veebruaril 1999.a seadusega (RT I 1999, 31, 425) ning see jõustus 1.01.2000.a. Halduskohus juhindub lisaks halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustele ka tsiviilkohtumenetluse sätetest, kusjuures tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Käesolevas referaadis käsitletakse halduskohtumenetlusega seonduvat problemaatikat osas, mida on oluliseks pidanud Riigikohtu poolt tehtud lahendite analüüsimise tulemusel Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud Sirje Kaljumäe ja Virgo Saaremets. Kuivõrd S. Kaljumäe ja V. Saaremetsa ülevaated halduskohtumenetluse praktika analüüsimisel on olnud põhjalikud ning on läbivalt puudutanud kogu halduskohtumenetluse seadustiku rakendamisega tõusetunud problemaatikat, ei võimalda referaadi maht peatuda halduskohtumenetluse analüüsimisel sama põhjalikult. Seega referaadis peatutakse autorile 3
ei ole kontrollinud selle sätte kooskõla EL-i õigusega (sest kui on kooskõlas EL-i õigusega, siis ju eespool toodud, et ei saa üldse kontrollida vastavust EVPS-le). Taotluse lahendamine sellisel juhul võib kaasa tuua olukorra, kus Riigikohus hindaks EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. Kolleegium nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga (vt Riigikohtu 7. mai 2008. aasta määrus kohtuasjas nr 3-3-1-85-07, punkti 38 teine lõik), et olukorras, kus kohtuasja raames on samaaegselt seatud kahtluse alla mingi sätte vastavus nii põhiseadusele kui ka EL-i õigusele, on asja lahendaval kohtul esmalt kohustus kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega. Riigikohtul ei ole seda (kontrollida, kas meie siseriiklik säte on kooskõlas EL-i õigusega) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võimalik teha, kuna
Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus tõstatas küsimuse, mis ei puudutanud antud kohtulahendis asjaolusid, kuna maksukohustuslane ei vaidlustanud ringkonna kohtu motiive selles küsimuses. Varasema kohtupraktika näitel ei saa isikut pidada ega käsitada maksuvõlglasena, ajal mil maksuotsus on peatatud. Käesoleva kohtulahendis leidis halduskolleegiumi täiskogu, et maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei mõjuta maksuvõla olemasolu. Vastupidiselt sellele, leidis halduskolleegiumi kogu koosseis, et isikul oli maksuotsuse peatamise ajal maksuvõlg. Seega võib väita, et Riigikohus asus erinevatel seisukohtadel, kuid nad ei märkinud oma lahendis selgesõnaliselt, et varasemat seisukohta muudetakse.10 KOKKUVÕTE MKS 11.peatüki, mis sätestab maksukohustuslasele ja maksukohustuslase poolt
Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust. Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna „teised“ ka sõnale „ja“ eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks.
