Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe. Ka süda on täiuslikum kui kahepaiksetel. Enamikul roomajatel on
Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus. Silinder ja ketasfreesid kinnitatakse freespingile tsentritorni abil. Tsentritorn kujutab endast silindrilist võlli,mille ühes otsas on koonus, teises keere kinnitusmutri pealekeeramiseks.
Leheroodumine: · Sulgroodne: ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega lehed. · Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. · Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu. · Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu Leheserv: · Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon. · Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt. nõges · Kahelisaagjas: saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega.
Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. Elupaik Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres
Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks
Kokkuvõte: seedeelundkond · Inimese seedeelundkonna moodustavad suu66s koos hammaste ja keelega, neel, s66gitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. · Seedimise ulesanne muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
• D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi. Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vees, kus on üle 30. kraadi, on nende jaoks palav. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab
päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. 3.toitumine Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning haarab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii lõualuudes kui ka suulaes. Kaotatud hammas asendub õige pea uuega. 4.sigimine Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 kraadi, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht
Küsimused ja vastused Mis oli poisi nimi? Poisi nimi oli Juss. Mida ei meeldinud poisile teha? Poisil ei meeldinud hambaid pesta Kes elasid poisi suus ja mis oli nende nimed? Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
•elupaikade mitmekesisus meres V. Maismaa taimede teke •sammalde (sõnajalgtaimede taolised) eostaimed •tugev vars – kattekiht Tagajärg: •mulla teke Sõnajalgtaimed→ paljasseemnetaimed(kuusk)→katteseemnetaimed(õistaimed)→ muld VI. Loomade levik maismaale •lülijalgsed (putukad, vähid) VII. Selgroogsete areng kalad→kahepaiksed(sabaga)→roomajad→linnud-ürglinnud(kolju sulestik)/imetajad(lõualuud hammastega, kolm vaba sõrme küünistega) Roomajad Imetajad - Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu
See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
KURBAN RAMAZANOV ( KK 13, I kursus) 3. Millisel kujul saabub kala toitlustusettevõttesse? Toitlustusettevõttesse saabuvad mereannid ja kalatooted (kala värskena, jahutatult, külmutatult, fileerituna, soolatuna) ja pooltooteid. 11. Nimetage kalade töötlemise töövahendid. · kalariiv (erineva suurusega,tihedamate ja hõredamate hammastega) · kalaluude eemaldaja, kalatangid, pinsett · teraspulk, kaitsekindad · teravaotsaline kahvel (kinnihoidmiseks fileerimise ajal) · lõikelaud · fileenuga (kalade fileerimiseks) · kalakäärid (kalade kõhukoobast lõigata, lõigata küljest selja-ja kõhuuimi,kärpida sabauime, kasutatakse väiksemate kalade puhastamisel (pead lõikavad)) · spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga
Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides Mõned vigastada saanud või vanad tiigrid hakkavad inimesi sööma inimesi, kuna inimest on kergem püüda Oskavad ka kala püüda Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3- aastaselt, isased ligikaudu aasta hiljem Paaritumine kestab 5 päeva Emasloom kasvatab 2 kuni 4 kutsikat kaks aastat Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist Aitäh kuulamast!
Kopplaadureid kasut peamiselt puistematerjalide laadimiseks, ümberpaigutamiseks ja ladustamiseks. Kopa täitmise ja tühjendamise viisilt jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180˚ ulatuses d) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega. Üldkasutatavaid standardkoppade tüübid: a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva hammastega lõikeservaga. Lisaks kasut ekskavaator-laaduritel greifer-tüüpi mitme otstarbelist koppa. 4. Harklaadurite kasutusala, liigitus ja tööorganid. Harklaadureid kasut peamiselt tükklastide laadimiseks transpordivahendeile, ladustamiseks, laotöödeks ja ka tükklastide lossimiseks transportvahenditelt. Tööseadme paigutuselt liigitatakse: a) frontaalse b) külgmise tööseadme paigutusega
miski puudu jääb teineteist puutudes läbi teadvusetaguse taju (Kareva 1987: 12) 5 2.2.2. Lausekujundid Lausekujunditest on kõige levinum retooriline küsimus. Üks parimaid näiteid sellest on luuletus "Hoia elust kinni hammastega": Hoia elust kinni hammastega. Nuta, naera, kisenda kui peab. Olen sinu kõrval. Kuid ei sega. Kumbki teisest liiga vähe teab. Igaüks on ihuüksi sõjas. Kelle vastu? Enda. Kelle poolt? Üheaegselt kumbki oma majas
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub
4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad Selg on tume (must), kõhuosa valge Külgedel kaks halli viirgu Kasutatud kirjandus: www.google.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin http://et.wikipedia.org/wiki/Keelikloomad http://et.wikipedia.org/wiki/Imetajad http://www.slideshare.net/chryssy/eluslooduse-sstemaatika http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Vaalalised.html http://en.wikipedia.org/wiki/Common_dolphin http://www.thebigzoo
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes
Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid
järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde" Tänan tähelepanu eest!
