Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Halogeenid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kloor, halogeenid, fluor, broom, jood, gaas, vedela, oksüdeerija, mittemetallilised, astaat, oksüdeerijad, mürgised, kollakas, ägedalt, puhastamiseks, kangaste, külmakahjustus, põletikuline, reaktsioon, happeid, punakaspruun, tavalisel, auruna, hüsteeria, aurud, keedusoola, radioaktiivsuse Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega
HALOGEEN ID TOOMAS RÜÜTEL 11.KLASS TEXT MIS NEED ON? ▸ Halogeenid on VII A rühma elemendid.(F, Cl, Br, I, At) ▸ Nimetus ,,Halogeen” on tulnud kreeka keelest. See tähendab ,,soola moodustajat” ▸ Looduses halogeen lihtainena ei leidu. FLUOR(F) ▸ Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. ▸ Floral on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. ▸ See on normaaltingimustel kollakas gaas. ▸ Fluor moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. ▸ Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. ▸ Inimorganismile mõjub söövitavalt. ▸ See on kõige elektronegatiivsem element ja hologeenidest on kõige elektronegatiivsem. ▸ Universumis on Fluor üsna levinud element, Maal on ta levikult 17. ja maakoores 13. kohal. ▸ Fluori saadakse vedela vesinikfluoriidi ja kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass)
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor .....................
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused:
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.)
on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a
Balard saatis teate avastusest Pariisi Teaduste Akadeemiale 30. novembril 1825, olles äsja saanus 23- aastaseks (pakkudes elemendi nimeks muride). Tänapäeval kasutatakse broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub
Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja
· Tavaliselt 4-8 elektroni väliskihis · Võtavad elektrone kergesti · On head oksüdeerijad · Suur elektronegatiivsus · Füüsikalised omadused · Ei juhi elektrit ega soojust · Rabedad(kui tahked) · Ei ole sepistatavad · Ei ole metallilist sära · Toa temperatuuril tahked, · Vedelad ja gaasid. · · Allotroop · Allotroop on aine millel on samasugune koostis aga erinev olek teise ainega võrreldes. · · · · · · · · · · · · · · · · Halogeenid · Halogeenid on VIIA rühma elemendid(fluor, kloor, broom ja jood). Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid milles nende o.a · on I. Peale fluori võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl, MgCl jt)
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne
Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0 Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0
SULAMIS- TEMPE- RATUUR Kloor Teravalõhnaline Mürgine Lahustub Väga aktiivne, Kloori rohekaskollane vees söövitav keemis- gaas moodustades temperatuur kloorivee on -34°C, sulamis- temperatuur on -102°C
Pasiivne, kuigi teemant veidi aktiivsem, tulekindel. Karbüün- süsinikaatomite lineaarne pölümeer. Fulleereenid – avastamise ja uurimise eest anti Nobeli preemia. Lonsdeiliit – moodustub kõrgetel rõhkudel ja suht madalatel temperatuuridel, on leitud meteoriitides. Keem OM - Kem.akt. Sõltub süsiniku erivormist. Madalatel temp keemiliselt inertne (raskesti sulatatav) Ühendid: Oksiidid: CO (vingugaas)- värvitu ja lõhnatu väga mürgine põlev gaas, tekib süsinikku sis kütuste mittetäielikul põlemisel, hapniku juuresolekul põleb sinise leegiga, CO2 (süsihappegaas)- värvitu, mittepõlev, hapuka maitse ja lõhnaga gaas, ei ole mürgine kuid ei toeta ka hingamist ega põlemist. Tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides C3O2 (trisüsinikoksiid)- lämmatava lõhnaga värvitu gaas. Vesinikühendid- rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks.
elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po)
· Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-).
väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6).
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
Monovesiniku eksisteerimis aeg on lühike.Sellega kaasneb tunduv eksotermiline soojusefekt, mida kasutatakse tehnikas metallide sulatamiseks ja mitmesuguste kõrgtemperatuuri nõudvate protsesside läbiviimiseks. Monovesinik on väga tugev redutseerija, tunduvalt tugevam kui divesinik. Monovesinik ühineb otseselt mõnede metallide või poolmetallidega moodustades vastavaid hübriide. Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad. Saamine: Vesinik on molekulaarne gaas, lihtainena valem H2. Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel. 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O H2 + CO veegaas katal. CO + H2O CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.):
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke
reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke
Lihtsustatultvõiks öelda, et oksüdeerimine tähendab mingile ainele hapniku aatomi lisamist. Reaktsioone, mille käigus muutuvad ainete koostises olevate keemiliste elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse readoksreaktsioonideks. Oluline on osata määrata ainetes olevate keemiliste elementide oksüdatsiooniastet. Oksüdeerija redutseerub (oksüdatsiooniaste muutub negatiivsemaks) ja redutseerija oksüdeerub. O O oksüdeerija [O] RCH ------------------------- R C OH Aldehüüd karboksüülhape O OH redutseerija [H] RCH ---------------------------- R C H2 Aldehüüd alkohol Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad: Vesinikperoksiid e. vesinikülihapend H2O2
HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad
Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. Kasutamine: saab võrrelda erinevaid elemente omavahel nende omaduste poolest. Et inseneritöö oleks võimalikult kiire ja efektiivne. 2. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda puhtana kui ka ühendites. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott). Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, aur
annaabi.ee 
