Eesnimi Perenimi Aerofoto Filosoofia Füüsika Inglise keel Matemaatika Aive Liibusk 5 4 3 5 3 Andres Laukse 3 5 3 5 4 Christia Aruoja 3 3 4 3 3 Eduard Elbrecht 5 4 5 5 5 Elari Tamm 5 4 5 4 2 Ella Eljas 4 5 3 5 5 Elliko Kõiv 4 2 4 3 4 Elsa Kivi 4 4 5 4 4 Esko Miljukov 5 ...
Kas koolis on tähtis vaid hinne? Kas head hinded koolis tagavad hea karjääri ja õnneliku elu? Kaldun arvama, et paraku mitte. Usun, et ükski tööandja ei tunne iial huvi, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassi sain. Arvan, et üheskis CVs pole küsimusi mu keskkooli või ülikooli hinnete kohta, pigem arvan, et rohkem tahetakse teada, mis on minu varasem töökogemus ning minu hobid – need on tööandja jaoks hoopis olulisemad, kui on hinded. Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada
Kooli nimi Nimi 11. klass Uurimustöö KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES? Juhendaja: nimi aasta Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada kas ajaloo hindel on seos ühiskonnaõpetuse hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja.
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi kritiseerida, sest igal ühel on omad lemmiktegevused, kuid õppimine ei tohiks olla kellegi elu mõte, see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel ...
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suu...
Alustatud Friday, 4 February 2011, 08:57 PM Lõpetatud Friday, 4 February 2011, 09:24 PM Aega kulus 27 minutit 6 sekundit Hinded 38.8/43 Hinne 9.02 maksimaalsest 10 (90%) Question1 Hinded: 1 Vara koosneb Vali üks või enam vastust. a. omakapitalist ja kohustustest b. põhivarast ja käibevarast c. põhivarast ja kohustustest d. käibevarast ja põhivarast e. varudest, ettemaksust, rahast ja põhivarast Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question2 Hinded: 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1
november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1
november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis
Ootamisaeg 0 kuni 6 tundi 7 kuni 13 tundi 14 kuni 20 21 kuni 27 28 kuni 34 tundi tundi tundi Sagedus 5 27 30 20 8 Leidke järgmiste variantide seast õiged paarid. Valimi maht: Teise intervalli alumine piir: Teise intervalli osakaal: Kolmanda intervalli keskväärtus: Intervallide arv tabelis: Intervallide pikkus: Õige Selle esituse hinded 3/3. Question 2 Punktid: 1 Määra järgmiste mittearvuliste tunnuste tüüp. sugu kodakondsus amet valu tugevus rahulolu töötingimustega hinnang valitsuse tööle Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Leidke õiged paarid. Kahe tunnuse vahel seos puudub Kahe tunnuse vahel on kasvav seos Kahe tunnuse vahel on kahanev seos Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1 Mida näitab tunnuse jaotustabel? Vali üks vastus. a
Test 1: täiuslik konkurents Question 1 Punktid: 1/1 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1.
oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid
Question 1 Punktid: 1/1 Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või tootmisel) välismõju Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Raha funktsioonid: väärtuse mõõt - raha kasutatakse arvestusühikuna väärtuse mõõtmiseks, hindu näidatakse rahas;
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Raha funktsioonid: väärtuse mõõt - raha kasutatakse arvestusühikuna väärtuse mõõtmiseks, hindu näidatakse rahas;
III hindeline test Question1 Hinded: 1 Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;1 1], X0=[2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 6 sekundit. Vastus: Question2 Hinded: 1
Miks sulamisprotsessis HU, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? Vali üks või enam vastust. a. Aurustumisel on S palju suurem kui sulamisel b. Aine sulamisel on paisumistöö pV 0 c. Aine aurustamiseks kulub rohkem energiat kui sulatamiseks d. Aurustumine on endotermiline, sulamine eksotermiline protsess - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1 Millistes järgmistest protsessidest on H < 0? Vali üks või enam vastust. a. Fe (t) + S (t) <=> FeS (t) b. (NH4)2Cr2O7 (t) <=> Cr2O3 (t) + N2 (g) + 4 H2O (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a
Harjutustest 1.õppenädala materjali kohta Katse 1 ülevaade Question 1 Punktid: 1/1 Dokumendihaldusega tegeleb organisatsioonis sekretär või juhi-abi Vastus: Õige Vale Kuna enamik töötajaid tegelevad ise oma töös vajaminevate dokumentide loomega, haldamisega, siis ei saa tänapäeva organisatsioonis öelda, et dokumendihaldusega tegeleb üks inimene. Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: Question 2 Punktid: 1/2 Dokumendi pealkiri on oluline vormistuselement, sest Vali üks või enam vastust. a. avab selle sisu Dokumendregistrisse kantud pealkiri aitab otsida konkreetset b. aitab hallata dokumente dokumenti Dokumendi pealkiri avab selle saajale / kasutajale sisu Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/2. Tagasiside ajalugu: Question 3 Punktid: 1/1
Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 1 65500 9.03.12 Question 2 Punktid: 1/1
parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma.
