et ongi pankrot käes. Tahetakse teha nii, et seda ei nimetataks men alustamiseks. P men- toimub kohtuvälise ja kohtuliku menetlusena. Seda saab eristada funktl-lt- kohtulik- need toimingud, mida tehakse kohtus, vaidlus ise jne, mis on seotud kohtutegevusega. Kõik muuu, mius tpimub väljapool kohut, on kohtuväline. Kohtulik men- reg eelkõige TsMS-s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused. Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik, erandid tulenevad pankrotiseadusest. Pankrotiseaduse kujunemine. Eesti I- 01.09.1992. Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud
nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis» 11. Millised nõuded esitab PankrS § 56 haldurile? Kirjelda halduri põhikohustusi ja õigusi PankrS § 55 alusel. * (1) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. * (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku,
A.S. Õigusabi Kuludekindlustuse AS Projekti tüüp: Arendusprojekt Sihtgrupp: D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS müügitöötajad (haldurid, müügijuhid, telemarketing) Projekti koostaja/ projektijuht: Müügi- ja turunduse projektijuht Alustamisaeg: 01.07.2011 Valmimisaeg: 01.05.2012 PROJEKTI TAUST "Mikare CRM" (Customer relationship management ehk kliendihaldus süsteem) peaks asendama tulevikus praegust kliendibaasi "InsertLive" ja võimaldama halduril oma igapäevast tööd paremini organiseerida. Samas peaks võimaldama CRM ka halduri tööeffektiivsuse hindamise funktsionaalsust, mis omakorda võimaldaks müügijuhil oma haldurite tööd paremini korraldada ja vajadusel neid paremini juhendada. Peamised funktsioonid mida uus kliendihaldussüsteem peaks sisaldama on järgnevad: · Halduri töö organiseerimist lihtsustavad operatsioonid: 1. Kontaktihaldus a. Telefonikõned b. E-Mailid
mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsugused otsused. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus. Valga Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja 6 võib nõude õigsust tõendada nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus
määratud seadusega 96.- . Kohtuistung, millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega. Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks. Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid. Edasised nõuded haldurile: · Nõuded · Varad ( Mõjutavad) 1. ÜLDKOOSOLEK. § 77 pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nõuete suurusega antakse võlausaldajatele hääled (seetõttu on väga olulin esitada võlanõue enne esimest koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade
3. Pankrotiotsuse tegemine (v.t. 1.6) 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur Ettevalmistamise eesmärk on ette valmistada otsust, kas pankrot välja kuulutada või mitte. Keskne küsimus: välja selgitada, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Kõrvaleesmärk: tagada, et võlgniku varaline olukord ei halveneks. * Üldjuhul ajutisel halduril ei ole erilist võimu ta ei saa vara käsutada või otsuseid langetada (erinevalt pankrotihaldurist). Peamiselt on tal õigus saada informatsiooni ( 22 lg 3). * Käsutuskeeld. Kohus võib määrata (see pole reegel!), et vara käsutamine saab toimuda ainult ajutise halduri nõusolekul ( 20 lg 1). Kui on määratud erinevad isiklikud kitsendused (arest vms) ja võlgnikus on juriidiline isik, tekib küsimus,
sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust. Tõend väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda. 3 MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED MAKSUMENETLUSES Astudes Euroopa Liitu vaadati üle maksekorralduse seadus ning leiti, et maksukohustuslasel on liiga palju kohustusi ja seevastu halduril vähem. Antud olukorda tuli muuta ning seda ka tehti. Ajapuuduse ja mittepõhjaliku käsitluse tõttu muudeti kaalukauss ainult näiliselt vastavaks EL nõuetele. 3.1 MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED 1) Maksusaladuse kaitse (§26) – maksuhaldur, tema ametnikud ning teised menetluses osalenud peavad hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat infot, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mis sai neile teatavaks maksumenetluse või muude teenistuskohustuste täitmisel
dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgniku ärakuulamine- Kui käesolevas seaduses on ette nähtud võlgniku ärakuulamine, võib see ära jääda, kui võlgniku viibimiskoht on teadmata või kui võlgnik viibib välisriigis ja tema ärakuulamine aeglustaks menetlust. AJUTINE HALDUR ■ nõuded ajutise halduri osas ■ pädevus ■ tasu suurus ■ vastutus Nõuded ajutise halduri osas samad kui halduril- PankrS § 56 *Ajutine haldur tegutseb hetkeni kuni on välja kuulutatud pankrott ja siis enam ei ole ajutist haldurit, vaid haldur. Haldurile esitatavad nõuded ■ halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev: ■ füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus; ■ 2) vandeadvokaat; ■ 3) vandeaudiitor; ■ 4) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur.
katab pankrotimenetluse kulud; 11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.
vabatahtlikult ja ainult kohtu deposiidi kaudu. Kokkuvõte Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõudeid saaksid võrdelises määras rahuldatud. Pankrotiavaldust saab esitada nii võlgnik, kui ka võlausaldaja. Ajutine haldur peab lõpuks esitama oma arvamuse, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Ajutisel halduril on kohustus välja selgitada maksejõuetuse põhjused. Raugemist saavad vältida võlausaldajad, kui maksavad kohtule deposiiti. Sellisel juhul kohtul kohustus pankrot välja kuulutada. Kui juhtub juriidilisest isikust võlgniku, siis ajutine haldur ühtlasi likvideerib selle juriidilise isiku. Kui füüsiline isik esitab pankrotiavalduse ja soovib pärast pankrotimenetluse lõppemist ka algatada võlgadest vabastamise menetluse, siis ei saa kohus jätta pankrotti välja kuulutamata.