Ida-Turkanast on leide (vanusega 2–1,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Koht sugupuus
tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid . Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas, seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse. Majandustegevus Kariibi mere saartel tegeletakse palju puu-ja
materjalide lõikamiseks nad on ette nähtud. Puidu lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse süsinikterasest (HCS). Pehmete metallide lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse kiirlõiketerasest (HSS) või bimetallist (BIM). Bimetallist saelehed on väga sitked ja ei murdu. Väga kõvade materjalide lõikamiseks (roostevaba teras, gaasbetoon, glasuurplaadid jms.) on ette nähtud volframkarbiidist hammastega saelehed. [22;294] Otstarbest sõltuvalt valmistatakse saelehed mitmesuguse suuruse ja hammastusega (Joon. 65; 66) Saelehtede kinnitusviise on kasutusel mitmeid, Viisenamlevinut on: Tkinnitus (Joon 67a), Ukinnitus (Joon. 67b), Makitakinnitus (Joon. 67c), topelt Tkinnitus (Joon. 67d) ja soonkinnitus (Joon. 67e). OHUTUSNÕUDED 1. Töötamisel tikksaega kasuta kaitseprille, kuulmekaitseid ja vajaduse korral ka tolmumaski. 2
Mark Gaskell ja poja naine Adelaide Jefferson. Nad mõlemad olid rahalistes raskustes, seega oli neil motiiv olemas. Mõrva uurimise käigus avastati veel autosse põlenud tüdruku laip. Taibukas miss Marple hakkas neid kahte mõrva omavahel seostama ja avastas asitõendotes vea. Ruby Keeni sugulane Josie valetas Ruby laiba kohta. Tema jutu järgi oli Ruby laipraamatukogutoas, kuid fakt oli, et Ruyl olid sisseulatuvad hambad, aga raamatukogutoas oli hoopis etteulatuvate hammastega tütarlaps. Pika uurimise käigus sai miss Marple lõpuks aru, kes on kurjategijad. Ruby hea tuttav Josie ja Mark Gaskell! Peale esitlustantsu läks Josie koos rubyga tema tuppa, kus Josie ta uimastas.Seejärel sõidutas ta Ruby metsaäärsele teele, valas auto bensiiniga üle ja süütas põlema. Mark aga uimastas Pamela, sõidutas ta Basil Blake'i majja ja kägistas ta vööga surnuks. Mark tahtis Basili süüdi lavastada, aga ta plaan
Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu · Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku · MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse · Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape)
lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi.