Lahenduses kasuta funktsioone:
Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet)
Funktsioon keskmiste arvutamiseks ja väljastamiseks (NB! Summeerida tuleb VEERGUDES
olevaid andmeid) ning edukaima rühma leidmiseks ja väljastamiseks.
Algoritm
Programmikood
#include
kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-sin)(1-sin)tan2= ? siis mitte ei peaks õpetajat huvitama, kui õigesti ma selle ära lahendan, vaid seda, kui osavalt ma kasutan valemeid ning mõtlen, kuidas midagi ära taandada ning võimalikuklt lihtsalt vastus kätte saada. Hinne näitab küll seda, et kas mul valem on peas või mitte. Mis omakorda näitab seda, kuidas ma tunniks valmistunud olen ja mis hinnet ma ootan. Järelikult hinne näitab minu teadmisi konkreetses asjas. Hinded näitavad mingil määral ka tedmiste pagasit. Klassis on õpilane, kes midagi ei õpi vaid magab päevad läbi, teda kutsutakse lolliks ja temaga võibolla ei olda nii seltskondlik. Tema kõrval on õpilane kellel on head hinded, ta kuulab ning teeb tunnis kaasa. Ta pakub kohe teistele huvi, et kust ta teab ja tema käest küsitakse ka rohkem. Siit järeldades saame kohe aru, et lapse tarkust võetakse hinnete järgi.
Kuidas Paremini Õppida? Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid. Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head. Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus? Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid. Võib-olla leiad enda jaoks siit mõne huvitava mõtte. Kui jõuad koolist koju, siis võta aega puhkamiseks. Peale pikka koolipäeva on hea teha midagi õppimisele vahelduseks. Igati sobilikud on sportimine, jalutamine, einestamine, kodused toimetused, huvialad jne
Katse 1 ülevaade Alustatud laupäev, 14 aprill 2012, 05:21 PL Lõpetatud laupäev, 14 aprill 2012, 06:40 PL Aega kulus 1 tund 18 minutit Hinne 20 out of a maximum of 20 (100%) Question 1 Punktid: 1/1 Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest b. õnnest c. vanusest d. soost Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda töö tootlikkusest 17:32:19 on 14.04.12 1 1 2 Sulge töö tootlikkusest 17:32:19 on 14.04.12 1 1 Question 2 Punktid: 1/1 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist b
punkti (k +Karu =K. Karu) o =B2&" "&A2&" maksab "&D2&" eurot (ühes pakis on "&E2&" tk)" ühendab lahtrid ja muudab lauseks o =COUNTIF(A1:I29;"mari") loe kokku palju on nime ,,mari" o =AVERAGEIF(C:C;E13;B:B) arvutab aind meeste keskmise pikkuse (pildil) ARVUDEGA TABEL o =COUNTIF(L1:Q16;0) loe kokku palju on numbrit 0 o =MODE(B2:G13) enim esinev väärtus selles piirkonnas (tabelis) o =MODE(hinded) enim esinev väärtus selles piirkonnas ,,hinded" (tabeli nimeks on pandud ,,hinded", õpetus järgmine punkt) o Formulas Name Manager saad muuta tulba nime o =COUNTIF(hinded;B20) loe kokku mingi hinne tulbast ,,hinded" ARVUTAMINE o =B4*1,2 korruta lahtri väärtus 1,2-ga 2 o =CEILING(B4*1,2;0,05) korruta lahtri väärtus 1,2-ga ning vastuses on 2 kohta peale koma
Mis motiveerib mind õppima ? Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise.
