Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid: Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma
3.) Kas suurem integreeritus ülemaailmsetesse protsessidesse on kaasa toonud elukvaliteedi tõusu Eestis? Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine pakub palju võimalusi. Euroopa Liidu ettevõtted pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis- ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse rohkem kaupu madalamate hindadega. Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh
c) Õiguskaitse vallas tegutsevad organisatsioonid (nt. Inimõiguste Teabekeskus) d) Spordi- ja kultuuriseltsid (nt. Suusaliit) · Poliitiliste tegutsemisviiside järgi: a) Kaudne surve Saab rakendada avaliku arvamuse kujundamise abil (reklaamikampaaniad jne). Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat. Vastutasuks nõutakse oma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. 4. Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned 1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud
andmestik ja selle üldistused. · Toimub ratsionaalse, informeeritud valikutel ja õppimisvõimel põhinev inimese- ja ühiskonnakäsitluse kultiveerimine, teadmiste ja analüüsi väärtustamine. Teadmiste ja harituse juurdekasv ja selle efektiivne rakendamine arenguressursina leiab tunnustust rahvusliku prioriteedina. Positiivne mõju 10 Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Ohud
professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel. o Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees
ühiskonnarühma koos n Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised traditsioonid n Ideoloogiad praktilises võtmes: erakonnaperekonnad n Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalse kogemuse/tunnetuse alusraamistikke, mis sotsio-kultuuriliste väärtuste kaudu looduna on teatud sotsiaalse grupi liikmete poolt jagatavad n Need raamistikud on organiseeritud ideoloogilise skeemina, mis esitab piiritletud grupi enesedefinitsiooni. Lisaks grupihuvide toetamise sotsiaalsele funktsioonile on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad
Suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele Keskklass on kasvanud majandusliku restruktueerimise mõjul. (Infoühiskond, kõik need loovad töökohti eelkõige keskklassis, ka avalikus sektoris rohkem keskklassi töökohti) Suurenev lõhe tippprofessionaalide ja kontoritöötajate vahel Saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal kredentsialism Preofessionaalsus grupihuvide kindlustamine (piiratud ligipääs, nt arstid, juristid jne, kes saavad sellele töökohale kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu
professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon - Valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tippprofessionaalide ja ‘kontoritöötajate’ vahel „Kredentsialism“- (akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu
3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 4
mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1
01.053. debatt olukorras, kus inimene, kes tahab oma huvi ühiskondlikus mastaabis teoks teha, peab varjama, et see on ainult tema või tema grupi huvi, ja laskma oma huvi paista millegi muuna kui see tegelikult on, nimelt üldiselt kasuliku ja õiglasena. Seetõttu on sofistide poolt kujundatav väitlusoskus (mida kliendid nendelt omandada soovivad) suunatud pigem sellele, et saavutada väitluses võit, kui sellele, et selgitada välja tõde, sest tõe väljaselgitamine ei pruukinud grupihuvide seisukohalt alati kasulik olla. Kujunes olukord, mida kreekalikult võiks väljendada nii: otsustav oli doxa, mitte aletheia. Eelkõige soovitakse oma partikulaarse egoistliku huvi kajastumist üldise seaduse sõnastuses. Siit sofistide negatiivne maine – sofistid kui musta valgeks rääkijad, sõnaväänajad, need kes oskavad esitada nõrka argumenti tugevana. Aga see ei ole üksnes sofistide moraalne iseloomustus, vaid ka kriitiline
rahva juriidiline tahe, mis fikseeritakse riigi põhiseaduses. Demokraatlikel alustel loodud põhiseaduse normide ignoreerimine, nende hülgamine pragmaatilise kasu või huvi nimel tähendab seega rahva tahte kui poliitika instrumendi asendamist üksikisiku või grupi diktatuuriga. Mis tähendab demokraatia asendamist diktatuuriga. Põhiseadust ignoreeriva poliitika eesmärk ei saa olla rahva huvide kaitsmine. Selle asemel kasutatakse riigivõimu kitsaste grupihuvide teenistuses. Välispoliitikas tähendab see sageli, et riik on sattunud teiste riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest. Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale
sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivseust. Ehk siis võimalikult vähene sekkumine,iseregulatsioon, laissez-faire. Laissez-faire järgi ei tohi olla riigil mitte mingit majanduslikku rolli. 11. loeng. Identiteedipoliitika ja sellega seotud väljakutsed Identiteedipoliitika definitsioon Definitsioon: identiteedi poliitika kujutab endast poliitilist tegevust grupihuvide edendamiseks, mis põhineb grupi liikmete ühisele identiteedile nt rahvus või sugu. Feminismi arengu kaks etappi a) Organiseeritud naisliikumine tekkis 19 sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli naisliikumine leidnud enda keskse fookuse - vôitlus hääletusôiguse eest. Seda perioodi nimetatakse fenimismi esimeseks laineks ning selle peamine loosung oli, et naistel peavad olema samad poliitilised ôigused, mis meestel. Hääletusôigust peeti tähtsaimaks
Saab ka rääkida positiivsest sanktsioonist. 6. Õigusliku käitumise sotsiaalsed ja isiksuselised tegurid. Inimese õiguspärase käitumise motiivideks võivad olla: · Sisemine veendumus õiguspärase käitumise motiivina õigusnormide õiguspärasuses ja õigluses · Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika hoiakud moraal Väline käitumisakt: õigusvastane või õiguspärane. Affektiivne käitumine! 7. Norm ja hälve. (Mõisted, olemus). Norm- ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne
sellised välja, milline õiguskultuur on selles ühiskonnas · Õigussubjektide reaalne käitumine, mis kujundab kultuuri ja on seda nägu, mis selles kultuuris kohane on. Mis üldse võiks olla õiguspärase käitumise motiivideks? · Sisemine veendumus õigusnormide õigsuses ja õigluses · Individuaalne vajadus seadust järgida · Sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgimise soov · Hirm juriidilise vastutuse ees · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Jne. Õiguspärase käitumise kõrval on ka õigusvastane käitumine kui hälbiv, deviantne, normivastane. Inimene peab käitumisvariandi valikul võtma mingeid aspekte selle käitumisvariandi valikuks endale aluseks. Reeglina 3 intellektuaal-ratsionaalset lähtekohta võetakse reeglina aluseks:
põhimõtetel vormistatud rahva juriidiline tahe, mis fikseeritakse riigi põhiseaduses. Demokraatlikel alustel loodud põhiseaduse normide ignoreerimine, nende hülgamine pragmaatilise kasu või huvi nimel tähendab seega rahva tahte kui poliitika instrumendi asendamist üksikisiku või grupi diktatuuriga. Mis tähendab demokraatia asendamist diktatuuriga. Põhiseadust ignoreeriva poliitika eesmärk ei saa olla rahva huvide kaitsmine. Selle asemel kasutatakse riigivõimu kitsaste grupihuvide teenistuses. Välispoliitikas tähendab see sageli, et riik on sattunud teiste riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest. Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale
hetkekäitumine). - õigusvastane on olemuselt õiguslik käitumine (on selle üks liik) Inimese õiguspärase käitumise motiivideks võivad olla: · Sisemine veendumus õiguspärase käitumise motiivina õigusnormide õiguspärasuses ja õigluses · Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid ja sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika, hoiakud, moraal a) afektid psühholoogias Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale
tähtsaimate ülesannete lahendamiseks ja lahendamise anarhia kasvutendentse. kiirendamiseks. 2. Ei välista võimuvõitlust staabi funktsionaalsete 2. Suureneb töötajate operatiivne iseseisvus, ettevõtlikus talituste ja sihtgruppide vahel. ja vastutus. 3. Loomise keerukus. 3. Kasvab kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide töö 4. Soodustab grupihuvide ilmnemist, grupihuvide efektiivsus ja huvi töö tulemuste vastu. 4. Areneb vastandamist ettevõtte üldeesmärkidele. töötajate meeskonnatunnetus ja ettevõtte kõige 5. Soodustab projektijuhtide (sihtgruppide) töötasuga tähtsamate ülesannete lahendamises osalemise tunne. seotud lisakulutuste suurenemist, ei välista funktsioonide 5. Juhtimise paindlikkus. dubleerimist juhtimise eritasanditel. 6
annaabi.ee 
