· Kombineeritud UD+UV Sümptomid ja kliiniline leid Vb asümptomaatiline Sügaval epigastrumis tuntav näriv ja kõrvetav valu Tühja kõhu valu Selga kiirguv valu haavandi perforatsioon pankreasesse või mujale retroperitoneaalruumi Täiskõhutunne, oksendamine pülorostenoos Aneemia krooniline veritsus Palpatsioonil epigastrumis difuusne hellus Hellus kergel palpeerimisel või peritonism tüsistunud haavandtõbi Ravi Medikamentoosne paraneb >90% haavanditest PPI Antibiootikumid Kirurgiline ravi Näidustused: Tulemusteta konservatiivne ravi Tüsistus Kirurgilise ravi meetodid Maohaavand - Maoresektsioon BI, BII - Vagotoomia + püloroplastika+ haavandi ektsisioon Duodeenumi haavand: - Vagotoomia TV, SV, PV + püloroplastika - Vagotoomia + antrumektoomia - Maoresektsioon BI, BII Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe levib piki nahavööndeid. See viitab sellele, et perifeerse närvisüsteemi
(suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist
tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist (e.ope.ee/herpesviirused). Kuidas haigus algab?
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on haiguse alguses ebatüüpilised ning haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on haiguse alguses ebatüüpilised ning haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin
(suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad põhjustada invaliidistumise, vahel ka surma. Süüfilist põdeval naisel võib sündida süüfilise haige laps Eestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER
sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas palavik valud lihastes lümfisõlmede suurenemine Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud. Punetavate laikude pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad ja uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. Naistel võivad villikestest ja haavanditest haaratud olla nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. GENITAALHERPESE RAVI Eestis on võimalik kasutada kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, mida inimkond tunneb, pole genitaalherpest võimalik lõplikult välja ravida. Kellel viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet. Eriti oluline on esmase genitaalherpese korrektne ravi
Haigestumusnähud esinevad harva korraga. Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom. Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. On võimalik, et naistel on villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. 4 Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusetoru sees. Tavaliselt kaasneb valulike limaskesta- ja nahanähtudega ka üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel. Genitaalherpese esmase haigushoo raskus ja kestus on isikuti erinevad. Ravimata jätmisel
(suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. TÜSISTUSED Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad põhjustada invaliidistumise, vahel ka surma. Süüfilist põdeval naisel võib sündida süüfilise haige laps ESINEMINE Eestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER KAEBUSED
kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme (Locobase rasvane kreem, Essex kreem ja salv jt.). Allergilise dermatiidi korral kasutatakse kortikosteroide (prednisolooni, hüdrokortisoonsalvi). Õendusprobleemid: · Ebamugavustunne, mis on tingitud muutustest nahal. · Sügelus, mis on tingitud kuivast ja ketendavast nahast. 16 · Valu, mis on tingitud katki kratsitud haavanditest nahal. Video: https://www.youtube.com/watch?v=HNb7gETA9K0 Pilt: Arutelu, küsimused: Millised kodukeemia vahendid põhjustavad kõige sagedamini kontaktdermatiiti ? Kas ühekordsete kinnaste kasutamine kodukeemia kasutamise ajal aitab ära hoida võimaliku kontaktdermatiidi tekke? Süüfilis Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem.
ühendi sünteesi organismis, mis põhjustab krampide tekkimist ja ka halvatust ning hingamise ja südame seiskumist. Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti
Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustadaveremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk
Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk -
Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa.
Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Nahale võib tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Mõnikord võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis 18 - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need
