NÄITUSEKÜLASTUS - I poolaasta näitusekülastus Külastasin Navitrolla kunstigaleriid . Galleri asub Tallinna vanalinnas, Pikk tänav 36. Seal eksponeeriti huvitavaid ja ilusaid õlimaale ning graafilisi teoseid. Osad maalid olid müügiks, kuid põhiliselt seal müüdi kruuse, T-särke ja muid pisikesi vidinaid. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab, et galeriis eksponeeriti ainult Navitrolla töid. Eriliselt jäi mulle silma maal ,,Tavaline ime " ja ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja". ,,Tavaline ime" oli õlimaal mõõtmetega 50x40cm. Maalil on kujutatud sinist taevast, rohelist aasa, kus on palju kollaseid lilli. Tagaplaanil on kujutatud pisikest kuusemetsa, maali vasakul pool söövad rohtu valged talled ning maali paremal pool on kujutatud metsistunud põõsast. Selle pildi teeb eriliseks see, et esiplaanil on kaks kivi. Alumine kivi on poole suurem ülemisest kivist. Kivide juures on kahtlane see, et kivid ei ole maapinnal vaid on maapinnast kõrgemal nagu mingis v
NÄITUSE KÜLASTUS Mina külastasin Navitrolla kunstigaleriid. See asub Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk tänav 36. Seal eksponeeriti õlimaale ning graafikat. Müügiks olid seal veel kruusid, tsärgid ja muud pudipadi. Osad maalid olid samuti müügiks. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab seda, et seal on koguaeg ainult Navitrolla tehtud tööd. Minule jäi silma pilt, mille pealkiri oli ,,Tavaline ime". See on õlimaal mõõtmetega u. 50x40cm. Selle pildi peal on sinine taevas, roheline muru, tagaplaanil on mõned kuused ja eespool söövad rohtu valged lambad. Selle pildi erilisus on see, et esiplaanil on kaks kivi, alumine suurem ja ülemine väiksem, mis seisavad üksteise peal. Aga kivid ei ole maa peal vaid on õhus ja nad ei ole ka üksteise otsas, vaid nende vahel on tühimik. Kivid on nagu kuu pealt või kuskilt mujalt planeedilt, sest need on sellised krobelised ja auklikud. See töö jäi mulle silma värvide lihtsuse poolest
Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teose
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maa
Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnikud põlgasid nn. keskmist kodanikku, nii nagu paljud varasemad romantikudki, ainult et nüüd väljendus see äärmuslikumal kujul. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeduse juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime- dada. Nad asutasid ka dada kunstigalerii. Selles eksponeeriti mitte ainult enda, vaid ka mitmete sõjaeelsete kunstnike töid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaistid ise eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Dadaism levis eelkõige trükistena (ajakirjad, plakatid), millele anti enneolematult rahutu trükitehniline kujundus.
Kunstinäituse arvustus. Mina käisin 12. oktoobril Tallinna Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu
tunnet. 5. Eesti skulptuur + autorid ja teosed. August Weizenberg- "Linda". Teemadevalikul sümbolist. Järgib akadeemilist kunsti. Amandus Adamson- "Russalka" Jaan Koort "Metskits- loomingus Rodini mõjutusi. Nii loomi kui ka inimesi. materjalid läbikatsetatud. Mitmeid portreebüste "Talumehe portree". Tõi esile sisemise ilu. 6.Miks tunti vajadust uue kunstistiili järele 19.saj lõpus? Esiteks avatakse 1895 Pariisis uus kunstigalerii (Art Nouveau). Seal eksponeerivad oma loomingut nii kunstnikud kui ka disainerid ja lõid uut kunsti. Neid ei võetud kuskil mujal muuseumis vastu. Neil oli taotlus vältida vanu stiile ja luua uut, mis kujundaks kogu keskkonda. Teiseks Euroopas suur Jaapani kunsti näitus. Kasvas huvi Jaapani vastu. Kolmandaks Euroopas polnud ammu olnud ühtegi sõda ja jõukus oli kasvanud ning tekkis tung raha kulutada luksusesemetele. 7. Mida taotles kunstirühmitus, kuhu kuulusid W.Morris, E.Burne-Jones?
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III
Kõik kommentaarid