konventsiooni lisaprotokoll nr 11, millega muudeti konventsiooni järelevalvemehhanismi: endiste Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asemel hakkas 1. novembril 1998 tööle uus ühtne Euroopa Inimõiguste Kohus. 1998. aastal laekusid esimesed kaebused Eesti Vabariigi vastu. Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit EIK-s endine riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque. kelle ülesandeks on esitada riigi seisukohad kaebuse kohta. Eestit antakse järjest enam EIK-sse. Mullu esitati Eesti vastu 346 kaebust, mis on 81 võrra enam kui 2010. ja 144 võrra enam kui 2009. aastal. Need numbrid ei näita inimõiguste olukorra halvenemist Eestis, vaid tulenevad asjaolust, et siinsed elanikud teadvustavad EIK-i olemasolu ja peavad seda ekslikult õigussüsteemi neljandaks astmeks. Kuid inimesed
jaanuarist 2011 esindab Eestit Euroopa Inimõiguste liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu Kohus 1959 Nõukogu Parlamentaarne Assamblee halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque. Tippkohtumine, ministrite Nõukogu, eesistuja
Osaühingu osanik, kes on ka osaühingu juhatuse ainus liige ehk juhataja, saab OÜ ettevõtlusest teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtta kahel viisil: aasta sees juhatuse liikme tasuna ja pärast aasta lõppu dividendina. Formaalselt maksab dividendide tulumaksu küll ära osaühing, aga ühe inimese tegutsemisest rääkides ka see raha sisuliselt (kuigi mitte juriidiliselt) ainuomaniku raha. Dividendide ja juhatamise tasu vahekord on pärast Riigikohtu Halduskolleegiumi 13. veebruari 2008.a kohtuotsuse nr 3-3-1-90-0730 muutunud omaette küsimuseks, sellest lähemalt ka antud peatükis. Sotsiaalkindlushüvitisi vajavad vaid füüsilised isikud, seega pole OÜ-l kui juriidilisel isikul kunagi vaja iseenda nimel sotsiaalmaksu maksta. Kuna sotsiaalmaksu makstakse aktiivse töötegemise eest makstud tasult, ei pea sotsiaalmaksu maksma omanikutasult kui passiivselt tulult.31
mistõttu jõudis menetlus Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus rahuldas Bauhof Group AS-i kaebuse, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Lõpuks aga palus äriühing tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus, kuid MTA nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetlus jõuab Riigikohtu halduskolleegiumi kätte ning põhjendades oma seisukohti jõutakse järeldusele, et Bauhof Group AS-i kassatsioonikaebus jääb rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata, kuid muuta otsust vaid vastavalt kolleegiumi põhjendustele, kassatsiooniastme menetluskulud tuleb menetlusosalistel endal kanda ning kautsjon läheb riigituludesse. Minu arvates oli õigus Maksu-ja Tolliametil, sest seoses MTA maksuotsute põhjendustega
Kohtuasja number : 3-3-1-63-00 AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00 15
(p 18). Haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga (p 12). Kas kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele ning sellisel juhul on tõendamiskoormus haldusorganil? Jah. 16. Selgitage, millised on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused vastavalt RK halduskolleegiumi praktikale? RVastS § 11 kohaselt võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Samuti võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada õigusvastased tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Õpik lk 76: Eeldused:
Tehingute, mille toimumist MTA kahtluse alla ei seadnud, maht ületab KMS § 19 lg-s 1 toodud määra, mille ületamisel tekib isikul käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus. 9.Kolleegium on varem märkinud, et KMS § 22 lg 3¹ sõnastusest ja seaduseelnõu 740 SE seletuskirjast tulenevalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-17-15, p 15). Seega on ettevõtlusega tegelemise tõendamine eelkõige maksukohustuslase ülesanne. Kui maksukohustuslane on esitanud ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks piisavalt dokumente ja andnud seletusi, ei saa asjaolu, et ta ei esitanud kõiki maksuhalduri nõutud dokumente, või etteheited tema maksukäitumisele, anda alust järelduseks, et ta ei tegele ettevõtlusega või et ta ei ole ettevõtluse tõendamiseks dokumente esitanud. 10
või isegi sama vaidlust lahendavad erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi. […] Arvestada tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid
veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 9. Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-28- 13. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud. Kuna ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses
Heakorratööde põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus Soovitan lugeda tervikteksti: http://www.omanikud.ee/seadused__ja_maarused/kasutuslubadest Ülevaade ehitise kasutusloa taotlemisest ja väljastamisest Järgnevas tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: Ehitusseadus -EhS Riigkohtu halduskolleegiumi otsus RKHKo Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus - RKTKo Kasutusloa määratlus, tähendus Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1). Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11).