1. Millised praktilised kutseoskused on vajalikud sinu valitud erialal töötamiseks? Peaksin oskama hotellituba koristada, aineid doseerima ja oskama klientidega hästi suhelda. 2. Kuidas sa hindad enda seniseid kutsealaseid oskusi? Põhjenda! Hindan oma seniseid kutsealaseid kutseoskusi hästi. Oskan ja saan hakkama praeguste asjadega mida oskama peab ja soovin neid oskusi juurde saada. 3. Millistes õppeainetes on sul kutsekoolis kõige paremad hinded? Miks just nendes? Erialaga seotud ained ja arvuti õpetus. Need on ained millest saan hästi aru ja mida mulle meeldib õppida. 4. Millised on su tugevamad kutseoskused? Miks just need? Minu tugevamateks kutseoskusteks on hotelli numbritoa koristus ja just eriti sel oleva voodi tegemine. Need just selle päraste, et oleme seda väga palju harjutanud ja palju praktiseerinud. 5. Millistes õppeainetes on sul kutsekoolis nõrgemad hinded? Miks just nendes?
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata
märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde. Kõige alguses teen ma ära kergemad asjad, sest pärast on rohkem aega keskenduda rasketele asjadele. Koduseid tõid teen ma nii palju kui ma oskan ja need mis on natukene raskemad nende puhul küsin ma koolis klassikaaslaste käest abi. Kunagi sain sellise asjaga hakkama, et mul olid hinded suuremalt jaolt 4-5, aga nüüd on hakanud hinded ikka korralikult kannatama ja peaks ikkagi õppima hakkama. Hinded on vist selle hakanud kannatama, sest mul on tegemisi nii palju, aga see võib-olla lihtsalt ka laiskus, mida ma arvan et see ongi see asi. Kool on liiga kitsas definitsioon õppimisele. Mu isiklik, põletav ja igapäevane küsimus ei ole muidugi see, kuidas paremini õppima õppida, vaid kuidas paremini elama õppida.
Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või
Variatsioonikordaja on standardhälve ja keskväärtuse suhe. Valem: V = x V= 0,216956 6.4. Leian mediaani. Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähis: M e = Me = 4 6.5. Leian moodi. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Tähis: M = o Mo = 3 5 7. Tunnuste iseloomustus Matemaatika ja füüsika hinded kuuluvad järjestustunnuste alla. Järjestustunnus on tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Järjestustunnused kuuluvad mittearvuliste tunnuste hulka. Järjestustunnuseid saab ka esitada sõnadega, mitte ainult numbritega. Näiteks hindeid saab peale arvude ka väljendada sõnadega: väga hea, hea, keskpärane ja puudlik. 6 8. Kahe tunnuse analüüs 8.1. Hajuvusdiagramm ehk korrelatsiooniväli
STATISTIKA TÖÖLEHT 1. Klassi matemaatika kontrolltöö hinded 10-palli süsteemis olid 7, 5, 8, 6, 7, 9, 3, 6, 5, 6, 4, 7, 6, 6, 8, 7, 10, 9, 7, 4, 8, 5, 6, 7, 8, 9, 6, 7, 7, 8. a. Sisesta andmed EXCELi töölehele tulpa A b. Moodusta andmetest variatsioonirida(tulbas), selleks märgista tulp ja vali menüüreast Sort&Filter – ascending. c. Koosta ülesande andmete põhjal sagedus- ja suhtelise sageduse tabel, näiteks selliselt C D E
Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded on järgmised: Mate- Füüsika maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 5 3 5 2 3 2 2 4 5 2 3 4 5 4 4 Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded NB
Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja juba lõpetanud õpilased. Erialad - päevane õpe ning täiskasvanute täiendkoolitus. Hinded - hinded, puudumised, märkused. Vara - mööbel, arvutid, fotoaparaadid, tööriistad jm. Trennid - sporditreeningud ja muu organiseeritud vaba aja veetmine. Infosüsteemi alamsüsteemid (infosüsteemi kasutajagrupid): Õpetaja Tunniplaani koostaja Raamatukoguhoidja Õpilane Lapsevanem Kaadriosakond Palgaarvestaja Spordiringide haldaja Ühiselamu juhataja Grupijuhendaja Direktor IT-pealik Majandusjuhataja IT helpdesk
