Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntatkse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Vastutust tunnetatakse kõigi grupi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise ees. Kolm tüüpi, kellel grupis kohanemine tekitab probleeme- Schein: 1. Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile. 2. Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada. 3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad , millised on sobivad käitumisviisid ja püüavad selgusele jõuda nendele sobivad ja võimalikus rollis
Sotsiaalne looderdamine Grupi kasulik mõju Sotsiaalne soodustamine Sünergia Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon Olukord kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikutele Anonüümsuse tunne Vastutustunde kadumine Sisemiste piirangute kadumine Deindividuatsioon võib esile kutsuda normidevastast käitumist Varastamine, petmine, röövimine Vägivald asjade ja inimeste suhtes Teiste inimeste abistamisest keeldumine Sotsiaalne looderdamine
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Grupieesmärkide saavutamine Kuigi grupieesmärkide saavutamiseks on rida erinevaid teid, on soovituslik järgida väljakujunenud protsessi. Peale grupijuhi vaadete jagamist eesmärkide osas peaks iga grupi liige väljendama oma põhjust liitumiseks- oma personaalset eesmärki. Grupp arutab koostöös eesmärkide väärtused, mille viimane nimekiri kirjutatakse üles ning jagatakse grupiliikmetele refereerimiseks. Alternatiivideks oleksid: grupijuht intervjueerib enne esimest ühiskohtumist igat liiget eraldi ning esitab ühisaruteluks juba varem koostatud nimekirja või vähemefektiivsem variant oleks grupijuhi poolt välja tuua tema enda poolt varem koostatud nimekiri, mida hakatakse ümber muutma. Kõigepealt seatakse paika pikaajalised eesmärgid, seejärel lühiajalised lähtuvalt pikaajalistest, seejärel seatakse
Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi: 1) Identiteet ja roll – kes ma peaksin siin grupis olema ja missugune saab olema minu roll? 2) Kontroll ja mõjuvõim – kas minu kontrolli ja mõjuvõimu vajadused saavad täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega? 4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin grupiliikmetele? Kui lähedased saavad olema meie suhted? Iga grupp, organisatsioon ja ühiskond leiab igale probleemivaldkonnale eri lahendusi, kuid mingi lahedus tuleb leida ka inimeste jaoks, keda tuleb üle aidata enesekesksest ning kaitsvast käitumisest, et nad suudaks grupis funktsioneerida. Rääkides organisatsioonisisesest suhtlusest eeldame, et minevikus õppis grupp selgeks kindlad ning toimivad suhtlusviisid ja sedasi said need normiks. Näiteks arvutiettevõttes
ise sellest kõvasti kasu: ideede rohkus, paremad ideed ja samuti suureneb koostöö. Mitmeid positiivseid mõjusid võib välja tuua, kui töötajad pühenduvad oma töögrupile. (Kokemuller 2015). Töögrupid saavutavad kõige rohkem edu just siis, kui töötajad ja grupid jagavad sama visiooni ning grupisiseselt ja gruppide vahel tekib kollektiivsustunne ja usaldus. Vastavalt Kevin Eikenberry artiklile ,,The Three Types of Team Commitment’’ on pühendumine grupiliikmetele, grupile ja organisatsioonile kolm peamist pühendumise tüüpi edu saavutamiseks. Hea juhtimisoskus ja ühine visioon iseloomustab sellised organisatsioone, kus töötajad näitavad pühendumist kõigil kolmel tasandil. (Ibid). Grupi pühendumuse puhul on suurem tõenäosus, et töötajad teevad ära selle töö, mida parasjagu puuduv töötaja ei saa teha, kuid mis on vaja ära teha. Individuaal töökeskkonnas
suusõnalised. nad on kirjutamata seadused, mida liikmed peavad aktsepteerima. Paljud normid võivad olla teadvustamata, kuni nende vastu ei eksita. Nt. korrektne ja puhas riietus iseenesestmõistetav, kuni keegi tuleb tööle ebasobivas riietuses. 26 Rollid grupis Roll tähendab inimese staatuse kohast käitumist. Meist igaüks täidab mingit rolli ja rollirepertuaar võib olla vaheldusrikas. Grupisuhetes iseloomustab roll seda, milliseid ootusi grupiliikmetele esitatakse. Grupis eristatakse tavaliselt ülesandele ja suhetele suunatud rolle, kolmas grupp on eneselesuunatud rollid. Rollid peaksid tagama selle, et terviklik ülesanne on grupiliikmete vahel jagatud. Kenneth Benne ja Paul Sheats (1948) tuletavad erinevatest eesmärkidest kolme gruppi kuuluvaid rolle. Ülesandele suunatud rollid on kommunikatsioonirollid, mis aitavad saavutada grupi ees seisvat eesmärki. Näitavad, kuidas ühendatakse suhtlemise abil grupi liikmete tegevus
