Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid)
tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2. Kõrg- ehk sordijahvatus mitmekordne jahvatus kõrgemad nisujahu sordid. Terade jahvatamine järk-järgult. Jahu liigid ja kvaliteediklassid 1. Rukkijahu · Rukkipüül värvuselt valge sinaka varjundiga, kõige peenem jahvatus · Rukkikroovjahu värvuselt hallikas valge, jämedama jahvatusega kui püül · Rukkilihtjahu värvuselt hallikasvalge, jämedam kui kroovitud jahu, nähtavad kestaosakesed · Täisterajahu kliirikas jäme jahu. Värvuselt hallikas valge kliiosakeste ja purustatud tuuma tükikestega täisteraleivad Uuri millest koosneb kamajahu !!!! Nisujahu liigid: · Tüüp 405 ehk kõrgeim sort kõige heledam ja peenem jahu, kasutatakse kondiitritoodetes
settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike
Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°) 4) Viimaseks valmistasime P4O10, selleks võtsime fosforit kulbi peale ja põletasime seda piirituslambi leegis, tõmbekapis. Täielikul põlemisel tekkis kulbi sisse tetrafosfordekaoksiid 2. Oksiidide füüsikalised omadused ZnO hallikas Fe2O3 mustjaspruun NiO heleroheline P4O10 valkjas 3. Tutvumine oksiidide keemiliste omadustega Vesi Hape Alus ZnO Ei reageeri ZnO + H2SO4 ZnSO4 + H2O ZnO + 2KOH Zn(OH) 2 + K2O CuO Ei reageeri CuO + H2SO4 teoreetiliselt peaks Ei reageeri
laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes,
VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE HORISONT? Ma näen sellel pildil 4/5 mullahorisonti. See kolmas triip on arusaamatu. Ma arvan, et juured ulatuvad esimesse sisseuhte horisonti. See on põnev, sest siin on horisonte, mida ma ei tea 1) HUUMUSE KIHT (MUST) 2) VÄLJAUHTE KIHT (HALLIKAS, VALGE) 3) SISSEUHTE KIHT (ORANŽ, HELEPRUUN) 4) ALUSKIVIM (HALLIKAS- PRUUN) Ma näen 4 mullahorisonti JUURED ULATUVAD ARVATAVASTI SISSEUHTE KIHTI. MULLE MEELDIB SEE PILT, SEST NEED MULLAHORISONDID ON VÄGA HÄSTI JA SELGELT NÄHA.
Barcoli seade on kaasaskantav. Materjalide kõvaduskatsete tulemused Materjali Kriipe(viili) Valitud Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomustus katse kõvaduse suurus mm v N/mm2 määramise meetod Teras, Kermis Brinelli m 5.5 115.86 122 390 risttahukas, viilib antud hallikas terast. (alla 60 HRC) Kermis, Kõige Vickersi m 0.329 171 171 550 risttahukas, kõvem, hallikas viilida on raske (üle 60 HRC) Duralumiiniu Kõige Rockwell`i 135 430 m, hõbehall kergem m 1.5 -7(ei saa ) viilida, C 1 73 kermis B
* Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad
Mõju inimesele: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. E-aine nr: E452 Nimetus: Polüfosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E451 Nimetus: Trifosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimestele:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E-aine nr: E300 Nimetus: Askorbiinhape Kasutusvaldkond: Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Mõju inimesele: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. 2
3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2 Cu + H2O reaktsiooni ei toimu
kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Tumepruun selg Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et