Probleemilahenduse meetod Probleem : Mul on hinded väga kehvad ja mind ähvardab koolist välja kukkumine. Eesmärk : Mul on kõigis ainetes vähemalt kolmed. EESMÄRGIPUU Jätan õppimiseks Olen vähem arvutis rohkem aega Näpistan hobide arvelt Inno Mul on kõigis Küsin abi Klassikaaslastelt Irja
august 1 0,2 september 0,8 1,8 0,5 oktoober 0,6 1,1 0 november 0,4 0,7 jaanuar märts mai juuli septemb detsember 0,5 0,7 ee tarbimine" ning diagrammi legend on üleval ee tarbimine külm vesi soe vesi mai juuli september november NB! Koosta tulpdiagramm, kus I veerandi hinded on värvitud tekstuuriga ja II veerandi hinded on kahe v oranz). Pealkirjaks pane "Tunnistus" ning legend jääb alla. Digrammi taustaks võid panna omale meelep õppeaine I veerand II veerand eesti keel 5 4 kirjandus 4 4 Tunnistus vene keel 4 3 inglise keel 5 4 6 saksa keel 4 4 5
Keskmine 4390 905,94 3484,06 570,7 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 5320 7315 3857 9775,5 2926 5838,7 Ülesanne 5 Lisada oma äranägemise järgi hinded tulpadesse TK6, TK7 ja KT3 Arvutada tunnikontrollide (KH_TK) ja konrolltööde (KH_KT) keskmised hinded. Kaalutud keskmise hinde (KKH) jaoks võtta tunnikontrollid arvesse kaaluga 1 ja kontrolltööd kaaluga 3: ( Päeviku hinne = Kaalutud keskmise hindega (KKH), aga näidatakse täisarvuna Keskmiste hinne näidata 2 komakohaga Värvida parima ja halvima õpilase tulemus Nimi TK1 TK2 KT1 TK3 TK4 TK5 KT2 TK6
Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud õpik on uus. 38. 16- korteriga majas elavates peredes on lapsi järgmiselt: 1,3,0,4,2,2,0,2,3,1,2,2,2,3,0,1. 1) Moodusta varjatsioonirida 2) Esita andmed sagedustabelina 3) Kujuta sagedustabel tulpdiagrammina 4) Mitu last on keskmiselt igas peres 5) Mitu last on peredes kõige sagedamini (mood)? 6) Mitu protsenti on keskmisest suurema lastearvuga peresid? 39. Matemaatika kontrolltööde hinded olid järgmised: 2,5,4,4,3,3,2,5,1,3,4,5,3,3,4,3,2,5,4,5,1,2,3,4,4. 39.1. Esita hinded variatsioonireana 39.2. Leia kontrolltöö keskmine hinne 39.3. Leia hinnete mood ja mediaan 39.4. Mitu protsenti õpilastest sooritas kontrolltöö vähemalt hindele kolm? 39.5. Õpetaja võttis pakist juhuslikult ühe töö. Kui suur on tõenäosus, et selle hinne on 3? 40. Matemaatika testis oli võimalik saada 10 punkti
E-riigi tugevus ja nõrkus tänapäeva maailmas E-riik on üks variant, kuidas inimeste elu palju mugavamaks teha. Tänapäeval on väga palju e-teenuseid, millest tavakodanik võibolla ei teagi veel, kuna neid tuleb pidevalt juurde. Puutun kõige rohkem kokku e-kooliga. Mäletan, kui olid veel klassipäevikud, kuid nendega oli pidevalt probleeme kunagi ei teadnud, kas hinded on päevikusse pandud, mis tööd on tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest
perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab juttu. Põhjuseid on mitmeid, kuid need, kes tegelikult kannatavad on õpilased ise. Hinded langevad ja õpetajad kurjustavad. Et saada häid hindeid, pean ise õppima ja korralikult käituma. Küll siis ka minul hinded korda saavad. Samamoodi on sõprusega. Inimene, kes mõtleb vaid endale ja ei hooli teistest, ei leia sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada. Kuid kui me tahame endale lähedasi inimesi, sõpru kelle peale saab loota peame olema sellised nagu soovime, et oleks meie sõbrad