kudemisaegset käitumist. Need tegurid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet nakkustele ja/või tekitavad kehapinna vigastusi. Patogeenideks, mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Läänemeres on lesta haavandistest isoleeritud atüüpiline, tsütokroomoksüdaasnegatiivne bakter Aeromonas salmonicida. Peetakse võimalikuks et Läänemere erinevates piirkondades võivad arvesse tulla erinevad bakterid. Eesti vetest on lesta haavanditest ja haigete isendite siseorganitest leitud Pseudomonas spp., Vibrio anguillarum, Aeromonas spp. Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga emaslesti satub püükidesse vähem, kid erivalt isaskaladest leidub neil haavandeid keha ülemisel poolel, kuigi harva. Viimatinimetatud sugudevahelist erinevust on täheldatud ka Soome rannavetes
kiudaine fibriini lahustunud kiudaine. Vere hüübimine ongi füsioloogiliseks tähtsuseks. Aneemia, polütsüteemia, leukotsütoos, leukopeenia, leukeemia. *Aneemia kehvveresus, eelkõige hemoglobiini vähesusest tingitud vere hapniku transpordivõime langust. Sagedasem vorm on rauavaegusaneemia. See võib olla tingitud toidu puudulikust rauasisaldusest, raua vähenenud resorptsioonist seedetraktis ja kroonilisest verekaotusest, näiteks mao- sooletrakti haavanditest tingitud, kartsinoomide, polüüpide ja divertiikulite ja suurenenud menstruaalseteverejooksude puhul. Megaloplastiliste aneemiate olulisemaks tunnuseks on ebanormaalselt suurte erütrotsüütide ja nende valmimata eelastmete esinemine veres ja luuüdis. veel on olemas: hüpokroomne mikrotsütaarne aneemia, hemolüütiline aneemia, aplastiline aneemia ja pantsütopeenia. *Polüsteemia punaliblede arvu suurenemine, hemoglobiini sisalduse tõus
möödajuhtiv ühendus (gastroduodeno- või jejunostoom). 12. Peptilise haavandi perforatsioon. Diagnostika. Ravi printsiibid. 10 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Peptilise haavandi perforatsioon on üks sagedasemaid haavandi tüsistusi koos verejooksuga. Enamik haavanditest perforeeruvad vabasse kõhuõõnde, kuid on võimalik ka penetratsioon (haavand mulgustub naaberorganisse) ja fistuleerimine (perforatsioon naabruses olevasse õõnesorganisse sagedamini jämesoolde). Suremus on kõrge, kuni 30%. Algselt tekib keemiline peritoniit, seejärel bakteriaalne. Diagnostika: Anamnees: Tüüpiline kolmefaasiline kulg. Algusfaas (esimesed 2t): järsk tugev valu kõhupiirkonnas,
pylori stimuleerib IL-8 tootmist maoepiteelis, stimuleerib limaskestarakke PAF-i tootma (stimuleerib maohappe sekretsiooni), indutseerib NOS-i maoepiteelirakkudes (vahendab koekahjustust), indutseerib maoepiteeli rakkude surma. • Haavandi, kroonilise gastriidi patsientidel on cagA+ vacA s1/m1. Haigused. Gastriit, maohaavandid, mao adenokartsinoom. Pea 100% seos gastriidi ja bakteriga infitseerumise vahel. 80% maohaavanditest on H. pylori tehtud, üle 90% kaksteistsõrmiku haavanditest ka. Organismi eemaldamine viib haavandite paranemiseni, taasilmnemise vähenemisele. Diagnostika. On võimalik teha bioptaadist histoloogiline preparaat, määrata tsütoloogiliselt, seroloogiliselt ELISA või immunoblotiga, uurea testiga, bakterioloogiliselt (isoleerimine ja antibiootikumtundlikkus), PCRiga. Ja siis on veel Mikelsaare isiklik lemmik – kiire, lihtne, odav, kommertsiaalne: HP antigeen roojast. Ravi ja profülaktika.
lahustunud kiudaine. Vere hüübimine ongi füsioloogiliseks tähtsuseks. Aneemia, polütsüteemia, leukotsütoos, leukopeenia, leukeemia. *Aneemia kehvveresus, eelkõige hemoglobiini vähesusest tingitud vere hapniku transpordivõime langust. Sagedasem vorm on rauavaegusaneemia. See võib olla tingitud toidu puudulikust rauasisaldusest, raua vähenenud resorptsioonist seedetraktis ja kroonilisest verekaotusest, näiteks mao- sooletrakti haavanditest tingitud, kartsinoomide, polüüpide ja divertiikulite ja suurenenud menstruaalseteverejooksude puhul. Megaloplastiliste aneemiate olulisemaks tunnuseks on ebanormaalselt suurte erütrotsüütide ja nende valmimata eelastmete esinemine veres ja luuüdis. veel on olemas: hüpokroomne mikrotsütaarne aneemia, hemolüütiline aneemia, aplastiline aneemia ja pantsütopeenia. *Polüsteemia punaliblede arvu suurenemine, hemoglobiini sisalduse tõus
Kiire kasv oli tingitud eeskätt populatsiooni kiirest kohalikust juurdekasvust, ebaõigest jahinduspoliitikast, heast kohalikust toidubaasist, suurkiskjate vähesusest ja invasioonist eeskätt Venemaa-aladelt. Massilised kahjustused algasid 1970. tel aastatel ja olid haripunktis 1980. tel. Sel ajal oli Eestis põtrade poolt kahjustatud männinoorendikke ca 20000 ha, 1995. aastal 7235 ha. Suurt kahju tekitavad põdrad II ja III vanuseklassi kuusikutele, koorides puude tüve koort. Tekitatud haavanditest levib puudele juurepess ja puud hukkuvad ning nakatavad ka teisi terveid puid. 1990. ndate alguses oli kahjustatud 13000 ha kuusepuistuid, 1995. a 9121 ha. Sajandivahetuseks põtrade arvukus vähenes ja koos sellega vähenesid ka kahjustused. Praegu jälgitakse rangelt põtrade arvukust ja kütitakse ca 25 % asurkonnast, ehk peaaegu iga-aastane juurdekasvu osa. Põtru on meil ca 10500 isendit ja lähiaastate prognoos on, et metsakahjustuste vähendamiseks suurendatakse põtrade
annaabi.ee 
