painduvust, tugevust ja osavust. Käesoleva referaadi eesmärk on välja tuua erinevaid võimlemisharjutusi algajale kätelseisu arendamiseks. Referaadis antakse esmalt lühike ülevaade kätelseisu poosist ja seejärel tuuakse välja harjutused kätelseisu treenimiseks. Harjutusvara on võetud erinevatest raamatutest, kuid on juba eelnevalt välja valitud autori poolt vastavalt tema enda kogemusele kätelseisu harjutamisel. Referaadis on esitletud vaid need harjutused, mida autor ise kasutab ja millest tal on kasu olnud. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas tutvustatakse kätelseisu poosi ja teises osas harjutusi selle treenimiseks. Referaat on kokku pandud eesti- ja inglisekeelsetest raamatutest ning internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1
mänguala. Hea füüsiline vorm ja kiirus tulevad kasuks. Mängujuht valib kulli. Kull hakkab teisi joostes püüdma, kätte saadud mängija peab harkis jalgadega seisma jääma. Need, kes pole kätte saadud peavad eest ära jooksma ning võivad kinnipüütuid päästa nende harkis jalgade vahelt läbi pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi. Võib öelda ka arvu ja kehaosa nii mitu last moodustavad grupi. (venitusharjutused kasutades palle) 3. Tunni teema: Tasakaaluharjutused liikumiselt ja madalal pingil; Tunni eesmärk: põhiliikumisoskuste arendamie- leida ja säilitada tasakaalu erinevate liikumisviiside juures
trampoliin, akrobaatikarada ja topelt minitrampoliin. Olümpiamängude programmi kuulub neist ainult trampoliin. Võistlusi viiakse läbi nii meestele kui naistele trampliinis individuaal- ja sünkroonvõistlusena ning akrobaatikarajas ja topelt minitrampoliinis individuaalvõistlusena. Harrastusvõimlemine (Gymnastics for All) on üldarendava ja tervistava eesmärgiga toimuv võimlemine, kus kasutatakse mistahes võimlemisliigi harjutusvara ja tehnikat kehaliste võimete ning eluks vajalike oskuste omandamiseks, liikumise kvaliteedi (sujuvus, terviklikkus) ja väljenduslikkuse arendamiseks. Põhiolemuselt kehalist vormisolekut taotlev või meelelahutuslik ning valdavalt mittevõistluslik liikumisharrastus. Tähtsamad võistlused Eestis ja maailmas Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda
Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel. Võistlustele lähenedes tuleb muuta ka harjutusvara võistlusspetsiifilisemaks, tuleb tõsta võimekust võistlusdistantsi läbimiseks soovitud kiirusega. Üldise printsiibi järgi sooritataksegi kõigepealt vastupidavusharjutused, seejärel jõuharjutused. Olenevalt sellest, kas tegemist on sprinteri või distantsijooksjaga, on vaja läbi viia erinevaid lihastreeningu tüüpe. Sprinteril, kelle põhiomaduseks on kiirus, koordinatsioon, plahvatus, koosneb treening just kiiretest ja plahvatuslikest harjutustest. Nende peamine
7) Kergendavad ja raskendavad tingimused harjutuse sooritamisel Kergendavad tingimused- Raskusjõu mõju vähendamine, hõõrdejõu vähendamine Raskendavad tingimused- Amortisaatorid, vastupanu ületamine, trenažöörid 8) Kehalise koormuse iseloomustus, selle doseerimise võimalused liikumisravis. Kerge koormus- Elementaarsed harjutused, kätele ja jalgadele, isoleeritud lihasgruppidele või lihastele, mõõdukas tempos. Mõõdukas koormus- Lai harjutusvara, erinevad lähteasendid, optimaalne tempo, ei kasutata jooksu, hüppeid ja keerulisi harjutusi. Intensiivne (raske) koormus- Harjutuste valik ei ole kitsendatud. Doseerimise võimalused- Õige harjutuse valik (raskusaste ja risk). Õige lähteasendi valik. Korduste arv, protseduuri kestvus, harjutuse kestvus. Sooritamise tempo. Tunni tihedus. Soorituse amplituudi ja rütmi muutmine. Käte töö lisamine. Lisaraskused, pingutuse astme suurendamine. Emotsionaalsuse lisamine
"Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman. Ujumise algõpetus Arvestada tuleb laste ja noorte vanuselisi iseärasusi: · 3-5aastased lapsed tahavad eelkõige mängida ja supelda. Neid ei väsitata pikkade seletustega. Tundideski piisab 3-5 harjutusest ja 20-minutilisest tunnist · 6-8aastased lapsed on kannatlikumd, kuigi nende tähelepanu on ka hajevil. Harjutusvara ja tegevused peks läbima 30-minuti vältel · 9-10aastased noored on enamasti püüdlikud ja kannatlikumad ning seetõttu nende edusammud kiiremad. Selles vanuses õpitakse sageli ujuma lihtsalt matkimise teel. Õppetund võib olla kuni 45-minutiline. Õpilastel loetakse ujumisoskuseks 25m läbimist. Ujumisõpetuse põhiharjutused: · veega harjumine · vette hingamine · lõdvestumine · libisemine · hõljumine · pea vees ujumine
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas
valitsemine, füüsiline ja psüühiline vabadus nin heaolu. Rõõm tuleb liikumisest. On mõttetu öelda õpilasele, kes istub kõveras oma raamatute kohal: "Istu sirgelt!" Korraks nõksatab sirgeks, kuid vajub peagi jälle küüru-tema seljalihased on liiga nõrgad.Halb kehahoid aga raskendab siseorganite tööd. Nagu arst määrab ravimeid nende mõju järgi, nii valib võimlemisõpetaja harjutusi nende tõhususe järgi. Esmane ja põhiline harjutusvara Idla süsteemis kannab nime kehakool. Siia kuuluvad kõik rühti ja harmoonilist liikumist arendavad harjutused, mis peavad erineval kujul iga tunni kavas olema. Geniaalse pedagoogina lõi Idla põhiharjutustele aina uusi vorme, erinevaid lähteasendeid, andis igale tunnile oma näo, kuid tunni ülesehitus järgis kehakooli põhimõtet.Tund algas kõnni, kerge jooksu, hüplemisega. Järgnesid harjutused kätele,
F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas. Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil.
