KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid
Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema
hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta õde ainus, kes ta eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba. Kogu teos kõneleb sellest, kuidas Gregor muutusest jõudis surmani. Kogu raamatu vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Tundub nagu oleks Kafka kirjutanud teose endast. Gregor Samsa suri lõpuks nälga, samuti ka Kafka. Kui Kafka kannatas tuberkuloosi all tundis ta olevat koormaks perele. Sellel ajal oli ta õde talle põetajaks. Grete Samsa, Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab vabatahtlikult ta eest hoolitsema. Gregorile meeldis, kui Grete talle viiulit mängis, aga ajaga hakkas Grete sellest tüdinema. Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud. Tüdimust oli ka näha Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune. Söögi viskas ta ka ette kiiresti ja hooletult. Siiski tahtis ta seda ise teha, ta oli oma
Sellel raskel ajal oli ta õde talle rõõmuks. Sarnane olukord oli ka Gregoril,kui peale metamorfoosi tema noorem õde Grete hakkas vabatahtlikult tema eest hoolitsema. Kuid aeg läks edasi ja kõik hakkas tasapisi muutuma. Nimelt Gregorile meeldis, kui Grete talle viiulit mängis, aga ajaga hakkas Grete sellest tüdinema. Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud kui poleks temaga juhtunud seda moondumist putukaks. Samuti tüüdimust oli näha ka Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune. Pärast ka söögi viskas Grete Gregori ette kiiresti ja hooletult. Sellest hoolimata siiski tahtis Grete seda ise teha ning oli oma ema peale pahane, kui too korra Gregori tuba koristas. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, läheb Grete tööle müüjaks. Novelli alguses oli Grete väga hooliv ja armastas oma venda väga, novelli lõpus tegi ta
Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma perekonnale (nagu ka teoses) ning väidetavalt oli ta surnud samuti nälga nagu teoses. 2. Teoses toimunud sündmustiku aeg. Realism. 3. Koht. Pole kindel, mis riigis tegevus toimus. Terve raamatu vältel toimub tegevus Samsade majas/ korteris ja enamiku ajast Gregori toas. 4. Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid. Sellel ajal, kui ta raamatu välja andis, toimus esimene maailmasõda. 5. Peategelase iseloomustus, areng teose vältel. Gregor Samsa oli raamatu algul proovireisija, kes teenis elatist oma pere jaoks. Ta tundus töökas, kuid mitte väga edukas, sest hiljem ütleb tema ülemus talle, et ta ei ole olnud hiljuti rahul tema tööga
millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga. Teel võttis politsei nad rajalt maha, kuid poisid andsid neile altkäe maksu ja sõitsid edasi. Pärnus tegi Gregor kõrtsis kõigile välja ja kinkis Annile kuldketi. Kogu selle aja jooksul mõtles Ann, kust see raha kõik tuleb. Gregor ütles,et neil on Martsuga mingi äri. Õhtul koju jõudes luges Ann Kätlini meili. Kätlin kurtis seal enda elust Pärnus. Järgmine päev läks Ann Gregoriga kinno
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle.
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle
NOODIKIRJA TEKE Kõigis ajaloolistes kultuurmaades on olnud olemas märkide süsteem Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati.
varsti olen kontoris.“ „Kas te saite sõnakesestki aru?“ küsis ülemus vanematelt. Ema puhkes pisaratesse kartes, et tema pojaga võib olla midagi tõsist lahti. Kuid Gregor muutus rahulikumaks. Nad ei saanud mehe jutust enam aru, kuigi mehele endale oli need selgemad kui ennem. Ta lükkas end ukse poole, seejärel ukse peale, üritades oma hambutu suuga võtit keerata. Tema õnneks hambutu suu kompenseerimiseks oli mehel tugevam lõug, mis küll ei takistanud tal ennast vigastamast. Gregori suust voolas pruuni vedelikku. „Kuulake,“ ütles ülemus, „ta pöörab võtit. Gregor kujutas endamisi, kuidas teda toetatakse julgustavate hõigetega ning leidis motivatsiooni. Uks avanes. Ülemus vaatab Gregorit, käed suu ees, tasapisi sammudes tahapoole. Ema minestas, paotades oma kleidi mööda maad lahti. „Nonii,“ lausus Gregor, „ma panen silmapilkselt end riidesse.“ Kuid boss pööras selja ning vaatas värisevate õlgade tagant hirmunud pilguga Gregor Samsat
Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja jooksul mtles Ann,kust see raha tuleb.Gregor tles,et neil on mingi ri Martsuga.Tagasitulles toimub jlle pidu.Marts ja Gregor ajasid kahtlast ri juttu,sellekrval sebis Gregor Anni vga
Ta vaatab oma toas ringi ja mõtiskleb oma kohustustest tööl, kuni avastab, et on tööle hiljaks jäänud. Ta ema tuleb ukse taha meenutamaks, et mehel on vaja rongile jõuda. Tulevad ka õde Grete ja isa, kes paluvad Gregoril uks avada. Gregor on aga kukkunud maha ega suuda ennast püsti ajada. Samuti saabub kontori juhataja, kes avaldab, et mehe töö on olnud puudulik ning teda kahtlustatakse firmast raha varastamises. Grete otsustab minna arsti ja lukkseppa kutsuma, kuna Gregori hääl kõlab kummaliselt ning ta ei ava ust. Lõupuks aga õnnestub tal end püsti ajada ja suuga uks avada. Nähes, et ta on putukaks muutunud kontori juhataja taganeb hirmunult, ema minestab ja isa hakkab nutma. Gregor palub, et juhataja teda hea sõnaga tööl toetaks, juhataja aga taganeb veelgi. Isa võtab ajalehe ja juhataja haarab jalutuskepi ning nad asuvad Gregorit tagasi oma tuppa peksma. Gregor jääb pagedes ukse vahele ja vigastab ennast ning uinub
" ,,Kas te saite sõnakesestki aru?" küsis ülemus vanematelt. Ema puhkes pisaratesse kartes, et tema pojaga võib olla midagi tõsist lahti. Kuid Gregor muutus rahulikumaks. Nad ei saanud mehe jutust enam aru, kuigi mehele endale oli need selgemad kui ennem. Ta lükkas end ukse poole, seejärel ukse peale, üritades oma hambutu suuga võtit keerata. Tema õnneks hambutu suu kompenseerimiseks oli mehel tugevam lõug, mis küll ei takistanud tal ennast vigastamast. Gregori suust voolas pruuni vedelikku. ,,Kuulake," ütles ülemus, ,,ta pöörab võtit. Gregor kujutas endamisi, kuidas teda toetatakse julgustavate hõigetega ning leidis motivatsiooni. Uks avanes. Ülemus vaatab Gregorit, käed suu ees, tasapisi sammudes tahapoole. Ema minestas, paotades oma kleidi mööda maad lahti. ,,Nonii," lausus Gregor, ,,ma panen silmapilkselt end riidesse." Kuid boss pööras selja ning vaatas värisevate õlgade tagant hirmunud pilguga Gregor Samsat. Gregor
paremas küljes talle täiesti uut, kerget, tuima valu hakkas tundma." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Autor juhib teoses tähelepanu inimeste hoolimatusele üksteise vastu ning sõltuvusele enda välimusest. Ta viib lugeja tähelepanu sellele, kuidas ümbritsev keskkond ja inimesed suudavad teha indiviidi elu põrguks. Raamat tundus olevat üks õpetlik lugu, mis peaks inimesi muutma hoolivamaks ning enda ümber teisi inimesi märkama panema. Gregori pereliikmed ei suutnud Gregorit pärast muutumist võtta kui ühte enda seast ning pöörduseid tema poole jälkustundega. Elus võib juhtuda igasuguseid asju mille käigus inimene muutub, aga inimest ei tohiks selle eest põlgama hakata, tuleks proovida ning antud inimest uuesti tundma õppida, teda aktsepteerida. Näiteks kui mõni inimene satub liiklusõnnetusse mille käigus ta tõsiselt viga saab
| Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Steven | 3850 | | Heike | 3450 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Jaan | 3496 | | Heleriin | 3398 | | Joosep | 3460 | | Sebastian | 3876 | | Kaidro | 3670 | | Rasmus | 3670 | | Jessika | 3670 | | Oliver | 3640 | | Kelli | 3540 | | Karina | 3400 | | Maria | 3986 | | Gregori | 3910 | | Merike | 3912 | | Emil | 3410 | | Merike | 3800 | | Rita | 3778 | +-----------+-----------+ 24 rows in set (0.00 sec) 6. Leia lapsed, kelle eesnimi algab sõnaga Meri. Väljasta lapse nimi. mysql> SELECT L_nimi AS 'Lapse nimi' FROM SYNNID WHERE L_nimi LIKE 'Meri%'; +------------+ | Lapse nimi | +------------+ | Meribel | | Merike | | Merike | +------------+ 3 rows in set (0.00 sec) 7
K�simused: 1. Miks olid Ann ja Reena t�lis? 2. Kes oli Gregor? 3. Kuidas sai Reena Gregoriga tuttavaks? 4. Kus elas K�tlin? 5. Mida sai Ann teada Gregorist ja tema vanematest? 6. Miks l�ks Ann Gregoriga t�lli, kui t�druk oli poisi juures? 7. Mida arvas Anni isa Gregori tegevuse kohta? 8. Kes saabub ootamatult �hel �htul Anni poole? 9. Kuhu saab Ann kutse ja miks? 10.Kuidas saab K�tlin taas Tallinnasse elama tulla? Vastused: 1. Ann ja Reena olid t�lis �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldis see poiss, aga Gregorile meeldib hoopis Ann. 2. Gregor oli �ks Marteni s�ber. 3. Reena said Gregoriga tuttavaks Marteni s�nnip�eval, kuhu ei saanud Ann haiguse t�ttu tulla. 4. K�tlin elas n��d P�rnus. 5. Ann sai teada, et Gregorit kasvatavad kasuvanemad 6. Gregor j�i v�ga palju ja tahtis teha seda, mida Ann ei tahtnud teha. 7. Anni isa arvas, et Gregor tegeleb millegi ebaseaduslikuga 8. K�tlin saabus ootamatult �hel �htul Anni juurde 9
lükata,sest tema keha oli temajaoks võõras ja sõnakuulmatu alguses. 2. Kui Gregor enam tööle ei suuda minna on perel suur mure.Gregor pidas oma pere ülal,tänu temale elati suures avaras korteris,peeti teenijaid,omati kauneid ehteid(ema,õde),ema ja isa ja õde said elada rahulikku elu,ei pidanud tööl käima,emal olid astmahood tugevad,tänu millele töö tegemine väga raskendatud,isa oli lihtsalt suur ja kohmakas ja vana,ja õde oli ju kõigest 17 aastane laps,kes pidi Gregori arvates vaid magama,ilus olema ja viiulit mängima. 3. Pärast permutatsiooni,suhtusid temasse ärijuht väga suure põlguse ja hirmuga,jookstes tema eest nagu mingi kummituse eest.Isa põlastas Gregorit,ema pelgas,kartis aga tunnistas esialgu vähemalt,et tema poeg on see jõletis seal teises toas.Õde hoolitses,hoidis,koristas,aitas venda ,kuni hetkeni,kus perekond sai aru et peavad ise hakkama saama oma eluga,ilma Gregori abita,st et mindi tööle,tänu
tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
Üks kurb koht oli minu meelest kui isa oma poja vastu pöördus ning andestamatu vea tegi, visates Gregorit õunaga. Sama saab öelda ka teiste pereliikmete kohta, kes olid väga õnnelikud, kui neile vaid muret tekitav prussakas lõpuks suri. Sellest järelduvalt tuleneb ka teose põhiprobleem pereliikmed ei suutnud võtta kommunikatsiooni puudumisel Gregorit ühte enda seast, pöördudes ta välimuse muutumisel jälkustundega tema vastu. Sealt saavad alguse juba ka järgnevad mured nagu Gregori üksindus, pereliikmete mõistmatus ning mis kõige hullem- hoolimatus. Mulle meeldib, et autor pöörab tähelepanu inimeste sõltuvusele välimusest ning hoolimatusest üksteise vastu. Ta juhib tähelepanu sellele, kuidas keskkond suudab teha üksikindiviidi elu põrguks. Minu jaoks on "Metamorfoos" nukker ja õpetlik lugu, mis paneb märkama inimesi enda ümber ja olema hoolivam, mida tänapäeva maailmas on aina vähem...
TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb. 2) töötajate rahulolematus. 3) töötajad on pinges. 4. Probleemi valdkonnaks on osalusdemokraatia. 5. Probleemiks on, et Joe soovib teha osalusalaseid koosolekuid, kui juhtkond ei poolda Joe otsust. (Juhtkond ei pea osaluskoosolekuid oluliseks) OLUKORRA ANALÜÜS: - Lähtudes Mc. Gregori X-teooriast, on inimesed enesekesksed ja hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. - Tehases on välja kujunenud organisatsioonilise käitumise mudel autoktaatne mudel. Juhtkond arvab, et enamus töölistest EELDAB juhtide autokraatset lähenemisviisi. - Eduka osaluse eeltingimustes on tehases puudu: 1) piisavalt aega töölised ei ole nõus oma vaba aega loovutama.
TITAAN Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Tema suhteline sisaldus maakoores on kuni 0,6%, jäädes sellega alla ainult alumiiniumile (8,1%), rauale (6,0%) ja magneesiumile (3,0%). Kuigi titaan avastati juba 1791. aastal William Gregori poolt Inglismaal, õpiti keemiliselt puhast metalli eraldama alles 20. sajandi alguses. Tööstusliku puhta titaani saamise protsess loodi 1940.aastal Saksamaal. See seisneb titaani tetrakloriidi TiCl taandamises magneesiumiga kõrgel temperatuuril, 800 °C. Seda meetodit kasutatakse ka 4 tänapäeval titaani tootmisel. Titaani saadakse maakidest, millest põhilisteks on rutiil ja ilmeniit, milles ta esineb oksiidi TiO kujul
kuigi tüdruk nõus ei ole. Annil on küll kahju, et poiss pettub, aga ta jääb endale kindlaks ja ei lase poisi jutul end mõjutada. Gregor läheb kaduma ning teda hakkab otsima ka samal ajal politsei ning enne seda on poiss Annile öelnud, et ta midagi Gregorist politseile ei räägiks. See tundub kõik kahtlane ja lõpuks saab Ann teada, et tegu oli mingisuguse narkoäriga (sealt see Gregor siis oma rahad saigi). See viib ta Gregori ema (kasuema) juurde, kus ta saab teada, et Gregor ei käigi kuskil koolis, ta kasuvanemad on tema heaks proovinud teha kõik ning et Gregoril on olnud külas ka Reena (ja Reena ju rääkiski Annile, et poissi ei tohi usaldada). Ann käib politseis tunnistusi andmas ja peale seda kodus olles saab ta kokku Gregoriga, kelle ta korraks tuppa kutsub, Gregor proovib Anni mõjutada, et „Kunagi pole minust keegi hoolinud, mida ma küll lootsin, ’’ kuid Ann ei usu seda enam
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub.
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma
Kati Murutar on atraktiivne. Temas on staarilikkust, millest kõneleb ühes oma etüüdis Miriam. Kuid atraktiivsuses peitub ka oht. Lugeja tähelepanu võib koonduda välisele ja meelikõditavale, nii et sügavamad kihid jäävadki märkamata. "Abitus" on tunda materjali ja muljete üliküllust, püüet kõike korraga välja pakkuda ja ära öelda. On väga ilmekaid tüüpe (RummuJüri), huvitavaid episoode ja teemaarendusi (näiteks Miriami joomatõbi, Gregori tüdruku uus armastus jne), mis romaanis mõjuvad liiglihana. On väsitavat sõnapaljusust. Kati Murutari võiks võrrelda amatsooniga, kes alles taltsutab oma metsikut Pegasust. Nii või teisiti on "Abitu" huvitav kaasaegne romaan. Kui miski shokeerib, siis on see tegelik elu ise või vähemalt üks ja küllalt oluline osa sellest, mille olemasolu eest ei saa autorit vastutavaks teha. Kirjanik usub armastusse ja väärtustab kodu
eepose koostaja kasutas vaid mõningaid. AJALOOSÜNDMUSED! Igas kangelasmuistendis on mingi tõetera reaalsest elust. Nad võivad rääkida kindlast ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid alusseiku leitud. Näiteks on Siegfriedis nähtud frankide kuninga Choldovechi lapselast ning läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub Hageni-taoline tegelane ja Brunihild on Sigiberdi abikaasa, mis on täpselt vastupidine sakslaste eeposele. Vaatamata sellele on ühtelangevused küllaltki veenvad ja seda võib ühe ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada.