67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72. pügaldunud 73. tömp LIHAKAS LEHT paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed 66. LEHE SERV 1 2 3 4 5 6 7 74. 1saagjas 2 kahelisaagjas 3 hambuline 4 täkiline 5 loogeline 6 kaarhambuline 7 sopiline Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega Kahelisaagjas - saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised
) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele, mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks)
saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku
saarestikel. Neile meeldivad igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Toitumine Söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Toitu haaravad teravate hammastega tervelt või suurte tükkidena. PALJUNEMINE Enamik roomajaliike saab järglasi munedes Eestis elutsev arusisalik on üks väheseid, kes poegib ja üks sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused Neil on nii passiivseid kui ka aktiivseid kohastumusi enda kaitseks ja varjamiseks. Passiivne näiteks varjevärvus
Ta küsis naiselt, kas ta üldse ei armastanud oma poega, et sööb? Eit hakkas nutma ja ütles, et ega leem või raisku minna, seal ju sool sees. Mõisaproua jaoks oli sool aga odav asi. ,,SFINKS" Egiptuse liivakõrvel asub sfinks. Mida ta ometi öelda tahab? Midagi tahab ta ju ometi öelda? Aga seda teab ainult Oidipus. Ohooo...aga ma ju tunnen neid näojooni, ei oel neis enam midagi egiptusepärast. Madal valge laup, kõrged põsedsarnad, lühike sirge nina ja ilus valgete hammastega suu, pehmed vurrud ja väike kräsus habe ning need väiksed silmad... See oled ju sina Karp, Sidor, Semjon-Jaroslavi või Rjazani maamees, minu suguvend, vene tüüp! ,,VENE KEEL" Raskeil päevil oled sina üksi minu tugi ja pidepunkt! Kui sind ei oleks, mis siis hoiaks mind veel meelt heitmast selle epale, mis kodus sünnib?
püüda võib. Kalu ei tohi püüda kudemise ajal, püüdmisel tuleb järgida kalade alammõõtu, tuleb järgida kehtestatud püügiviisi- ja normi. Püügiloal on kirjas, millal ja millega tohib mingit kala püüda. KÕHRKALAD JA SÕÕRSUUD Haid meenutavad välimuselt luukalu, kuid neil puuduvad soomused, selle asemel paiknevad neil kehal nahahambad. Haid tunnevad erakordselt hästi lõhnu, samuti on nad teravate hammastega röövloomad. Raid on välimuselt teistsugused, neil on lame keha ja pikk saba. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Hai ei tohi kunagi hambutuks jääda, kuna ta on röövkala ning sööb suuri kalu ja võib rünnata ka inimesi, selleks on vaja teravaid hambaid. Sõõrsuud - Suu asemel on suulehter Suulehtri serval ja keelel arvukad sarvhambad Poolparasiitne eluviis
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred
Seedeprotsess Seedimine algab suuõõnes.Inimesel on algselt suus 20 piimahammast,mis 5-12 eluaastates vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu
veekogu või loodusandide läheduses. Eluase on tulnud kujundada selliselt et ta sobiks ümbruse ja kliimatingimustega. Pikapeale sai selgeks et Punakraed püssiga taga ajada oli tühi töö. Seepärast haudus Cuddy tollal kui lumi kõige sügavam ning kaeluspüül toitu kõige vähem tema vastu välja uue plaani. Ainsale kohale kust punakrae veel toitu võis leida pani ta tormikuul hulga püünispaelu välja. Punakrae vana sõber valgesabaline jänes näris mitmed neist oma teravate hammastega läbi kuid mõned jäid veel järele ja Punakrae kes jälgis parajasti pilguga kaugel taevarannal mustendavat täpikest mis võis kergesti kulliks osutuda astus otsesilmusesse. Mis õigus on inimesel panna kaasolend säherdusi pikki ja koledaid piinu kannatama ainult sellepärast et see olend ei kõnele inimkeelt? Kogu päeva ja öö peksles ta oma tugevate tiibadega püüdes asjatult vabadusse pääseda ja piin aina kasvas kuni lind hakkas juba surma soovima.