psühholoogilisest osast. Need osad on omavahel seotud ja ettevalmistamisel peab pöörama neile võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010)
6.4. Suuskade määrimine. Klassikalise tehnika ja tõusuviiside õpetamiseks peavad suusad olema määritud pidamisele – määrimata suuskade korral ei ole võimalik nimetatud teemasi korrektselt õpetada või omandada. Hiljem, kui õppepaigad on kõvaks sõidetud ning klassikalist jalatõuget ei harjutata, on parem sõita pidamismäärdeta (sellest anda eelmisel harjutuskorral teada). 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine. Suusatamises sõltub tunni teema ja harjutusvara valik eriti paljudest oludest – ilm, temperatuur, lumi, õppepaikade kaugus üksteisest, suuskade määritus. Kuis suusad on maääritud libisema, ei võeta selles tunnis kava klassikalise jalatõukega vise. Halva libisemisega (uus külm tuisklumi) ei ole otstarbelas õppida uisuviise. Mäeelemente õppides harjutatakse samas tunnis nii tõusudel kui laskumistel. Halva ilmaga (külm, tuul, sadu) ei minda kaugele ega sõideta lagedal vastu tuult, valitakse intensiivsemaid ja pausideta tegevusi
psühholoogilisest osast. Need osad on omavahel seotud ja ettevalmistamisel peab pöörama neile võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010)
pdf 4. Rückenberg, J Kehalised võimed ja võimekus... lk 1, 3 http://opetaja.edu.ee/janarsport/Kehalised%20v%F5imed%20ja%20v%F5im ekus%85.pdf 5. Soom, L Kiirjooks. Türi Majandusgümnaasiumi õppekava. Türi. 2011 http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks 6. Torim, H Kiirjooks. Tehnikast ja ettevalmistusest noorteklassis. Tallinn. 1987, 85 lk, lk 50 7. Torim, H Kergejõustikualade tehnikast. Tallinn. 1993, lk 4-23, lk 4 8. Torop, T Kiiruslike võimete arendamise harjutusvara. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liit. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III, 2. osa.2012, 72 lk, lk 4-6 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/KJ3_2osa_final_SMALL.pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna Pedagoogilise seminari õppematerjal veebis: www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiirus_ja_selle_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiiruse_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/harjutused_kiirusvime_arengule
kliendile (millistele lihastele üks või teine harjutus mõjub); • teab, millised harjutused tekitavad terviseriske, oskab kasutada alternatiivseid harjutusi (valesti valitud harjutuste puhul on oht kutsuda organismis esile muutusi, millest võivad tuleneda kahjustused ja tervisehäired); • oskab tundi metoodiliselt õigesti üles ehitada ning seda juhtida. PEDAGOOGILINE MEISTERLIKKUS (PRAKTILISED OSKUSED) • valdab aeroobika spetsiifi list harjutusvara ja terminoloogiat nii inglise kui ka eesti keeles ning oskab seda treeningtunnis sihipäraselt kasutada; • oskab planeerida ja läbi viia erinevaid treeningtunde, arvestades treenitavate ettevalmistuse taset, tervislikku seisundit ja iga; • oskab loogiliselt üles ehitada ning õpetada liikumiskombinatsioone; • oskab harjutusi ohutult sooritada ning õpetada õiget hingamist; • oskab juhendada treeningtundi visuaalselt (kätemärgid) ja verbaalselt (õige terminoloogia, lühikesed ja
Jälgi, kas sinult tahetakse saada ükskasjade väljatoomist, võrdlust või üldistusi. 6. Kui sa ei ole mõne ülesande puhul endas kindel, ära kohku ega jäta kõike vastamata. Kindlasti on igas ülesandes midagigi, mida sa oskad. Valesti vastamist pole vaja karta, sest valede vastuste eest punkt maha ei võeta. 11 ÜLESANDEID ALLIKATEGA TÖÖTAMISE HARJUTAMISEKS Käesolev harjutusvara ei ole mõeldud n-ö. ühekordseks kasutamiseks. Seetõttu pole siia hea ka märkmeid teha või ülesannete lahendusi sisse kirjutada. Täidetavad tabelid, lüngad lausetes, kontuurkaardid jms. on selleks, et näidata, missuguses vormis ülesanded riigieksami töös võivad esineda ning missuguses vormis tuleb neid lahendada. Käesolevas kogumikus olevate ülesannete lahendamiseks võta eraldi paber. Küll tuleb
annaabi.ee 
