aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa Võistlejad vahetavad rada igal ringil finisi vastassirgel asuva 70 m pikkusel ristlemislõigul Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai - sirge on 28,07 m
energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimise võimet võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega võrreldes kuni 58% · Parandab hästi aeroobset vormi · Ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu turvaline ala ülekaalulistele · On hea ettevalmistus suusahooajaks. · Astu reipalt, mõõdukalt pika sammuga. Pea meeles rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired.
Päästepaat maale · Meeskond läheb iseseisvalt Aquariustisse ( kuumoodul). · Varsti tuleb sama käsk ka lennujuhimiskeskusest. · Astronaudid peavad kõik Odyssey süsteemid välja lülitama. · Kuumoodulisse mahub 2 inimest ja hapniku on 45. tunniks. · Kuumoodulisse peab minema 3 inimest ja koju sõit on 55 tundi pikk. Ähvardavad ohud · Houstonis lukustvad eksperdid end simulaatorisse ,et mõelda plaan kuidas vähendada elekti- ja hapnikutarbimist, et Apollo jõuaks koju. · Hapniku peaks teoreetiliselt jätkuma kuid nad sureks süsinikdioksiidi tõttu mida nad välja hingavad. · Apollol kästakse väljalülitada seadmed mida nad ei vaja ning temperatuur hakkab kiiresti langema , samalajal kuu suureneb. Teip ja plast päästavad elu · Kuna Odysessey õhufiltrid on nelinurksed aga Aquariuse omad ümarad on vaja ehitada vahetükk mis võimaldaks filtrit kasutada.
Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m.
Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m  10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus
Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu  tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab maksimaalset hapnikutarbimist)  kui palju organism suudab hapnikku kasutada. Oluline: mida suurem võime, seda parem töövõime. Aeroobne-anaeroobne. Naised taluvad anaeroobset tööd kehvemini. Naised taluvad piimhappe hulka vähem. Nende lihasmass on väiksem, siis piimhapet tekib vähem. Anaeroobne koormus  seotud lihasmassiga, meestel on töövõime suurem. Hapnikuvõlg  organismi seisund, kus vajatakse hapnikku, aga organism ei suuda seda tagada. Naistel-meestel tekib hapnikuvõlg üsna sarnaselt. Mida rohkem
WPW sündroom, kodade virvendus ja laperdus · Biosaadavus ~50%, terapeutiline toime saavutatakse mitme päeva pärast, põhjuseks ravimi ulatuslik ümberjaotumine (jaotusruumala ~200l), T1/2 kuni 100t; metaboliseerub, eritub peamiselt väljeheitega, toime püsib kuni kuu peale ravi lõppu · Lisaks K+ blokeerivale toimele ka adrenoblokeeriv toime; aeglustab eritusjuhtivust ja vähendab erutatavust, aeglustab rütmi · Lisaks vähendab müokardi hapnikutarbimist ning laiendab pärgartereid, minutimaht ei vähene · Kõrvaltoimetest hüpotüreoidism/hüpertereoidism, ladestumine sarvkesta, naha valgustundlikkuse muutus, kopsufirboos Antiarütmikumid: klass IV Verapamiil · Näidustused: supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid (lisaks: hüpertensioon, stenokardia) · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri
Beeta-blokaatorite vererõhku alandav toime baseerub perifeersete (eriti südame) adrenergiliste retseptorite blokaadil (negatiivne inotroopne ja kronotroopne efekt; väheneb südame minutimaht; presünaptilise noradrenaliini vabanemise pidurdumise tõttu väheneb perifeerne vastupanu), kesknärvisüsteemi sümpaatilise aktiivsuse vähenemisel (väheneb tsentraalne vasomotoorne aktiivsus) ja /või reniini vabanemise pärssimisel. Beeta-blokaatorid vähendavad müokardi hapnikutarbimist. Perifeersete veresoonte ahenemine, mille tõttu on kõrvaltoimena jäsemete jahedus Beeta-blokaatorid on eriti näidustatud kõrgvererõhu haigetel, kellel on pingutusstenokardia, tahhüarütmiad või kes on läbi põdenud südameinfarkti, samuti glaukoomi või migreeniga patsientidel. Ka rasedatel on beeta-blokaatorite kasutamine lubatud, sest neil pole leitud mingeid loodet kahjustavaid toimeid. Beeta-blokaatoreid ei tuleks kasutada patsientidel, kellel on obstruktiivne hingamisteede
rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg).
kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg).
Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised.
· Kepikõnd ei vaja erilisi tingimusi, keppidega võib käia metsas ja pargis, linnatänavail ja maanteel, rannas ja rabas. · Kepikõnd on sobiv tervisespordiala nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suure koormusega. · Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab eman vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimist võrreldes tavalise käimisegaa. · Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. 11 4. Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida
-Janu tunne ei ole piisav rehüdratatsiooni indikaator (Mida tumedab uriin, seda väiksem vee sisaldus organismis)  Harjuta lühiajaliselt kuumemas keskkonnas, päevade kaupa kuumas viibimine ei ole oluline (kohanemise koguaeg sõltub kuumas treeningute koguarvust, 10...30 päeva)  Saabu võistluspaika 2 nädalat varem Alkohol: Aeglustab piimhappe eemaldamiist Vähendab südame kontraktsiooni tugevust Suurendab üldist hapnikutarbimist lisaks lihastele Suurendab higistaist Suurendab lihaste süsivesikute tarbiist Suurendab diureesi-vee filtreerimist neerude kaudu Tõstab meeleolu Kohv: Kofeiin suurendab diureesi Kofeiini toniseeriv toime tuleb umbes 20 tassist Keskkonna tingimused:  Soojus- mõjutab temperatuuride erinevuse kaudu konduktsiooni, konvektsiooni. Absoluutne temperatuur mõõjutab aurustumist  Niiskus- mõjutab higi aurustumist- tilkuv higi on vee kaotus ilma jahutusefektita
võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg, max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max hapnikutarbimine(VO2max), MET-id, PWC170/kg Max hapnikutarbimist määratakse kaudselt koormustestil saavutatud max võimsuse järg
siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra. Siilile ei meeldi kui teda selili keeratakse kui soovite teda altpoolt näha, siis tõstke ta üles. Vasikas sünnib sarvedeta, elevandipoeg kihvadeta, siilipoeg seeeest tuleb ilmale, okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab.
ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. - Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära aatomituumadele omase võnkesageduse. - Positronemissioon tomograafia (PET) - võimaldab hinnata verevoolu kiiruse muutumist ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. - Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte: - Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. - Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk närvierutust rakukeha poole. - Akson (nouronil on üks) - jätke, mis kannab närvierutust teiste rakkudeni. 14 Jan Purkinje - 1839
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF  käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF  käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F  uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust
tab hapnikupuudusel lihastes ja veres leiduvat suhkrut (süsivesikuid) ja toodab tööd anaeroobse piimhapet (laktaati). Selle anaeroobselt energiat tootva ainevahetusmehhanismi läve läheduses kõi- nimeks on glükolüüs. Koormus anaeroobsel lävel koormab hapnikku vahendavaid ge sobivamaks in- ja tarbivaid mehhanisme maksimaalselt, andes signaali hapniku tarbimise võime dividuaalseks vas- maksimaalseks arengukse. Töö intensiivsuse suurendamine hapnikutarbimist tupidavustreeningu enam oluliselt ei suurenda. Küll aga toodetakse intensiivsuse kasvuks vajalikku intensiivsuseks energiat juurde hapnikupuuduses, mille tulemusel hakkab kuhjuma piimhape ja töö jätkamine muutub võimatuks. Piimhappe kuhjumise tõttu jääb koormuse kestus anaeroobset läve ületades lühiajaliseks, langetades selle kaudu treeningust saadavat kasulikku efekti. Seetõttu peetakse tööd anaeroobse läve läheduses kõige