- valge keelekatt ühel keeleküljel võib osutada närvihaigusele, kuid ka keskkõrvapõletik võib esile kutsuda keelekatu haige kõrva poolel; - punane suur plekk kahvatul keelel võib näidata takistusi hingamisel (näiteks astmat); - punetav, sile, läikiv, «nagu lakitud» keel viitab algavale maksahaigusele; - kuiv keel võib olla suhkruhaiguse tunnuseks; eriti kui suunurkades on lõhesid; - keeleturse (keele paisumist on tunda hammastega) võib esineda kilpnäärme alatalitluse või maksavaevuste korral. Kas arstile tasub keelt näidata? Kindlasti, sest lõplikult saab ainult spetsialist öelda, kas teie vannitoapeegli-diagnoosil on ka alust. Lisaks keelelt loetud märkidele on olulised veel organi vegetatiivne seisund, haiguse algus, arenemine, suurus, vorm, liikuvus ja keelealuste veresoonte seisund. Pange tähele ka kühme ja vagusid oma keelel. Kui vagu on keele keskosas, võib teil olla
milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks
Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg
Räägiti, et Robert ei oskanud laulda, aga ta tahtis seda väga teha. Ta müüs oma hinge kuradile ja sai vastu kitarrioskuse. Algas elektrikitarride võidukäik. Tavalisele kitarrile pandi helipead külge algul mängiti istudes. Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine, kitarride põletamine, improviseerimine). See oli teoreetiline pool kontsertloengust. Loengu jooksul esitasid nad kümme lugu. Esimene oli klassikaline romanss, see sisaldas rohkeid kaunistusi, oli voolava meloodiaga, nukrameelne ja intensiivne. Teiseks oli pala nimega ,,Cross roads", mis oli mõnusa rütmiga. Järgmine oli ehtne kantrilugu, mis tehti väga huvitavaks mängides seda slide'ga (tekitas pika pinina noodi lõppu). Esitati veel klassikaline
Inimese evolutsioon Rahvusvaheline teadlaste töörühm leidis ahvinimese kivistise, kes kolme miljoni aasta eest tagajalgadel käima hakkas. Kivistis oli vana lõualuu, mis sisaldas vaid viit hammast, mis sarnanesid inimese hammastega. Lõualuu omanik võis olla maailma esimene inimene. Teadlane Louis Leaky leidis 1964. aastal Aafrikast kolju ja mõne käeluu. Leaky leidis ka käe lühikesed sõrmed, mis tõenäoliselt suutsid juba haarata ja tööriistu valmistada. See leid, mis sai nimeks homo habilis, tõestas Leaky teooriat, et just kivist tööriistad eristasid esimesi inimesi algelistest ahvinimestest., kes olid inimese ja ahvi vahelüliks.
esinevad lõpusepilud ja saba. BIOKEEMILINE VÕRDLUS-Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega.Elu päritolu teooriad.Sooja lombi metafoor Darwinilt.Selle hüpoteesi kohaselt võisid elu aluseks olevad molekulid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes,kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni.Kuum katlake.Saksa teadlane Wächtershäuser on ühe hüpoteesina välja pakkunud vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal
17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu hammastega, roided konksjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega 23. aegkonnad vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond eoonid fanerosoikum, proterosoikum, arhaikum
kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust
anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla
- Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest Ül: välisärritajate vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nt: nahk( moodustab 15-25% kehakaalust). Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, veekao ja võõrkehade sissetungi eest. - Tugielundkond- võimaldab liikuda Ül: tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Nt. luustik(ca poole inimese kehakaalust) - Seedeelundkond- lagundab toitu Seedimine: I- suuõõne(toit peenestatakse hammastega) II- söögitoru kaudu makku(segatakse toit edasi 12- sõrmikusse) III- peensool(toimub toitainete imendumine verre) -Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga - Ringeelundkond- transpordib kehas aineid 1)Veri 2)Veresooned 3) Verd liikuva panev pump(süda) Osaleb: toitainete ja hormoonide transpordis. -Erituselundkond- eemaldab kehast mittevajalikud ained. 5. Millised on inimese iseloomulikud tunnused? Suur aju, hästi arenenud ajukoor
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima
Piirkond kus nad liiguvad on erinev, isastel on 100 ha ringis, emastel 85 ha ringis. Eraldi on päevased ja öised piirkonnad. Valgejänesed on valdavalt üksiklased, kuid vahel 2 võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade lähedale. Emaloom hoiatab poegi ohu eest klõpsuvate häälitsustega (mida tehakse hammastega). Võitlemisel kasutavad valgejänesed tagakäppi (löögid) ja eeskäppi (poksimine). Neil on väga hea kuulmine ja hea haistmine. Nad võivad joosta kuni 64km/h. Sigimisperiood on valgejänestel veebruarist augustini. Pesakonnas on 1-5vahel ka kuni 13 poega. Külmemas kliimas on pesakonnad suuremad. Vastsündinud poegadel on karvkate täielikult olemas ja silmad avatud. Peale poegimist lahkub emajänes kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul
annaabi.ee 