Juriidilise isiku sund lõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõppevad juhatuse või seda asendavad organi volitused. Likvideerijad peavad korraldama täätajatele lõpp arve, sealhulgas hüvitise maksmise, töölepingu vormistamise, ning tööraamatute kätteandmise. Juriidiliste isku ja asutuste lõpetamise täpsemad reeglid on kehtestatud vastavate eri seadustega. Töölepingu lõpetamine tööandja pankroti tõttu: Pankroti halduril on õigus pärast tööandja pankroti välja kuulutamist töölepingut lõpetada. Pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Pärast pankroti välja kuulutamist koostab pankrotihaldur juriidilise isiku tegevuse tervendamis kava või teeb võlausaldajatele esimesele ülkoosolekule ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. Võlausaldajate koosolek võib määrata kas juriidiline isik võib jätkata.
protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise. Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle. HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara : *füüsiline säilitamine sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele *juriidiline vastutus sellisena, et omanikule ei tekiks ei sanktsioone ega täiendavaid
· võlniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile · võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded; · võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; · lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; · võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga ,,pankrot" 12. Võlgniku lepinguliste kohustuste täitmine pankrotimenetluses. · Halduril on õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuste täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuste täitmist,kui seadusest ei tulene teisit. Haldur või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohutuse täitmisest,kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge. · Halduri taotlusel võib kohus määrata haldurile valikuõiguse teostamiseks tähtaja
OID-i haldur on isik, kes vastavalt oma asutuse sisemisele struktuurile loob asutuse alam-OID-id, haldab neid Eesti E-tervise Sihtasutuse OID keskuses, ning vastutab asutuse alam-OID-ide tegelikkusele vastavuse eest. OID-i haldur ei pea olema IT spetsialist. OID-i haldur kasutab OID keskusesse sisenemiseks ning enda isiku 17 turvaliseks autentimiseks ID-kaarti, seega peab olema OID-i halduril kehtivate paroolidega ID- kaart ning ID-kaardi lugejaga varustatud arvuti. 7.2. Delikaatsete isikuandmete töötlemise luba Tervise infosüsteemiga liitudes muutub tervishoiuasutuse infosüsteemi tehniline lahendus ja andmekasutuse põhimõtted, seega on vajalik uuendada delikaatsete isikuandmete töötlemise luba. Delikaatsete isikuandmete töötlemise loataotluse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate isikute teatiste esitamine toimub elektrooniliselt
Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maksuhaldur võib nõuda konkreetse maksukohustuse kohta informatsiooni. Kolmanda isiku kaasamisel, peab olema kindel põhjus, miks teda kaasatakse. Halduril on õigus nõuda raha ettenäitamist kassas ainult maksukohuslaselt. Ainult maksukohuslase juures võib ettenäitamine toimuda. Dokumentide äravõtmine, kontrollimine Maksuhaldur võib teha koopiaid, ärakirju (tehtud duplikaat, puudub originaali allkiri ja pitsati jäljend), väljavõtteid (mingi osa suuremast dokumendist). Ainult seotud antud maksumenetlusega. Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel. Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes)
seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise. Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle. HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara : *füüsiline säilitamine sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud
Juriidilise isiku sund lõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõppevad juhatuse või seda asendavad organi volitused. Likvideerijad peavad korraldama täätajatele lõpp arve, sealhulgas hüvitise maksmise, töölepingu vormistamise, ning tööraamatute kätteandmise. Juriidiliste isku ja asutuste lõpetamise täpsemad reeglid on kehtestatud vastavate eri seadustega. Töölepingu lõpetamine tööandja pankroti tõttu: Pankroti halduril on õigus pärast tööandja pankroti välja kuulutamist töölepingut lõpetada. Pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Pärast pankroti välja kuulutamist koostab pankrotihaldur juriidilise isiku tegevuse tervendamis kava või teeb võlausaldajatele esimesele ülkoosolekule ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. Võlausaldajate koosolek võib määrata kas juriidiline isik võib jätkata. Kuna haldur võib kohe pärast pankroti väljakuulutamist alustada
5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale; 51) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku; 6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi. (31) Halduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele. (4) Lisaks halduri seaduses sätestatud õigustele on halduril ka käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused. [RT I 2006, 7, 42 jõust 4.02.2006] Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5); 2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158); 3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159); 4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160); 5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163); 6) kompromissi kinnitamisega (§ 183);
...........................40 88. Kinnisvara haldamine profesionaalse halduri mudeliga..............................................41 89. Kinnisvara haldamine haldustöövõtja mudeliga..........................................................43 90. Kinnivara korrahoiu tervikmudel.................................................................................44 Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: a.füüsiline säilitamine eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. Füüsiline säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd) ja soovitud puhtusetaseme tagamist
annaabi.ee 
