õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles
Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid. Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja. Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem tähtsad) vs anglo-ameerika õigussüsteem (vandemehed, presendentide järgimine) vs šariaat (Koraani-põhine) Valimised
Saksamaa kodanik kolis Rootsi ja võttis oma auto endaga kaasa. Seoses kolimisega pidi ta Rootsis maksma auto eest autolammutusmaksu. Mõned aastad hiljem Saksamaale tagasi pöördudes nõudis ta, et maks tagastataks, sest auto ei läinud Rootsis lammutamisele. Riiklik maanteeamet ja maakonna halduskohus keeldusid tagasimaksest, viidates Rootsi õigusaktidele. Kooskõlas riikliku kaubanduskoja arvamusega selles asjas leidis Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohus, et kuigi maksu tagastamisest keeldumine oleks põhjendatud siseriikliku õiguse alusel, oleks tegemist ELi õiguse rikkumisega, mis keelab ära diskrimineerivad riigimaksud (ELi toimimise lepingu artikkel 110). Seetõttu lükkas haldusasjade apellatsioonikohus riikliku maanteeameti ja maakonna halduskohtu otsuse tagasi.1. Vahetu õigusmõju põhimõte ELi õiguse sätte vahetu õigusmõju põhimõte tähendab, et üksikisikud ja äriühingud võivad
) 16. septembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; ● pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes; ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes.
juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või
SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus.
avaliku halduse teostamist. Haldusõiguse, objetkiks on riik, kes osaleb õigussuhtes kõrgema võimu kandjana. Haldusõiguse normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist, mille eesmärgiks on tagada avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse. Haldusõigus reguleerib täpsemalt ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jne. Haldusõiguse juurde kuuluvate haldusasjade lahendamine toimub vastavast halduskorrale halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus,
tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus)
tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus)
organisatsioonid Vene Ajutisele Valitsusele memorandumi, milles taotleti autonoomiat ja esitati omahalduse kava. Selle avaldusel oli nii tugev mõju, et Vene Ajutine Valitsus kehtestas 1917.a. aprillil juba dekreediga Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korra. Selle dekreediga määrati autonoomiat geograafilised piirid, mis osutus hiljem valdavalt kokkulangevaks Eesti Vabariigi territooriumiga. Samuti dekreet võimaldas anda kohalike haldusasjade korraldamiseks määrusi, luua oma asutusi ja ameteid ning juhtida nende tegevust, korraldada suhteid riigi- ja kogukonnaorganitega, seada sisse makse jne. Esimene Eesti kaudselt valitud esinduskogu loodi 12. aprilli 1917.a. autonoomiadekreedi alusel maakondade poolt valitud Maanõukoguna. Valitud esinduskogul ehk Maanõukogul polniud küll mingit reaalset seadusandlikku võimu kuni bolsevike riigipöördeni ja sellele järgnenud segadusteni.13
Kui 2 rahvakohtunikku on üksmeelel ja neil on kõik kohtunikele kehtivad õigused ning nad on enamuses (neid on 2), siis nad saavad küll teha ise otsuse. Vandekohtul ei ole vaja midagi põhjendada miks mingi otsus tehti. Meil, siin Eestis, peavad kohtunikud oma otsuseid põhjendama. Kriminaalasjades on edasikaebamine piiratud. Kui isik on süüdi mõistetud, siis edasi kaevata ta ei saa ning see tuleneb vandekohtusüsteemist. Haldusasjade lahendamiseks ei ole eraldi halduskohut. Osariikide kohtutesse valib kohtunikud rahvas. Mis on head? Inimesed tunnevad, et see õigusmõistmise süsteem on nende käes. Kohtunik tunneb end julgemalt (mandaat). Võrreldes USA-ga ei ole meil erikohtuid. Pole mõistlik ülal pidada. Erikohtud ajavad asjad keeruliseks. Erikohtud luuakse kindlat tüüpi asjadega tegelemiseks. Rahvakohtunikud – õigusharidus puudub. Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus.
RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt. Asjaolude muutumisel), selleks peab olema Riigikohtu luba.
kommertstegevust puudutavad asjad -‐ immuniteet ei tähenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei või paraasjagu algatada menetlust -‐ ka täitemenetluslikke meetmeid ei tohi rakendada, v.a tsiviil-‐ ja haldusasjade erandite korral ning tingimusel, et need meetmed ei riku diplomaadi isiku-‐ ja residentsi puutumatust -‐ diplomaat ei ole samaaegselt vabastatud lähetajariigi jurisdiktsioonist Diplomaadi privileegid Diplomaatidel on veel mitmed privileegid, nt: -‐ vastuvõtjariik lubab neil liikuda oma territooriumil, v
puudutavad asjad (kui nad seda siiski teevad, siis neil pole immuniteeti) ❏ Immuniteet ei tähenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei või parasjagu algatada menetlust (nt kui diplomaat tapab kedagi, siis ta on küll selle eest karistatav, kuid immuniteedi kehtivuse ajal ei ole võimalik diplomaadi vastu midagi ette võtta) ❏ Ka täitemenetluslike meetmeid ei tohi rakendada, v.a. tsiviil- ja haldusasjade erandite korral ning tingimustel, et need meetmed ei riku diplomaadi isiku- ja residentsi puutumatust ( nt oletame, et diplomaadil on vastuvõtjariigi vanatädi, kes just suri ära. Tädi jätab testamendi, testamendi alguses on kohe kirjas, et selle Da Vinci maali jätab ta diplomaadile. Diplomaat haarab maali ja läheb minema
laevakinnistusraamatut, ja samuti kriminaalhooldusosakond, kus töötavad kriminaalhooldusametnikud. Eesti kohtukorraldus 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Maakohtud - arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas. Halduskohtud - arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud - apellatsioonikohus - arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade apellatsioone. Riigikogus - kassatsioonikohus - arutavad kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi. Kriminaalkolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevelve kolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks? I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse president. Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kellel on magistrikraad või ekvivalent õigusteaduses,
kohus ei ole andnud muud tähtaega. Nõude lõppemise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, seega pärast tähtaja lõppu kaotab isik õiguse tasu nõudele ning juba makstud tasu arvatakse riigituludesse. Esindajatasude ning menetlust toetavate isikute (ekspert, tõlk, tunnistaja) tasude suurus ja arvestamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 ,,Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" ja Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 a määrusega nr 137 ,,Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" Tagatis Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatist saab nõuda üksnes seaduses sätestatud alusel. Selle suurus oleneb asjaoludest, tekkida võivast kahjust ning ka poole majanduslikust olukorrast
/ ¡ Koosnebp¨ uhamu barbaritele . Xi`a kuning- 272 £ ¢ kujutisest ja k¨ aest riik asus vana Hiina , andes t¨ ahenduse`mida- loodeosas paikneva musterke- gi p¨uhamust v~otma' . raamika piirkonnas, peab haldusasjade kust hiljem t~ousid ka Zhou ja m¨ argiks ja seadu- Qin riigid. Seep¨arast se m¨argiks, seletades nimetas Qin ise ennast ka kui seaduslikkust, mida tu- . Kasutus suve t¨ ahenduses leb s¨ailitada. Pronkskirjast on KevadeidS¨ ugiseid perioo-
SAGEDUS B . KANJI SHOHO 505 -1 272 ✄ べん すん ✂会意 hamu 廟屋 kujutisest 宀 ja k¨aest 寸, andes t¨ahenduse ‘midagi ✁Koosneb p¨uとる じふ p¨uhamust v˜otma’ 執. 〔説文〕peab 宀 haldusasjade 寺府 m¨argiks ja 寸 seaduse ほうど 法度 m¨argiks, seletades 守 kui seaduslikkust, mida tuleb s¨ailitada. Pronkskirjast ゆう 金文 m¨arkidele 寸 v˜oi 又 seaduslikkuse t¨ahendust ei leia. 守 on pigem kuninga おうしん せいしょ 王身 ja p¨uhapaikade 聖所 kaitsmine, hiljem tekkis m¨argile ametipostil olemise かんしゅ 官守 t¨ahendus. 議類
annaabi.ee 
