Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolilatt Tänapäeval kasutatakse peamiselt hammaslatiga või kruvi-mutter tüüpi rooliajameid Hammaslattajami eelised: · Lihtne konstruktsioon, odav ning lihtne toota. · Väike hõõrdumine ning väiksed lõtkud. · Roolivardad on võimalik kinnitada otse roolilati külge, puudub vajadus lisahoobade järele · Kompaktne. · Lihtne piirata maksimaalset roolinurka. Kruvi-mutter eelised: · Saab kasutada jäikade sildade korral. · Suudab kanda üle suuremaid jõude. · Võimaldab suuremat rataste pöördenurka.
Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari.
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid .............................
pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Roolivõimendi parandab liiklusohutust. Vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari.
Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari.
trosssilindrid. Sele 6. Ühepoolse toimega silinder Sele 7. Ühepoolse toimega silindri kasutamine ülestõstetava tõkkepuu puhul C A B Sele 8. Kahepoolse toimega silindri kasutamine ukse avamise sulgemise süsteemis 2.1.2 Pöördliikumisega täiturid Pöördliikumisega täiturid jagatakse pöördsilindriteks ja suruõhumootoriteks. 2.1.2.1 Pöördilindrid a) Hammaslatiga pöördsilindrid- kahepoolse toimega silindreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. b) Labaga pöördsilindrid- kolb an asendatud labaga, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhk juhitakse
vastavalt keeratava mutri või kruvi suurusele. Selle leiutas 1842. Aastal inglise insener Richard Clyburn. 1885. aastal patenteeris Enoch Harris tellitava mutrivõtme, millel sai muuta nii suurust kui ka nurka. Aastal 1891 patenteeris Rootsi leiutaja Johan Petter Johannson oma uuendatud mutrivõtme, mida kasutatakse tänapäevalgi. On olemas erinevaid mutrivõtmete vorme: kruviga reguleeritavaid võtmeid, kallimaid automaatselt mutri järgi kohanduvaid võtmeid ja hammaslatiga reguleeritavaid mutrivõtmeid. Tellitava mutrivõtme leiutamine oli tähtis saavutus 19. sajandi ehituses, sest varem pidid töömehed ja ehitajad kaasas kandma erinevate suurustega mutrivõtmeid, kuid nüüd piisab vaid ühest reguleeritavast võtmest. Allikad: http://famousbelgians.net/desmedt.htm http://gwydir.demon.co.uk/PG/BellsLincoln/BellsLincoln.htm http://patimg2.uspto.gov/.piw?docid=00326868&SectionNum=3&IDKey=D972A8368E25 http://www.davistownmuseum.org/bioBostonWrench.htm
Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks. • Haaratsi konstruktsiooni määravad teisaldatava objekti kuju, mõõtmed. 10. Suunaventiilid, nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide tähistamine ning juhtimisviisid. Pidev- ning impulssjuhtimine. Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine
Hammaslattajami eelised: kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi-mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad
voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. Roolivõimendi pump saab käituse kiilrihma vahendusel väntvõlli rihmarattalt (mõnikord kasutatakse ka pumba käitamiseks elektrimootorit). Pumba rihmarattaga võll toetub keres asuvatele laagritele. Kahepoolse toimega labapumbal on kaks surve- ja kaks imiruumi. Pumba rootor on kinnitatud võllile nuutidega. Pumba rootorisse on tehtud labade mahutamiseks sooned. Hammaslattrooliga sõiduautodel asub roolivõimendi jõusilinder tavaliselt hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asetatud hammaslati otsa ja roolivõimendi pumbast tuleva õli survel aitab liigutada hammaslatti. Õli lekkimise vältimiseks on paigaldatud mõlemale poole silindri otstesse ja kolvile tihendid.
Silindri liikumisel teises suunas pääseb õhk kolvi taha moodavooluklapi (vastuklapi) kaudu. Erikonstruktsiooniga pneumosilindrid Läbiva kolvivarrega pneumosilinder Lame- (lapik) tandem-, kompaktne tandemsilinder Mitmepositsioonsilinder Kolmepositsioon-, juhikutega-, stoppersilindrid Teleskoopsilinder Kolvivarreta silindrid- pikk ruum väikese mõõtmega (tross-, pilutihendiga ja püsimagnetitega silindrid) 13. Lineaar- ja pöördsilinder (nt mis nende vahe on) Hammaslatiga pöördsilindrid (pöördenurk kuni 360o) Labaga pöördsilindrid Lineaarliikumisega silinder liigub sirgjooneliselt samas kui pöördliikumisega liigub pöördega. 14. Suunaventiilid e. jaotid (tähistused ja avade markeeringud) Funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väldavade ühendusseeme: Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine
lööksilinder võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel. Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1-2m/s) Seda tüüpi silindreid kasutatakse stantsimisel, neetimisel jne. Lööksilindri poolt arendatav löögienergia on silindri mõõtmeid arvestades suur, sõltuvalt kolvi läbimõõdust 25500Nm. 27. Pöördsilindrid Hammaslatiga pöördsilindrit kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° 28. Pneumomootorid
Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9
Rooli ülekandearv on 18. Sele 18. Näidissõiduki pööramise kinemaatiline skeem (autori foto) 12 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI Roolilatt: Ülesanded on Roolirattapöörde muutmine rattapöördenurgaks ning auto täpne suunamine kõigis sõiduolukordades[4]. Ehitus: Roolireduktori keres olev kaldhammasratastega väikeratas hambub hammaslatiga. Latt liigub juhikutes ning taldrikvedruga suruk hoiab teda pidevalt hammasratta vastas[4]. Rooliratta pöördliikumine muudetakse rööpvarda kulgliikumiseks hammaslattülekande abil. Hammaslattreduktor võib olla püsiva või muutliku ülekandesuhtega. Püsiva suhte korral on hambasamm kogu hammaslati pikkusel ühesugune, muutliku suhte korral on lati keskosas hambasamm suurem (ülekandesuhe väiksem), mistõttu rool on keskasendis kiirem(kuigi raskem)-
Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari.
