Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses
Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga. 8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu.
omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK) Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid) Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust
Linna- või vallavolikogu kinnitab valitsuse. 10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: • korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, • elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, • heakorda, jäätmehooldust, • ruumilist planeerimist, • valla- või linnasisest ühistransporti, valla teede ja linnatänavate korrashoidu, • kultuur- ja haridusteenuseid. 11. Tsentraliseeritud mudel - loob haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevalt keskvalitusest. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuris ja kohalikus majanduses. Detsentraliseeritud mudel - kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohaliku elu, suurem otsustusõigus.
välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid.
pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida;
konkurentsivõime tõstmiseks. Tulevikus Pärnut läbivad üleeuroopalise 13 transpordikoridori raudtee ja maantee soodustaksid oluliselt kohalikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Ettevõtjatele pakub uusi võimalusi Pärnu regionaalse mõjukuse suurenemine ja kujunemine Lääne-Eesti keskuseks. Majanduskeskuse ja riiklike haldusfunktsioonide täitmisega kaasneb tehniliste (teed, kommunikatsioonid) ja sotsiaalste (haridus, teadus, meditsiin) infratsruktuuri elementide areng. Pärnu linna ja lähiümbruse hea elukeskkond ja senine vähene asustatus koos elukvaliteedi väärtsutamisega ühiskonnas loob väljavaateid elanike arvu juurdekasvuks sisserände teel. Pärnu majandustegevuses toimuva tehnoloogiaarengu ja kõrgemat lisaväärtsutust tootvate töökohtade tekkimise korral on sellel pinnal tulevikus olemas
c) Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. 10 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuva administratiivstruktuuri puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust
väljavõte illustreeriva materjalina õppe või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. NB! Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kollektiivse esindamise organisatsioon (1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese?
Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud: - väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast - andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. 41 5.05.2016 Autoriõigused Kasutaja võib nõusolekuta ja tasuta teha andmebaasist väljavõtteid: - isiklikeks vajadusteks - õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel - avaliku julgeoleku tagamise, haldusfunktsioonide tagamise ja õigusemõistmise eesmärkidel. Autoriõigused Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Tööstusomand 42 5.05.2016 Tööstusomand Autoriõigused ja autoriõiguste kaasnevad õigused tekkivad loomisega. Tööstusomandi õiguse omandamiseks
alusel või kokkuleppel omavalitsusega. 163. KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis, mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid. 28 Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 164. Vertikaalne võimude lahusus, KOV autonoomia ja subsidiaarsusprintsiip Vertikaalne võimude lahusus - Selle all mõistetakse seda, et riigi
28 Valitsemine ja avalik haldus 7.2 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Nagu ühiskonnas ikka, esineb ka administratiivses ülesehituses hulgaliselt segavariante, mida
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. Õiguste kaitse tähtaeg Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev. Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui andmebaasi tegija investeerib olulisel määral andmebaasi muutmisse ja andmebaas oluliselt muutub, hakkab 15aastane tähtaeg uuesti jooksma. TEOSTE VABA KASUTAMINE
Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. 116. KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis, mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid. Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused – mõisted ja eristamine KOKS § 22. Volikogu pädevus
Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. 116. KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis, mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid. Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused mõisted ja eristamine KOKS § 22. Volikogu pädevus
eelkõige õigustunnetamise allika tähenduses B. HALDUSÕIGUSALLIKAD Primaarsed õigusallikad e kirjalikud õigusallikad o millest esimesel kohal on Põhiseadus, avalikule õigusele on olulised põhiseaduse: printsiibid (nt legaalsuse printsiip § 3) Kogu 2. peatükk (Õigused ja vabadused). Vabariigi valitsuse sätted KOV sätted Presidendi institutsioon sest ta on riigipea, kuid ka haldusfunktsioonide kandja ta on haldusorgan o Seadused (formaalne seadus) Riigikogu, Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud iga seaduse vormis ettekirjutus, millele on kõrgeim õigusjõud. Niisiis seadus on üldjuhul õiguse avaldumise vorm, kuid mitte alati, seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu
sarnased isikud mingis olukorras toimiksid). See on üks võlaõiguse keskseid mõisteid. Lepingu mõiste Laiemas tähenduses mõistetakse lepinguna igasugust kahe või enama isiku vahelist tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepet, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Mida arenenud on ühiskond, seda olulisemad on lepingulised suhted. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalikõiguslikud lepingud. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 1
jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda muul alusel pretensioone. Ajaloost näiteid võimalik viiside kohta: 1) Ameerikast viidi XIX saj. keskel vabakslastud orjad Aafrika põhjaossa tagasi (nn Piprakaldale), kus nendega asustatud maa-alal tekkis 1847.a. Libeeria vabariik; 2) esialgselt tegutses mingil tegelikult asustatud maa-alal suurkaubakompanii, kes arendas oma tegevust tingimusel, et sellel kehtiks avalik kord ja rahu ning esmaste haldusfunktsioonide täitmine. Sellisel teel tekkinud riikidest on iseloomulikem Kongo riigi rajamine (oli personaalunioonis Belgia Kuningriigiga), samuti Lõuna-Aafrikas Buuri vabariigid Oranje ja Transvaal (annekteeriti 1902.a. Suurbritannia poolt); 3) esimeste riikide teke pärast ürgkogukondliku korra lagunemist ;4) Euroopa rahvusriikide teke. P. 2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE Sel juhul tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil .1
- kohalikud võimuorganid moodustatakse valimiste alusel (sama föderalismi puhul); - kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on juriidilise isiku õigused (sama föderalismi puhul); - seda teostatakse unitaarriigisiseselt (erinevus seoses föderalismiga); -kohaliku territoriaalse kollektiivi autonoomia pole mitte konstitutsioonilise ega seadusandliku, vaid haldusiseloomuga (erinevus föderalismiga); - haldusautonoomia on absoluutne, st kohalikud territoriaalsed kollektiivid käsutavad kogu haldusfunktsioonide kogumit; - valitsuse võimuses pole kohalikke territoriaalseid kollektiive kontrollida ja viimased esinevad mitte riigi osana, vaid täielikult autonoomsete moodustistena, tegutsedes mõnedel juhtudel riigiga võrdväärselt. Ainsaks mõeldavaks kontrolli vormiks on sel juhul seadusandlike ja kohtuvõimude tegevus. c) detsentralisatsioon: täiesti teistsugune kohaliku halduse kontseptsioon, kui kaks eeltoodut. Kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on siin kahesugune iseloom
annaabi.ee 