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna
Laste Mured ja Rõõmud Lastel on tavalistel palju muresid, kuid on ka rõõme ja kõige tavalisem mure on näiteks koolis halvad hinded, nende mured pole küll teisugused kui täiskasvanutel, aga see ei tähenda et neil ei ole muresi või et nende mured oleks vähem tähtsad, aga igal tavalisel lapsel, ning ka igal ebatavalisel lapsel on ka rõõmud. Rõõmud tasakaalustavadki mured, sest kui ei oleks rõõme siis oleks elu nii igav et ei oleks enam mille nimel elada. Võtame mõne rõõmu näiteks arvutis olemine mõni laps lausa jumaldab arvutit
ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi ette, et laps jääks kooli endasi. Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam
kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta vabatahtliku tööd tegema, antud juhul siis kartuleid korjama. Sarnasused: Mõlemad käime keskkoolis, kool kestab viis päeva, endiselt on meil ka selliseid õpetajaid nagu näiteks õpetaja Kornel. 3. Vali üks tegelassuhe ja kirjuta see lahti. Aarne ja tädi Ida Alguses said nad hästi läbi kuid kui Aarne hakkas rohkem õhtuti väljas käima, ta hinded langesid, ta ei kuulanud enam üldse tädi sõna, muutusid nende suhted väga halvaks. Nad ei saanud enam üldse omavahel läbi kuna Aarne polnud enam see, kes ta oli varem. Maia mõjus talle nii halvasti, et Aarne unustas iseenda probleemid ja kohtustused, mistõttu ta hinded nii tugevalt langesid ning suhted tädiga muutusid kriitiliseks. Tädi Ida ei olnud selline, kes ennast väga hästi kehtestada oskaks. Sellepärast ehk Aarne temaga nii halvasti käituski. Aarne ei
4 16 21 23 24 28 40 67 tunnid 40 67 1 1 0.056 0.056 18.77778 45.77778 352.6049 2095.605 19.589 116.422 puudumised 67 0 40 3 28 5 24 6 23 7 21 11 16 12 14 4. Matemaatika eksami hinded Variatsioonirida: 2 3 3 xi 2 3 4 5 3 f 1 11 4 2 3 pi 0.056 0.611 0.222 0.111 3 xi-x -1.556 -0.556 0.444 1.444 3 (xi-x)^2 2.420 0.309 0.198 2.086 3 (xi-x)^2*pi 0.134 0.189 0.044 0.232 3
midagi teha pole.” Vastupidist arvab seitsmenda klassi õpilane Kätlin. Tema sõnul on kool väga stressirohke ja väsitav koht. “Me õpime täiesti mõttetuid asju, mida me elus ei kasuta. Kodused ülesanded teevad seda koolipäeva ainult pikemaks. Oleks siis veel, et nädalavahetustel ei peaks õppima aga ei, kõige rohkem asju jääbki just esmaspäevaks teha,” ütles ta. Viimast aastat gümnaasiumis õppiva Merily arvates ei ole koolis raske, kui teha täpselt nii palju, et hinded korras oleksid. Ehk tema sõnul võib tundi minemata jätta, kui teemat oskad ja selles aines on positiivsed hinded. “Kodustest töödest teen ka ainult vajalikud ära, näiteks esitlused, arutlused ja referaadid. Rohkem pole vaja, kui just õpetaja hindele ei küsi,” lausus ta. Siinkohal võiks ära mainida, et Merilyl on neljad-viied, vaid ainult mõni üksik kolm matriklis. 10aastane Martin kehitas vaid õlgu ja ütles, et koolis pole raske, ainult seljakott on raske.
STATISTIKA 10. A klassi matemaatika kontrolltöö hinded olid 4, 4, 5, 2, 3, 3, 4, 4, 4, 2, 5, 5, 2, 5, 4, 5, 4, 4, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 5, 5, 3, 5 1. Kirjuta välja selle statistilise rea variatsioonirida (järjestatud). Leia variatsioonirea minimaalne ja maksimaalne element X min ; X max . Leia variatsioonirea ulatus X max - X min . 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5 Variatsiooni ulatus 5 2 X min = 2 X max = 5 2. Esita andmed sagedustabelina (sagedus f)
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga
annaabi.ee 
