Haldusakti õiguspärasus (0)

Materiaalne ehk  sisuline  õiguspärasus:
– õiguslik alus;
– kooskõla kehtiva õigusega;
–  proportsionaalsus ;
– kaalutlusvigade puudumine;
– õiguse üldpõhimõtete järgmine;
Õiguslik alus:
– milline on  haldusakti  resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, 
milleks kohustatakse);
– kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise;
– kas juhtumi  asjaolud  vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). 
Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist
ja hindamist (ptk 7.2);309
– õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema 
põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas.
Proportsionaalsus:
– meetme  kohasus  – haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb 
esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti 
peab see eesmärk olema  legitiimne  – demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik.
– meetme vajalikkus – isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik 
saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega.
– meetme mõõdukus – isegi kui  meede  on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või 
muu  koormav  tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega 
saavutatavad positiivsed tulemused.
Kaalutlusreeglid:
– diskretsiooni piirid – kaalutlusnormiga antud volituste  piire  asutus ületada ei tohi.
– diskretsiooniõiguse kasutamise kohustus – sõltuvalt konkreetsel juhtumil kehtivast 
regulatsioonist on asutus alati kohustatud, kas omal initsiatiivil või puudutatud isiku taotlusel, 
kaaluma talle antud õiguste kasutamist.
– diskretsiooninormi eesmärgi  arvestamine  – ametnik peaks endalt küsima, miks seadusandja on 
andnud talle õiguse haldusakti andmist kaaluda.
– oluliste asjaolude arvestamine – asutus peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi 
poolt- ja vastuargumente.
– keeld  tugineda  asjassepuutumatutele kaalutlustele – meelevaldsed asjaolud, mis 
kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada.
– kuritarvitamise keeld – kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule 
kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus 
tegelikud  motiivid ei lange kokku väljendatutega.
– haldusõiguse üldpõhimõtted – iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka 
proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega.
Õiguse üldpõhimõtted:
Proportsionaalsus
Võrdne kohtlemine
o Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või 
asjassepuutumatul alusel
Õiguskindlus ja õiguspärane ootus
o  halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav;
o  haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust.