Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Greip". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
greibi, greip, greibipuu, roosa, viljas, soojus, toila, annika, palmi, väärtuslik, puuvili, võra, jämedaim, oksad, munajad, õied, kujult, lapik, viljaliha, kilega, lõhnav, roosakas, maitselt, kasvatamine, antarktika, toitaine, 1971, jaapanis, sorte, seemet, kobarates, koosnevaid, maapind, tekid, seitse, päevadel, juurestik, märgistatud, istandusedKOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POMELO.........................................................................
puuviljadega salatina serveerida. Maitset võib parandada sidruni- või apelsinimahla, vaniljekastme, vaarikaessentsi või vahukoore lisamisega. Seibideks lõigatud kiivit kasutatakse rohkesti mitmete roogade garneerimiseks. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse GREIP :. Greip ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu vili.Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid
Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10
Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10
ainetel. Taimetooted siidustavad mao ja soolestiku peristaltikat, tänu millele soolestik paremini tühjeneb ja tema seisund paraneb, ning inimestel õnnestub vältida paljusid ebameeldivaid tagajärgi, mida põhjustab ükskõiksus oma seedeelundite toimimise vastu. Mõned spetsialistid arvavad, et marjade baasil valmistatud toidud peavad moodustama vähemalt 15% päevase toidu üldisest energeetilisest väärtusest. Marjad on glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi sisaldavate lihtsüsivesikute väärtuslik allikas. Fruktoos on kasulik ja kaergesti omastatav suhkur. Fruktoosi on kergem muuta glükogeeniks kui glükoosi. Glükogeen varustab organismi energeetilise materjaliga. Inimese vastupidavus ja töövõime sõltuvad otseselt selle aine sisaldusest lihastes ja maksas. Fruktoos on sahharoosist kaks korda ja glükoosist kolm korda magusam, organism omastab seda paremini kui sahharoosi. Mida fruktoosirikkamad on marjad, seda magusamad nad on. Tänu marjade kõrgele fruktoosisisaldusele läheb
fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn. kiirsoolamist soolalahus pritsitakse süstlaga lihaskoesse. Kõrvuti soolaga võidakse
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. · Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega · Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). · Väärtuslik on ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem, pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
Noored õied on punakaslillad või roosad, hiljem muutuvad nad lillakassiniseks ja päris vanalt hoopiski valkjassiniseks. Putukad näevad juba kaugelt, missugused õied on noored ja sisaldavad nektarit ning jätavad külastamata vanad, juba tolmeldatud õied. Taim õitseb maist juunini. Seemned valmivad juulis 4 cm pikkustes kauntes, mis kuiva ilma korral prak- sudes avanevad ja seemned laiali paiskavad. Kasutamine: kevadine seahernes on väärtuslik söödataim, tänu juurtel elavatele mügarbakteritele on kogu taim valgurikas. Kevadine seahernes on ka meetaim. Kevadine seahernes on sugulane aedades kasvatatava lillhernega. Seda on kerge aimata, kui võrrelda nende õisi. Ka lillhernes kuulub seaherneste perekonda, ent ilutaimena kannab ta peenemat nime. Samblarinne vähe arenenud, puude (eriti kuuskede) varjus on samblarinne pidev, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas.
annaabi.ee 