kudedesse olulisi kahjustusi tekitamata. Sümptomid ehk avaldumine Kõige esimesena hakkab liia korral raud ladestuma maksa, põhjustades maksa suurenemise. Suhteliselt harva tekib maksatsirroos (ikterus, astsiit, portaalhüpertensioon). Võimalik on ka hilisem maksavähi teke.Hiljem hakkab raud ladestuma teistesse organitesse.Võib tekkida suhkruhaigus ehk diabeet sellega seoses silma-, neeru- ja närvide kahjustused.Võimalik on põrna suurenemine.Naha värvus võib olla hallikas, pronksjas (pronksdiabeet), võib esineda pigmendilaike (muutunud nahavärvusega laike).Iseloomulikuks on üldine nõrkus, väsimus, kaalulangus, kõhuvalu, sugutungi ehk liibido nõrgenemine, meestel munandite kõhetumine ehk atroofia.Muutused südames võivad põhjustada erinevaid südameprobleeme (rütmihäired, südamepuudulikkus). Võib tekkida artriit ehk liigespõletik, mis põhjustab liigesvalusid.Harva esineb ajuripatsi, kilpnäärme või
Loom on looduskaitse all ,kuna on väga haruldane liik. Nad on välja arenenud tavalisest kassikakust, kes on neile vägagi sarnane. Nahkhiir-marikakul on suured kõrvad nagu nahkhiirel.Ta kuuleb ja näeb väga hästi. Eelistab rohkem soojemat kliimat. Sööb liha,putukaid, karusmarje jms. Tegutseb peamiselt öösiti. Nahkhiir-marikakk elab terve elu ühe paarilisega. Pesakonnas on 1-4 järglast. Nahkhiir-marikakk elab keskmiselt 20 aastaseks. Värvuselt pruunikas, hallikas ja on ilusate suurte sulgedega. Irmeli Vainlo 9.b
2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas. 5) Picea pungens torkav kuusk *Võrse paljas, helepruun, täisvalguses isegi läikiv, tugevate okkanäsakestega. *Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun.
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta
Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks märg · Klaasja läikega · Kiu lagunemine algab 185 kraadi juures · Tavaviskoos ei kannata keetmist
Cornelis õppis aasta Folkehøgskole's, kus ta talent muusika alal esile tuli. Peale seda kooli sai Cornelis sisse ka Journalisthögskolan'sse. 1964. aastal jättis kooli pooleli ja hakkas täielikult pühenduma muusikale. Selleks ajaks oli ta pere juba tagasi Hollandisse kolinud. Cornelis elas 1972.-1974. aastal Hollandis ja Prantsusmaal. 1962. aastal abiellus Cornelis Inga-Lill Rehnbergiga ja 1964. aastal said nad lapse. 1975. aastal lahutas ta oma naisest ning 1979. Sander Hallikas 06.03.2011 Lk ____ Kultuur ja kultuuritegelased Kirjandus ja laululood Cornelise muusika tunnusjooned Vreeswijki muusika on inspireeritud põhiliselt jazzist ja bluesist. Eeskuju võttis Cornelis ka Fakte Cornelisest Prantsuse helilooja Brasensi loomingust. Ta
MEELDIV VÄRVIKOMBINATSIOON Õigete värvide kombinatsioon on oluline igas disainis eriti veebibrauseritel. Hea värvikombinatsioon võib sind edule saata, samas kui halb võib sulle lõplikuks veaks saada. Näiteks sobivad kokku lilla, valge ja hallikas-sinine. Need on väga rahulikud värvid, mis ei hakka eales silmale. Üleüldse sobivad enamasti kokku just rahulikud värvid ja omakorda siis omavahel erksad. Näiteks sobib pruuniga alati kokku punane. Erksamate värvide puhul peab jälgima seda, et see liiga häirivaks ei muutuks.