kuuluvad indiviidid räägivad ühest või teisest teemast. Uurijale on oluline vestluse ohjamine, et kõik osalised saaksid sõna võtta ja et tõepoolest räägitakse etteantud teemadest. Esmalt valmistatakse küsimused ette, vajadusel korraldatakse pilootarutelu, grupi vestlust salvestatakse või tehakse märkmeid. Fookusgrupi käigus saadud andmete analüüsiks ei ole spets.meetodeid. Puudused: grupiliikmetele sobiva aja leidmine, domineerivad isikud rühmas, nõudmised juhile, informatsiooni raske analüüsimine. -1- 4. Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid. Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks
40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; Usk grupi moraali; Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; Tugev surve grupiliikmetele; Tulemuste üksmeelsuse illusioon Kaitseseisund Nt: Kui organisatsioonis olevatest inimestest koosnev grupp arvab negatiivselt teisest organisatsioonist, arvavad seda kõik grupiliikmed- stereotüüp. 41. Selgitage mõistet „sotsiaalne logelemine grupis“. Sõnastage eluline/konkreetne näide. tendents grupis töötades pingutada vähem kui individuaalselt töötades. Nt: Kui inimene teab, et tal on vaja tööülesanne täita üksinda, peab ta selle eest vastutama
sunni või oma seisukoha muutmine grupi survel. Grupimõtlemise tunnused aitavad organisatsioonikäitumises ära tunda situatsioone, milles grupi liikmed võivad minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon - arendab grupiliikmeis põhjendamatut optimismi ja innustab määra riskima. - Usk grupi moraali - usutakse, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida. - Sterotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse. - Tugev surve grupiliikmetele - kellel on mõjusad argumentid illusioonide, stereotüüpide või fikseerunud tõekspidamiste vastu. - Tulemuste üksmeelsuse illusioon. - Kaitseseisund - kaitsta gruppi otsustele vastukäiva info eest. - "Nominaalse" grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. "Nominaalse" grupi tehnika etapid: 1) Alternatiivsete lahendusvariantide ja ideede genereerimine. 2) Ideede fikseerimine ehk ülestähendamine.
normide tõttu. 6) Informatsiooniline võim võim, mis põhineb teatud informatsiooni omamisel või teadmisel. 33) Tõhusa grupiliidri omadused. 1) Ta peab olema tajutud gruppi kuuluvana. 2) Ta peab jagama grupi väärtusi ja uskumusi. 3) Ta peab suutma grupi liikmetele eeskujuks olla. 4) Ta peab olema tajutud grupi eesmärkide saavutamisele ja kaasaaitajatena. 5) Ta peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama. 34) Liidriksoleku stiili mõju grupiliikmetele. Autoritaarne ehk võimukas liider töötavad grupiliikmed kõvasti, aga kui liider lahkub nende juurest, lõpetavad töötamise. Grupiliikmed olid teistest palju individualistlikumad, keskendusid ainult oma ülesannetele ega aidanud üksteisi. Demokraatlik töötavad grupiliikmed rõõmsameelselt ja püsivalt, hoolimata, kas liider on ruumis või mitte. Grupiliikmed aitasid üksteist ja olid tehtavast ilmsesti huvitatud
2. Sekundaarne sektor primaarse sektori poolt toodetu töötlemine 3. Tertsiaarne sektor müük, teenindus 4. Kvaternaarne teadus, infotööstus 5. Kvinaarne - riigijuhtimine (Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud) Majandussüsteemid Vahetusmajandus kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha jagamine: see kellel on jahiõnne jagab saaki heldelt ka teistele grupiliikmetele ilma, et saaks kohe midagi vastu (üldistatud retsiprooksus) Retsiprooksuse (vastastikususe) printsiip saadud kingitus eeldab, et saaja vastab kunagi omapoolse kingitusega. Kapitalism - vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine on minimaalne, laissez faire - tootmisvahendite eraomandus - kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub
Shein`i järgi. 1. Otsustamine vastutuse puudumisel- otsus võetakse vastu sageli sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. 2. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi- võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Kuivõrd grupp seda otsust aktsepteerib, sõltub konkreetse isiku mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud grupiliikmetele. 3. Vähemuse otsustamine- toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad. Vähemus võib domineerivaks muutuda sageli siis, kui grupile tundub, et vajatakse kiiret kokkulepet. 4. Otsustamine enamuse reeglite järgi- lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. 5
Grupid moodustuvad tavaliselt siis, kui nende liikmetel on mingisugune ühine eesmärk. Gruppe iseloomustavateks tunnusteks on: - kohesiivsus e sidusus grupis olevate isikute omavaheline seotus, sarnaste tegurite olemasolu (nt perekond, kogudus, gäng) - identiteet Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kohesiivsus/sidusus grupi omavaheline seotus; kõik tegurid, mis ühendavad liikmeid. Suureneb mida rohkem hakkavad indiviidid mõtlema sarnaselt teistele grupiliikmetele. Sidusate gruppide liikmed on enamast grupile rohkem pühendunud. Identiteet (entiativity) kuivõrd võib mingit indiviidide hulka pidada grupiks. Seda näitavad grupi sidusus, sarnasus, ühised eesmärgid, olulisus ja liikmete füüsiline lähedus. Grupid jagunevad üldiselt nelja tüüpi: 1. intiimsed pere, sõbrad 2. töögrupid kolleegid jms 3. sotsiaalsed kategooriad naised, kristlased 4. vaba seotusega grupid nt samal tänaval elavad inimesed
