Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased.
esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; KOOLI ÕPPEKORRALDUS Õppekava § 15. Riiklik õppekava (1) Riiklikes õppekavades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. (2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse
lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%) Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada Varajase märkamise ja võrgustikutöö olulisus! Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Teatada: kov, lastekaitsetöötaja/sotsiaaltöötaja Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada! Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel (õpetaja, huviringi juht, treener, arst,
Ühendriikides võtaks see 80 biljoni dollarit aastas, et tagada seda, mida õpetajad peavad võrdseks kohtlemiseks kõigile, nii alg- kui keskkoolis. See on kõvasti rohkem, kui 36 biljoni dollarit, mis praegu selleks kulutatakse. Võrdelt kohustuslik kool peaks olema tuntud, kui majanduslikult teostamatu. Kooli kohustus märkamatult lõhestab ühiskonda: samuti sorteerib ta maailma rahvuseid vastavalt rahvusvahelisele kasti süsteemile. Riigid on jagatud kastidesse, hinnatuna nende hariduslikust väärtusest, mis tehakse kindlaks nende kodanike keskmiste kooli aastatega. Koolide paradoks on lihtne: kasvanud kulutused laiendavad nende hävitust. Koolide laiendamine on sama hävitav nagu relvadegi, kuid vähem märgatav. Enamus õppimisest toimub ,,juhuslikult" ja isegi kõige tahtlikum õppimine ei ole programmeeritud juhiste tulemus. Tavalised lapsed õpivad oma esimese keele vabalt, kuigi kiiremini siis, kui vanemad neile tähelepanu pööravad. Enamus inimesi, kes õpib ära teise
Esimeses programmis esitletakse õpilastele võimalusi, kuidas teha hariduslike otsuseid õppimises ja avastada nende huvisid ning võtta vastutust nende saavutamisel. Aastatega õpivad Daltoni õpilased, kuidas võtta vastutust nende endi hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb sellest ühe kõige uuenduslikuma ja edukama hariduse institutsiooni. Maja, Ülesanded ja Labor Maja Helen Parkhausti uskus, et ülioluline on lapse kuulumine mõnda väiksemasse gruppi koolis, kus iga laps õpiks õpetaja valvsa ja hooliva silma all, kuna see arendab lapse
sajandi teisel poolel, ajal mil toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37; Hämäläinen,. Ühiskondliku murrangu ajal muutus endine traditsiooniline perekondlik kasvatus ning nõrgenes kogukondade ühtekuuluvus ja kasvatusvõime. Tekkisid uut tüüpi sotsiaalsed probleemid, mida Saksamaal hakati käsitlema hariduslikust ja kasvatuslikust aspektist. Ulatuslik pedagoogiline liikumine ühendas sotsiaalseid ja pedagoogilisi vaateid. (Hämäläinen, 2001: 4 3) Millised on erinevad võimalused käsitleda sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö omavahelist suhet? Kuidas nende omavahelist suhet käsitletakse oleneb suuresti käsitluse aspektist. H. Tuggeri järgi on; Sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika IDENTSED oma eesmärkide ja mõistetena
süvaõpe) lvõi teevad seda väiksemas mahus kui eakaaslased lKumb nendest variantidest on õige, ma ei saa aru. l lGümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitletakse HEV õpilasi ka 13 paragrahvis, mille puhul mulle väga meeldis, et esimesena mainiti andekaid õpilasi. Samuti on väga positiivne koduõppe kajastamine. l l? 13. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist. (2) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib gümnaasium teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
säilitamise tagamisega. Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus sõltub inimesest ja on väga subjektiivne. Teatakse, et üks maastik on teisest meeldivam, kuid harva osatakse oma eelistustele anda objektiivset seletust. Paiga teeb inimeste jaoks atraktiivseks eelkõige selle maastiku ilu. Maastikel on oma esteetiline väärtus. Nad inspireerivad sageli kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid, fotograafe, filmimehi. Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest saab rääkida juhul, kui maastik sisaldab õppe- ning uurimistööks vajalikku informatsiooni, olles seega teabeallikaks näiteks teaduslike institutsioonide, ülikoolide ja koolide jaoks. Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastik omab orientatsioonilist väärtust siis, kui maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad
Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus (selgitus). Majanduslikud väärtused Elatisväärtus, Maastike turuväärtust, Utilitaarökoloogiline väärtus (arvestatakse looduse taluvus ja taastusvõimet.). Mittemajanduslikud väärtused. Maastikusisene ökoloogiline väärtus, Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus, Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest, Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastiku esteetiline hindamine on tunduvalt hilisem. Kui esmased vajadused on rahuldatud ja inimene otsustab antud paika elama jääda, hakkab ta ümbrust kriitiliselt hindama. Identiteediväärtus on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. 23. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest.