Töö näiteid . *Kuld,hõbe-sõrmused,kaelakeed ,käekeed,elektijuhtmed *Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused Fe Hallikas värvus mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5.Tõmba igas elemendipaaris metallilisemale elemendile joon alla.Põhjanda vastust a)Na ja Rb b)Au ja Ba c)Mn ja Co d)Sn ja In
Sissejuhatus Ma vaatasin teisipäeva õhtul saadet "Osoon", kus saates räägiti pikalt lendoravatest. Ma valisin lendorava, sest ta tundus mulle huvitav loom, kuna ma ei teadnud suurt erilist lendoravate kohta. Lisamaterjali otsisin internetist ja raamatutest. Veel huvitavat lendoravatest Kõige suurem liik on tanguan, kelle tüvepikkus on 60 cm, sabapikkus 63 cm, mass kuni 1,4 kg. Karvastik ülapoolel hallikas-must, külgedel pruun ja kõhualusel hallikas; saba must. Tanguan elab Ida-India, Birma ja Sri Lanka tihedates mägimetsades. Toitub peaaegu ernditult puulehtedest: pesa ehitab okstest ja lehtedest, selle läbimõõt on kuni üks meter. Tanguani liuglemisvõime on lendoravate hulgas rekordiline: ta suudab ületada 60-meetrilisi vahemaid. Kaljulendorav on suuruselt teisel kohal taguani järel: tüvepikkus kuni 46 cm, sabapikkus 56 cm
Teemanttuvi Kirjeldus Nad on väikesed umbes 19-21 cm. pikkused linnud ehk veidi suuremad kui kanaarilinnud ja nende kaal on 45g . Neil on teemanti sarnased täpid tiibadel, hallikas/valge värvus ja oranzid silmad. Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa)
Lapsevanema 10 käsku 1. Armasta last sellisena nagu ta on. 2. Ära proovi last muuta kellegi sarnaseks, las ta olla tema ise. 3. Hoia lapsel kogu aeg silma peal, ära lase tal kõike ise valida- suuna teda oma valikutel, ära sunni. 4. Kasvata last kogu aeg sama moodi, ära muuda kasvatusmeetodeid. 5. Kehtesta lapsele arusaadavad ja kindlas reeglid. 6. Väärtusta aega, mis sa oma lapsega koos oled. Laps on ainult 18 aastat laps. 7. Veeda lapsega koos palju aega, nii õpid last tundma ja tema sind kah. 8. Tuleb lasta ka lapsel oma arvamust avaldada ja otsuste tegemisel arutada probleemi lapsega. 9. Lapsele tuleb anda piisavalt hingamisruumi, tuleb lasta tal üksi olla, kui ta seda tahab. 10. Ära hakka last kasvatama järgides vigu, mida sa ise oled elus teinud. Iga inimene on erinev ja kõiki tuleb kasvatada erinevalt. Sander Hallikas 12.E klass
capreolus on metskitse perekonda kuuluv sõraline. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emaseid aga lihtsalt kitsedeks. Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised
elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3. Tsink: -head valu- ja korrosioonivastaste oadustega. Kasutatakse terase katmiseks korrosiooni kaitseks. Kulub messingite ja kvajoodiste koostisse. Sulab: 419 kraadi juures Vrvus: hallikas 4. Tina: -plastiline ja pehme metall Kasutatakse pronkside jt. saulamites (babiit) Sulab: 232 kraadi juures Vrvus: valkjas
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega.
välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus "krrr-krrr" meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-kärnkonn osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule. Välimus Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk, kusjuures emasloomad on isastest suuremad.Nende jäsemed on sama pikad. Keha ülapoolel on kõre veidi köbruline nahk pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega. Elukoht Kõrele sobib elupaik, kus leidub nii kerge liivase pinnasega kohti päevaste varjepaikade kaevamiseks, tasaseid päikeselisi madalmuruseid või hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi vähese taimestikuga veekogusid kudemiseks. Toitumine Toitub putukatest ja tigutest. Sigimisperioodil ei toitu üldse.
tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste
mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani, ehkki isendid ületavad harva 3 aasta künnise. Elupaik ja -viis Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad, enamasti ei suuda nad elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. Suure osa nende toidust moodustavad vihmaussid, eriti talveperioodil. Suvel söövad ka kahepaikseid, hulkharjasusse ja nälkjaid.
mäger Koostas: Kristiina Veelaid välimus Mäger on jässaka kehaga Tal on lühikesed jalad Hallikas karv Valge koon Üle silmade ja kõrvade jooksevad mustad triibud Mäger on keskmise koera suurune elukohad Elab urus Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine
pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk. musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas- ja emaslinnul teeb vahet ainult
Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. E452 - Polüfosfaadid Kasutusala:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused:Emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud:Pole teada. E451 - Trifosfaadid Kasutusala:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused:Sekvestrant, happesuse regulaator. Kõrvalmõjud:Pole teada. E250 - Naatriumnitrit Kasutusala:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused:Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E300 - Askorbiinhape Kasutusala:Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Omadused:C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud. Antioksüdant. Kõrvalmõjud:Puuduvad. Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive.