Hagis tugineb T üksnes halduskohtu otsusele. B vaidleb hagile vastu. Analüüsige õiguslikku olukorda. §368 esitas tuvastushagi § 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord (4) Kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi. Haldusakti alusel sõlmitud leping- ei ole tema pädevuses HALDUSKOHUS ületas pädevuse piire. 5. Ostja A esitas müüja B vastu 2. juulil 2010 hagi 350 000 krooni väljamõistmiseks kahju hüvitamiseks. Hagis tugineb ta 2001. a sõlmitud müügilepingule, väites, et ta alandas hinda ilmnenud varjatud puuduste tõttu ja nõuab tasutud ostuhinna osalist tagastamist. B leiab, et
2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus
2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus
Viimasel juhul tuleb aasta möödumisel kinnitada, et vanem soovib aasta möödumisel kodakondsust endale. Lapsele kodakondsuse andmine on tuletatud vanemale kodakondsuse andmisest. Kui vanem sellist kinnitust ei esita, siis lõpetatakse tema sooviavalduse menetlemine Kodakondsuse seaduse § 19 lg. 4 alusel. Kuna lapsele kodakondsuse andmine oli tuletatud vanema sooviavaldusest, siis lõpeb sellega ka lapsele kodakondsuse andmise menetlus. Selline tõlgendus anti Riigikohtu halduskolleegiumi 13. märtsi 1998. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-8-98, nn. Tjapotskina kaasus. Kui alaealine, kellele vanem taotles kodakondsust, on saanud enne kodakondsuse saamist 15- aastaseks, siis tuleb talle kodakondsus anda tingimustel, millistel antakse kodakondsus alla 15- aastastele alaealistele, s.o. ei nõuta eesti keele oskust ning Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmist. Nimelt ei nõua Kodakondsuse seadus, et pärast alaealise 15-aastaseks saamist tuleb
E tingimustes on vaieldamatult riigiõ-e allikaks Rkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused. Nende otsustega saab kehtivaid üldakte tunnistada kehtetuks. S-e kohaselt on põhiseaduslikkuse järelevalve men-s tehtud otsused kõigile täitmiseks kohustuslikud ja täitmata jätmise eest on ette nähtud sankt-d. Riigiõiguslikku tähendust võivad omada ka E Rkohtu teiste kolleegiumide lahendid, kui nendega kohald. riigiõ-e norme. Halduskolleegiumi lahend on s-e järgi kohustuslik ainult asja uuesti läbi vaatavale kohtule. Faktiliselt on see lahend kohustuslik ka teiste analoogiliste situatsioonide lahendamisel - nimelt kui analoogilise olukorra lahendamisel tõlgendatakse s-st teisiti, siis vastav alamastme kohtu lahend tühist VI. õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse üldtunnustatud põhimõtete all võib mõista selliseid kehtivate normide massist tuletatud
tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-33-04 ja nr 3-2-1-45-04). Riigikohtu otsus 3-2-1-33-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-17 Kinnisasja varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, üldjuhul vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust (sama seisukoht on väljendatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-42-03). - AÕS §-st 89 ning VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055 tulenevalt saab õigustatud isik kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses igasuguse eelseisva omandiõiguse rikkumise puhul juba ka siis, kui omandiõigust ei ole veel rikutud. Riigikohtu otsus 3-2-1-46-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-15 Asjaõigusseadus ei näe ette omaniku õigust nõuda kasutusvalduse lõpetamist kasutusvalduse
Üldjuhul tuleb talle siiski määrata esindaja, kes tema õigusi kaitseb. Teovõime piiramisel on oluline, et nii ekspert, kes annab meditsiinilise diagnoosi, kui kohus isiku isiklikul t ära kuulaksid. Eestkostjaks saab olla üksnes füüsiline isik. Kuna eestkosteasutust eestkostjaks määrata ei saa, saab kohaliku omavalitsuse asutus olla üksnes eestkosteasutuseks, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid PKS § 95 lg 5 mõttes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2006. a otsus nr 3-3-1-42-06, p 16). TsÜS § 8 lg-s 2 on alused isiku piiratud teovõime tuvastamiseks loetletud ammendavalt. Isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline kõikide igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, ei ole piiratud teovõimega. Oma lahendis 3-2-1-145-06 on riigikohus seda selgitanud järgmiselt: Isiku kinnisesse asutusse
annaabi.ee 