R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse phapilte ja phakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja
Allakäik 10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. 11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tsetseenia pealinna Groznõi. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tsetseenia tsiviilisikuid. Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsud sõja hukka ning loonusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. 26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tsetseeni Vabariigis". Tõus 6. detsembril 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu
on ka Kafka kuulsaim novell «Metamorfoos». «Metamorfoos» on Kafka juttudes kõige järsema algusega ses mõttes, et siin ei tehta «reaalsusest» mingit numbrit. Novell algab nii: «Ühel hommikul rahututest unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oli oma voodis tohutu suureks putukaks muutunud.» Kafka jätkab sama vaoshoitud ja kaastundlikus stiilis kuigi loo tüüpiliselt kafkalikku ülesehitust teades on lugejale muidugi juba algusest peale selge, et Gregori saatus on otsustatud. Järgneb Gregori, kes seni on olnud oma perekonna poolt austatud ja hinnatud kui pere ainus toitja, lõputu alandumine jälgiks sitikaks, kellega keegi enam mingit tegemist ei taha teha. «Metamorfoosi» eristab teistest Kafka novellidest see, et see liigub unenäolisuse ja võõrandumise skaalal veel ühe sammu edasi unenäolisusest unenäkku, võõrandumisest absoluutselt võõrani, inimesest sitikani. «Metamorfoosist» ongi kirjanduse
nädalatega läbi. Nüüd on Aidi Vallikult ilmunud esimese raamatu jätk pealkirjaga ,,Mida teha, Ann?". Juba küsilauseline pealkiri rõhutab ühtsusprintsiipi, mida autor on silmas pidanud. Kui esimeses osas jookseb olevikulise tegevusega kõrvuti ema päevik, siis uues raamatus täidavad sama funktsiooni (kasu)isa meenutused elust lastekodus. Neil süngetel tagasivaadetel on kahekordne eesmärk, sest ühtlasi heidetakse valgust Gregori lastekodu-aastatele, mis tõenäoliselt olid samasugused. Mis siis Anniga uues raamatus juhtub? Ega midagi erilist juhtugi - tüdruk käib koolis, paneb koos sõpradega pidu, armub Gregorisse, kes on salapärane, ilus, huvitav ja suurte rahadega 16-aastane noormees. Poisi pärast tuleb tüli sõbratariga, mis häirib seda enam, et teine sõbratar on asunud Pärnu ja põeb seal oma probleeme. Mõlemaid Anni-raamatud on tõlgitud erinevatesse keeltesse, näiteks läti, leedu,
Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa
Nad abielluvad. Julia võtab mürki, kui Romeo sellest kuuleb ei taha ka tema enam elada. Ja sureb ka. Peaidee: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid Tegelased: Julia - Capuletti tütar. Romeo- Montecchi poeg . Mercutio- Romeo sõber. Benvolio- Romeo sõber. Balthasar- Romeo teener. Samson- Capuletti teener. Gregori- Capuletti teener. Pietro- Julia teener. vana mees- Capuletti sugulane. Tybalt- Capuletti naise vennapoeg. Capuletti ja tema naine. Montecchi ja tema naine. Abraham- Montecchi teener.
MOTIVEERITUS KAASTÖÖLE: inimene on valmis omaalgatuslikult ja loovalt tegutsema organisatsiooni eesmärkide nimel. Seega toimivad inimesed täielikult Mc Gregori Y- teooria järgi. Selline osalus erineb tavalisest nõusolekust, kasutatakse ainult juhi ideid ja loovust. Osaluse seos motiveeritusega: SUUREM VOLITUSTUNDE SAAVUTAMISE PROTSESS. EESMÄRKIDE JA TEGUTSEMISVIISIDE ARUTAMINE KOOS ALLUVATEGA
· Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Neid tuleb täpselt suunata efektiivselt töötama Teooria Y pakub positiivse seisukoha: · Inimesed suudavad end ise suunata · Aktsepteerivad vastutus · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui puhkus või mäng. · Inimene pole loomu poolest laisk. Juhi roll on arendada oma alluvates potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused MC. Gregori teooria pälvis heakskiidu ühe kaasaegse motivatsiooniteooria autori Abraham Maslowi poolt. Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad
Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse jagamine. Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud. Motiveeritus kaastööle tähendab seda, et inimene on valmis omaalgatuslikult ja loovalt tegutsema organisatsiooni eesmärkide nimel. Seega toimivad inimesed täielikult Mc Gregori Y-teooria järgi. Selline osaluse viis erineb tavalisest nõusolekust, mille puhul kasutatakse ainult juhi ideid ja loovust. Nõusolijad ei tee kaastööd, vaid nad kiidavad ainult heaks. Osalus pole nõusolek sellega, mis on eelnevalt kellegi poolt otsustatud. Selle väärtus seisneb kõigi alluvate loovuse kasutamises. Osalus julgustab inimesi võtma enesele vastutust rühma tegevuse üle. See on sotsiaalne protsess, mille
mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole. Mac Gregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest. luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need
4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe 108 teguri teooria) 4.5.4.3 Vroomi ootuste teooria 109 4.5.4.4 McClellandi teooria 109 4.5.4.5 Mc Gregori X- ja Y-teooria 109 4.5.4.6 Inimsuhete teooria 110 4.5.5 Uue generatsiooni motiveerimine 110 4.6 Kontrollimine 111 4.6.1 Kontrolli olemus 111 4.6
annaabi.ee 