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3
Tema kehaga. Metskitse ja pehme. lühikeste ja laiad, suurte talvekarvkate on saba ümbritseb Käpaotsad ja kõrvadega.Ta küünistega helehall. Ta on valge ala. lõuaalune on värvus on käpad. ehituselt suurem Isasloomad valged ühtlaselt Labidataolised kui valgejänes kannavad suurema hallikas, kuid eeskäpad. osa aastast sarvi. saba on pealt Emased on tumedam ja alt väiksemad heledam. Looma Avamaastikud, Põldudevahelised Elab kodus põllud ning Lehtmetsade,
Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal Risttahukakujuline 3.-2. eKr Egiptuses ja Mesopotaamias Eestis 13.sajand
tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus tumedad siluetid mürkja valguse taustal, sellele stiilile järgneb pettumus paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, paari järgneva aasta pärast tööde peateemaks muserdatud inimene, raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri raske töö hallikas ja sinakas koloriidis- sinine periood, lisaks figuuri tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa tahtlik moonutamine väljendusrikkuse huvides. Sellele järgneb roosa
Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret. Ladina keelne nimetus Bufo viridis Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes kaugemale maismaale vaid niiskete ja soojade ilmadega. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Ladina keelne nimetus Pelobates fuscus Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid
Bakteriaalset vaginoosi võivad soodustada külmetamised, stress, sage seksuaalpartnerite vahetus, ülemäärane või ebapiisav intiimhügieen, hormonaalsed muutused ja oraal -ja anaalseks Bakteriaalne vaginoos kui mikroobikoosluse häire võib kaasneda sugulisel teel levivate haigustega Haigus ise ei ole suguliselt leviv seisund ja esineb vaid naistel Sümptomid ja diagnoosimine Bakteriaalne vaginoos võib kulgeda kaebusteta Enamasti esineb rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt Haigus diagnoositakse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel, kus on võimalik näha bakteriaalsele vaginoosile iseloomulike rakke ja ka spetsiifilisi anaeroobseid mikroobe (gardnerellad, mobilunkulused jt.) Ravivõimalused Raviks kasutatakse antibiootikume (mikroobe hävitavaid või nende arengut pidurdavaid ravimeid),
juustud. E451 Trifosfaadid Sekvestrant,happesuse regulaator Pole teada Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. E250 Naatriumnitrit Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, Võib tekitada ilma selleta oleks küpse liha värvus nõgeslöövet, hallikas. soolestiku probleeme, peavalu. E621 kõrvalmõjud inimese tervisele-Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed
eksporditakse, saadud massist toodetakse uusi mitmesuguseid metallesemeid. ● Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemisel säästetakse piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda 100 tundi järjest. Paberi taaskasutus ● Loodusressursside puidu ja vee säästmine. ● Paber tuleb kõigepealt sorteerida vastavalt selle, millisest paberist mida saab ümber toota. ● Ümbertöödeldud paber on värvuselt hallikas. ● 1 tonni ümbertöötlemisega on võimalik säästa ligikaudu 17 puud. Plastiku taaskasutamine ● Taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat. ● Plastikjäätmete taaskasutamisel purustatakse ja granuleeritakse plastik, millest toodetakse uusi plastesemeid. ● Ühendriikides on kogutud piisavalt plastikjäätmeid, et moodustada kett, mis ulatuks 4 korda ümber maakera. Klaasi taaskasutamine
KIVIMITE RIIGI PÕHIELEMENT Koostasid: Kristofer Seil Ott-Artur Kasera Räni iseloomustus · Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige
piin. Pildid galeriis on kõik üsna sarnased. Iga teos on maalitud üsna imelikule materjalile mis koosnes paberist ja marlist. Pildid ei ole valminud tavapärasel kujul. Pilte on maalitud terve inimese kehaga. Inimene on täiesti alasti ja on kokku pintseldatud vere ja söega. Seejärel on inimene liikunud mööda paberit. Enamustel piltidel ongi kujutatud inimese keha. Meeleolu näitusel oli üsna sünge kuna pildid olid maalitud üksluisete värvidega nagu pruunikas oranz ja hallikas must. Näitus ei olnud just kõige huvitavam, kuna pildid olid väga sarnased ja sünged. Näituse külastamisel sain teada,et maalimis stiile ja värve millega maalida on väga erinevaid. Varem polnud ma kuulnud ega näinud pilte, mis on söega ja verega maalitud. Erkki Tõnnov 9a
Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt
saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. Joonis 2 Hallikas-pruun (kaevetööd kesk-Eestis) Joonis 3 Punakas- pruun (kaevetööd lõuna-Eestis) Kokkuvõte: Liivsavi-saviliiv on mitmeti defineeritav materjal, kuna ta koosneb segust ja erinevatest materjalidest. Eestis leiame enamasti liivsavi Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist. Mida lähemale liigume lõunale, seda heledamaks muutub materjali värv. Lisaks on liivsavil ka erinevad tugevus omadused, kas siis nõrk, keskmine või tugev omadus.