(2) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. (3) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B- võõrkeele õppest. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 5 nimetatud tunniressurssi. (5) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib põhikool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks. (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning
Aidates last tema enda loomingu analüüsimisel, julgustame teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast. 1.3.2 Loov laps Lapse loova mõtlemise kujunemise mudel põhineb kolmel vastastikku seotud komponendil: lapsevanemad (kui eksperdid), lapse kasvamise keskkond ja laps. · Lapsevanem lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele. · Lapse kasvamise keskkond määratletud perekonna sotsiaalsete,
teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast (Fisher 2005: 37 38). 4.2.2 Loov laps Lapse loova mõtlemise kujunemise mudel põhineb kolmel vastastikku seotud komponendil: lapsevanemad (kui eksperdid), lapse kasvamise keskkond ja laps. · Lapsevanem lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele.
minna määravate reeglitega antud spordialal. Eriti ilmne on strateegiliste reeglite tähtsus sportmängudes kus sportlase vôime interpreteerida reegleid määrab tihti tulemuse. 4.3. Spordireeglid on inimvajadustest sôltuvad. Nagu eelpool mainitud, on spordi üheks funktsiooniks ôpetada spordtga tegelejaid järgima vôimalikult täpselt spordireegleid. Spordi edasiseks arendamiseks, eriti hariduslikust aspektist vaadatuna, ei saa seda spordi funktsiooni vôtta aga väga rangelt. Seetôttu ei tohi spordireegleid vaadelda ainult kui seadusandlikke akte. Reeglite järgimise ulatus sôltub eelkôige tingimustest ja kontingendist. Nii muudetakse meelelahutuslikes sportlikes tegevustes reegleid vastavalt sellele, kuidas tegevust muuta haaravamaks (mängud rannas). Selliste meelelahutuslike sporditegevuste juures vôib tekkida moment kui spordireeglite
võimaluste kättesaa- saaks teha teadlikke valikuid, milles malel on tema eluplaanides oluline davus kõigile lastele. roll. Seetõttu on oluline võimalikult laiade valikutega haridusvõimaluste kättesaadavus kõigile lastele. On selge, et võrdsete võimaluste tagamine on laiem sotsiaal-poliitiline küsimus. A. Toots kirjutas 2007. aastal: “Hariduslikust ebavõrdsusest on viimasel ajal räägitud palju, kuid sageli kammitsetuna pooltõdedest ja ste- reotüüpidest. Liiga palju “auru” läheb eliitkoolide paremuse tõestamisele, mis on ju a priori selge. Eliitkoolides õppivate laste arvu silmas pidades pole see üldse Eesti hariduse põhiprobleem. Tähelepanu peaks pälvima hoopis fakt, et vallakoolid, kes põhikooli tulemustes on parimad, jäävad güm- naasiumi tasemel alla nii maakonnakoolidele kui ka suurlinnakoolidele.
viida hambaarstile jms. 4) H a r i d u s e h o o l e t u s s e j ä t m i n e tähendab, et lapsevanem ei toeta lapse õppimist ja koolikohustuse täitmist. Kui lapsel puuduvad õppevahendid, kui ta hilineb ja puudub koolist päevade kaupa, kui ta kodused ülesanded on pidevalt tegemata, kui kodus ei tunta mitte kõige vähematki huvi lapse koolitee vastu, siis on tegemist ilmselge hooletusse jätmisega. Ka koolieelses eas, veel enne koolitee algust, võime rääkida hariduslikust hooletusse jätmisest. Seda siis, kui lapsel on lubatud tundide kaupa televiisori ees istuda või arvutimänge mängida. Ei arene lapse motoorika, sõnavara ega koordinatsioon. 5) J ä r e l e v a l v e t u s e s t saame väikelapse puhul rääkida siis, kui laps saab endale kaela tõmmata kuuma vee, veereda trepist alla, juua kemikaale, ära eksida, liiklusavariisse sattuda, ära uppuda jms. Järelevalvetus on tõsine probleem väikelaste ja koolieelikute puhul, sest mida
rahvusvaheliste organisatsioonideni välja. Tänapäeval elab planeet Maal umbes seitse miljardit inimest. Kõik need Maal elavad inimesed kuuluvad inimkonda kui inimtsivilisatsiooni hoolimata inimese rassist, nahavärvist, soost, etnilisest päritolust, keelest või kultuurist. Inimkonna ajaloo 36 jooksul on inimesed saanud õpetusi prohvetitelt. Kuid nende õpetuste aktsepteerimine ja interpreteerimine on sõltunud inimeste hingelisest, hariduslikust, geograafilisest ja sotsiaal- kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit-
rahvusvaheliste organisatsioonideni välja. Tänapäeval elab planeet Maal umbes seitse miljardit inimest. Kõik need Maal elavad inimesed kuuluvad inimkonda kui inimtsivilisatsiooni hoolimata inimese rassist, nahavärvist, soost, etnilisest päritolust, keelest või kultuurist. Inimkonna ajaloo jooksul on inimesed saanud õpetusi prohvetitelt. Kuid nende õpetuste aktsepteerimine ja interpreteerimine on sõltunud inimeste hingelisest, hariduslikust, geograafilisest ja sotsiaal- kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit-
rahvusvaheliste organisatsioonideni välja. Tänapäeval elab planeet Maal umbes seitse miljardit inimest. Kõik need Maal elavad inimesed kuuluvad inimkonda kui inimtsivilisatsiooni hoolimata inimese rassist, nahavärvist, soost, etnilisest päritolust, keelest või kultuurist. Inimkonna ajaloo jooksul on inimesed saanud õpetusi prohvetitelt. Kuid nende õpetuste aktsepteerimine ja interpreteerimine on sõltunud inimeste hingelisest, hariduslikust, geograafilisest ja sotsiaal- kultuurilisest tasemest. Kõigest sellest järeldubki see, et laiali hargnenud inimkonnale annab Jumal tegelikult ühtesid ja samasid õpetusi ühtsusest, armastusest ja vendlusest erinevatesse paikadesse ja erinevatel aegadel, kuid need on erinevate usundisüsteemide vahel ära teisenenud. Religiooni ( näiteks mõne usundi ) võib jaotada suurteks osadeks. Seda osa usundites, mis käsit-
annaabi.ee 