4-liikmelistes gruppides esineb seda märksa harvemini. Grupi suuruse muutudes muutub ka juhtimisstiil. Suuremate gruppide juhtidel on umbisikuli- sem, ametlikum ja sageli ka autoritaarsem juhtimisstiil. 42 Karjäärinõustamine Juhtimisstiil Grupi psühholoogiline kliima oleneb suuresti juhtimisstiilist, millega gruppi väljastpoolt mõ- jutatakse. Tavaliselt tehakse vahet kolme juhtimisvormi vahel. Juhtimisvormid ning nende mõju grupi käitumisele ja grupiliikmetele. Juhtimisvormid AUTORITAARNE DEMOKRAATLIK MITTESEKKUV Grupiorientatsiooniga Liiga palju sekkumist Ei mingeid sekkumisi sekkumine Tunnused Arengule orienteeritud
Mida arvate alljärgnevatest väidetest? Täiesti õige vale Täiesti õige kui vale kui õige vale 1. Kui grupis on lahkarvamusi, siis on tähtis, et välditaks näitamast oma tundeid. Selle asemel tuleks rangelt toetuda faktidele. 2. Grupp peab valima esimehe, kes suudab tööd juhtida, vajaduse korral katkestada mittevajaliku diskussiooni ja teha kokkuvõtet arutlustulemustest. 3. Grupiliikmetele toob suurimat kasu see, kui nad vajaduse korral suudavad avameelselt ja kriitiliselt grupis toimimist arutada. 4. Kui keegi grupis on ekspert teatud alal, peaks temale antama mõjukas osa sellealases arutelus ja otsuste langetamises. 5. Kui keegi arutelu käigus enne lõplike otsuste tegemist vaikib, tuleb arvestada, et vaikija on grupi seisukohtadega nõus (vaikimine on nõusolek). 6. Kui grupis on mõnes küsimuses lahkarvamusi, on tavaliselt hääletamine
4. Mida tähendab konformism? 162. (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. 163. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; - Usk grupi moraali; - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; - Tugev surve grupiliikmetele; - Tulemuste üksmeelsuse illusioon - Kaitseseisund. 164. 5. Selgitage, vastavalt E. Shein´i järgi, kuut peamist põhimõtet grupis otsustamisel. o Otsustamine vastutuse puudumisel 165. Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. o Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi 166. Direktor, esimees või mõni teine võimu omav inimene otsustab grupi eest.
mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. Funktsionalism: poliitilised süsteemid teenivad põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast välisvaenlaste eest. Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi, on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada ja rakendada norme. Nt korilastel kõik täiskasvanud liikmed, keerulisemates ühiskondades vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui nooremad ja pigem mehed kui naised. Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksuste vahel. Iga ühiskond, kus on olemas avalikud varad ja suur grupp inimesi, vajab regulatsioone avalike varade kasutamiseks
Hulkade psühholoogia: Gustav Le Bon (1895): teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni. Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb. Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb. Tänapäevases sotsiaalpsühholoogias nim seda deindividuatsiooniks. Inimesel kaob individuaalsus kui nad viibivad teiste inimeste keskel. Vaadatakse kuidas inimene käitub kollektiivses situatsioonis. Olukord, kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikule: tekib anonüümsuse tunne, vastutustunde kadumine, sisemiste piirangute kadumine. Deindividuatsioon võib esile kutsuda normidevastast käitumist: varastamine, petmine, röövimine; vägivald asjade ja inimeste suhtes; teiste inimeste abistamisest keeldumine. Sotsialne looderdamine: inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles. Eeldusel, et tema individuaalne panus grupis pole kindlaks tehtav. Uuringud näitavad, et looderdamist mõjutavad
20.1.5. Poliitika kui institutsioon · Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. · Funktsionalism: poliitilised süsteemid teenivad põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast välisvaenlaste eest. Poliitika kui institutsioon · Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi, on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada ja rakendada norme. Nt korilastel kõik täiskasvanud liikmed, 159 keerulisemates ühiskondades vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui nooremad ja pigem mehed kui naised. · Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksuste vahel. Poliitika kui institutsioon
annaabi.ee 