Keemiline element nimega Arseen, sümboliga As ja aatomi numbriga 33. Arseen (As) looduses vähelevinud, leiduvad sulfiidsete või oksiidsete maakidena. As on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega poolmetall. Arseen (As)- kasutatakse laser- ja pooljuhttehnikas, meditsiinis, sulamites. Veel hiljuti omas suurt tähtsust trukisulam ¨ (25% Sb, 60% Pb, 15% Sn). Arseeni on 70 kg kaaluvas inimeses 0.5 1.4 mg Arseeni konkreetseid funktsioone inimorganismis täpselt ei teata. Arseen on toksiline: toksiline annus on 5 45 mg, letaalne annus on 45 300 mg. Ühendite kasutamine - Peamiselt As ühendid, kasutatakse nende mürgisuse ¨ tõttu
Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m)
Neid võib peamiselt leida Ameerika kirdeosast ja Kanada kaguosast, Eestist neid leitud ei ole Ehitus Täiskasvanud emane on umbkaudu 38 mm pikk ja tema diameeter ulatub 6,4 millimeetrini. Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate emaste hulgas. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranz või punane laik kohe võrgunäsade kohal. Isane on suuruselt palju väiksem, jäädes oma keha diameetrilt reeglina alla 0,75 cm. Nende tagakeha on hallikas kuni must ja see on kaetud kollaste ja oranzide tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel. Eluviis Must lesk elab maismaal soojemates riikides. Ta koob putukate püüdmiseks öösiti võrke, tänu millele on ta ka putukate arvukuse reguleerija. Toitumine Musta lese saakloomadeks on paljud putukaliigid, kuid aeg-ajalt toituvad nad ka kakandilistest, tuhatjalgsetest, sadajalgsetest ja teistest ämblikulaadsetest. Siis,
mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont - A ja Egl vahele tekkinud, kristalliseerumata rauaühendite akumulatsioonihorisont; värvuselt määrdunud kollakas roostepruun (kahkjas), oluliselt tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt sisse sopistund, ülagleistunud, hele (hallikas, kollakas) lõimisete üleminekuala horisont. Kamar-leetmuldade B-horisont erineb C-horisondist tumedama, tihedama ja kõvema kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel. Selles jääb pidama mitmesugune osa A- horisontidest väljauhutud aineid: kas põhiliselt huumus ja sellega seotud elemendid nagu Fe ja Al või ibe ja peentolm. C-horisont on neil muldadel punakaspruun liivsavi. Mis on
TAASVILL Tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega kiud kui uus vill Sisaldab suures koguses katkenud kiude Märgatavalt väiksema säbarusega kui uus vill Väiksema elastsuse ja vetruvusega Ei saa värvida heledatesse või erksatesse värvitoonidesse VÄÄRISVILLAD CASHMERE e. Kašmiir (WS) Kašmiirkitse vill, mille jämedus on alla 19 um. Segavill (peen, lühike alusvill+pikk, jäme pealisvill) Kiud väga peen, hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Väga hea soojapidavus. Hästi värvitav. Väga tundlik keemilistele mõjutustele. Vanub lambavillast kergemini. Suur niiskusimavus. Väga kallis. Kasut. Vaid kvaliteettoodetes. PASHMINA Kašmiirkitse vill, mille peenusesks on 10-14 um. (sallid; ülikonna-ja mantliriided) LAAMAVILL (WL) Värvus: must, pruun, valge. Pole nii peen kui kaamelivill, kuid suhteliselt suure tõmbetugevusega.
annaabi.ee 
