● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal ● kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte ● ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet, kasvavad kobarates. ● On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid.
5. SEENHAIGUSED Mükoos ehk seentõbi on viirushaigus, mille põhjustab seen, mis levib nahal ja küüntel. Jalaseene puhul muutuvad küüned kollakaks, valgeks või tekivad hallid täpid. Ravimata mükoos võib minna sügavale naha alla ja organismi. Selle tagajärjel organism võib nõrgeneda ja põhjustada astmat, gastriiti. 5.1 Seenhaiguste ja mükoosi ravi Mükoosi ravimiseks saab kasutada harilikku mürti, teepuu pärmseent, ipe-tabebuiat, greibipuud, Tseiloni kaneelipuud. Somaali mürripuu ( CommiphoraMyrrha ) Mürripuu on pärit Aafrikast, eriti palju leidub seda Etioopias ja Somaalias ning selle saaduseid on juba tuhandeid aastaid saadetud Euroopasse. Inimesed on mürrivaiku kogunud ning haavu parandava ja antiseptilise ravimina kasutanud juba antiikajast saadik. Mürri kasutati palsameerimisel, kosmeetikatoode- tes, haavade tervendamiseks juba iidses Egiptuses. Mürril on fungitsiidne, antisepti- line, kootav, haavu parandav toime