Vaakumklapi avanedes liigub õhuklapist mööda sisselaske koldesse. Õhulugeja annab juhtplokile signaali suurenenud õhukogusest ja juhtplokk hoiab pihustid kauem lahti. Tühikäigu pöörlemissagedust jälgiv süsteem. 1õhufilter 2sisselaskekolle 3roolivõim 4vaakumklapp 5õhulugeja Jõusilinder. Tegemist hammaslattrooli jõusilindriga ja selle ehitus. 1 siibrivõll 2 tagasivoolu otsik 3 pealevoolu otsik 4 tihendid 5 kolb Hammaslatt rooliga autodel asub roolivõimendi silinder hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asendatud hammaslati otsa. Ja roolivõimu pumbast tulev surve aitab liigutada hammaslatti. Õli lekke vältimiseks on paigaldatud kaks tihendit. Juhtpea ja selle ehitus. Juhtpea ül. on juhtida jõusilindri tööd.Otsesõidul Õli pääseb mõlemale jõusilindri poolele. Kui ka tagasivoolu kanali kaudu paisupaaki.Õlirõhk on sel momendil väike. Rooliratta pööramisel juhtib juhtpea õli ühele poole silindrit. Teinepool jääb ühendusse tagasivooluga
ning pani hammasratta korraks pöörlema (vt lisa 7.). Leidur mõtles, milleks ta saaks hammasratta pöörlemist praktiliselt rakendada. Kuidas oleks lood liikurtõllaga. Erumajor seadis oma aparaadi sõidukõlblikule alusele, pani hammasratta ümber tõmbetrossi ning asetas silmuse teise osa ümber vankriratta. Ja Rivaz tegi seda, midapärast teda on teinud miljonid autojuhid: ta käivitas ettevaatlikult karburaatori. Lootusrikkalt vajutas ta süütenupule. Kolb koos hammaslatiga sööstis silindrist välja. Hammasratas tegi pöörde ja tross tõmbus pingule. Rak-rak rak... Tõld tegi söösthüppe edasi (2, lk 27) . Ükskord, kui Nikolaus Otto uuris mootori käivitusmehhanismi, märkas ta huvitavat nähtust. Alustades katset nagu tavaliselt unustas ta sisse lülitamata elektrisüüte. Mitte lastes sisseimetud gaasi silindrist väljuda, pööras Otto hooratast vastupidises suunas ja gaas suruti kokku. Seejärel lülitas ta sisse süüte
ülevooluava põõrdumisega üksteise suhtes. ( kaldlõige plunžeri ülaosas on sisse freesitud) Plunžeri juhtpind võib olla varustatud ringkanalitega, mis moodustavad laburünttihendi. Pööratava puks on varustatud hammasvõõga ( milline on puksile asetatud selliselt, et oleks võimalik hammasvõõd puksil põõrata ja seda tänu hammasvõõl oleva pingutus/kinnitus kruvile). Hammasvõõ on hambumises hammaslatiga, ning hammasvõõ telgpidisel mliikumisel pannakse ümber oma telje põõrlema põõrataspuks koos temaga ühenduses olev plunžer. ERINEVAT TÜÜPI KKP KASUTUSALAD • PLUNZERI ALGMOMENDIGA RERULEERITAV PUMP: • Kasutatakse destilleeritud kütustel töötavates reveseeritavates peamasinates, millised töötavad erinevatel reziimidel; koormuse vähenemisega
realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2
realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2
kus vihtide tsentrifugaaljõud on tasakaalus peavedru tõmbejõuga. Edasine tsüklietteande kogus mootori kaitsmise eesmärgil enam ei suurene. See on nimietteande punkt. 3. Mootori seiskamine Mootor, mille regulaator on ilma spetsiaalse abiseadmeta, viiakse seiskamisreziimi STOPP asendipedaali abil. Seejuures tõukab võnkehoobi kõrgendik juhthoob. Viimane pöördub paremale ja kaasab reguleerhoobi koos hammaslatiga ning asetab selle STOPP- asendisse. Samas väheneb peavedru pinge ja vihid väljuvad telgsuunas. Järgnevalt muudab hammaslatt tsüklietteande nulliks ja mootor seiskub. 54. Akupatareide klassifikatsioon ja ohutusnõuded akudega ümberkäimisel KLASSIFIKATSIOON · Sõiduautode akud · Kommertssõidukite (veokite) akud · Tavaakud (vähe hooldust nõudvad) · Hooldusvabad (EU eeskirjade kohaselt) · Täielikult hooldusvabad
annaabi.ee 
