I Võrdeline seos y = a*x graafikuks sirge II Lineaarne seos y = ax + b graafikuks sirge III Pöördvõrdeline sõltuvus a y= graafikuks hüperbool x IV Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ;a0 graafikuks parabool a) Avaneb kuhu b) nullkohad [ax2 + bx + c=0] c) -b haripunkt XHP= 2a VI Erijuhud Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0 a
Funktsioonid. Nimetus: Valem: Põhitunnus: Graarik: Võrdeline seos: Y=ax Ühe muutuja Graafikuks on ,kus a on suurenemisel(vähenemisel) sirge, mis läbib 0 antud arv mingi arv korda suureneb punkti. See ning x ja (väheneb) teine muutuja tähendab, et 0 y on sama arv korda. kuulub muutujad. määramispiirkonda. Pöördvõrdeline Y=a/x , Pöördvõrdelise seose Graafikuks on
Ruutfunktsioon y=ax+c, kus a ja Valemis y=ax+c Graafikuks on y=ax+c: c on antud arvud on ax ruutliige ja parabool, mis on ning x ja y on c vabaliige. sümeetriline y muutujad. telje suhtes. Parabooli haripunkt on punktis (0;c). Kui
Matemaatika Funktsioon Funktsiooniks nimetatakse vastavust, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgale X vastavusse sõltuva muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y (Funktsioon on seos kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale väärtusele vastab üks kindel teise muutuja väärtus). Võrdelise seose valemiks on y = ax ja tunnuseks a = y/x. Graafikuks on sirgjoon, mis läbib punkte (0;0) ning (1;a). Pöördvõrdelise seose valemiks on y = a/x, kus x 0 ja tunnuseks a = xy. Graafikuks on hüperbool. Lineaarfunktsiooni valemiks on y = ax + b ning graafikuks sirgjoon, mis läbib punkte (0;b) ning (1;a+b). Funktsiooni määramispiirkond (X) on sõltumatu muutuja e. argumendi x väärtuste e. funktsiooni väärtuste hulk. Funktsiooni muutumispiirkond (Y) on sõltuva muutuja y väärtuste hulk. Funktsiooni esitusviisideks on valem e
1. Millist funktsiooni nimetatakse lineaarfunktsiooniks ja mis on selle graafikuks? Lineaarfunktsioon on funktsioon y=ax+b, kus a ja b on mistahes reaalarvud. Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null.
Selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini temperatuuriskaalat nimetatakse ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks, sest selle jaotuvuse aluseks on termodünaamika II printsiip. -Gaasi olekuvõrrandid kus M on gaasi molaarmass m on gaasi kogus T on absoluutne temperatuur p on rõhk R on 8,31 -Isoprotsessid (nimetused, olekuvõrrandi erikujud) ISOTERMILINE protsess T = const T=T1=T2 Graafikuks on parabool ISOBAARILINE protsess p=const Graafikuks on sirge ISOHOORILINE protsess V=const Graafikuks on sirge -Siseenergia definitsioon, siseenergia muutmise võimalused Siseenergia on keha kõikide koostisosade kineetilisete ja potensiaalsete energiate summa. Siseenergiat saab muuta töö ja soojusülekande kaudu. * Suurendades tööd (keha teeb ise tööd) *Vähendades tööd (välisjõud teevad tööd) *Vähendada temperatuuri *Suurendada temperatuuri
Joone võrrand Lineaarfunktsioon Funktsiooni, mida saab esitada kujul y = ax+ b nimetatakse lineaarfunktsiooniks. Avaldis ax on lineaarliige. Arv b on vabaliige, b väärtus vastab argumendi (x) väärtusele 0. Arv a näitab, mille võrra muutub funktsioon (y), kui argument (x) suureneb ühe võrra. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b) ja läbib punkti (1; a+b). Sirge tõus a näitab, kui palju muutub sirgel oleva punkti ordinaat (y) siis, kui abstsiss (x) kasvab ühe ühiku võrra. Ruutfunktsioon Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega y = ax 2 + bx + c, kus ax 2 on ruutliige, bx on lineaarliige, c on vabaliige. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse parabooliks.
Ek = 3/2kT = m0v2 / 2. Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K) · Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temeperatuuriga. pV = (m / ) RT. Seoseid: m / = ; R = NAk. Isoprotsessid: 1) Boyle'i Mariotte'i seadus: isotermsel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on jääv. T = const. pV = const., seega kogu soojus läheb tööks (Q = A). Graafikuks hüperbool. 2) Gay Lussaci seadus: isobaarilisel protsessil antud gaasikoguse ruumala ja temperatuuri suhe on jääv. p = const. V / T = const. Graafikuks sirge. 3) Charles'i seadus: isohoorilisel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja temperatuuri suhte on jääv. V = const. p / T = const., seega kogu soojus läheb siseenergia muutmiseks (Q = U). Graafikuks sirge. 4) Adiabaatiline protsess: selline protsess, mille käigus ei toimu soojusvahetust väliskeskkonnaga. Q = 0
Arvu a nimetatakse võrdeteguriks. Võrdelise sõltuvuse graafik on sirge ehk sirgjoon. Sirge täpseks joonistamiseks piisab sellest, kui me teame tema kahe punkti koordinaate. Kui a on positiivne, siis on sirge esimeses ja kolmandas veerandis, kui a on negatiivne, siis teises ja neljandas. Kui kaks muutujat x ja y on seotud nii, et y = ax, kus a on antud arv (a 0), siis öeldakse, et muutuja y on võrdeline muutujaga x. Nt. võrdelise seose y=-4x graafikuks on sirge, mis läbib punkte (0;0) ja (1;-4). Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti.
Matemaatika 1. Arvjada lõpmatu järjestatud arvuhulk. 2. Aritmeetiline jada jada, milles alates II-st liikmest iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv suurus. 3. Geomeetriline jada jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3. Funktsiooni: 4. Määramispiirkond x-i väärtuste hulk ehk argumentide hulk, mille korral on võimalik arvutada funktsiooni (y) väärtust. 5. Muutumispiirkond funktsiooni (y-i)väärtuste hulk. 6. Nullkohad nim. neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni
graafik. Koostaja: Siim Kristjan Terras Juhendaja: Monika Heinmaa 2017 Mis on võrdeline seos? võrdeliseks seoseks nimetatakse seost, kus ühe suuruse suurendamisel mingi arv korda suureneb teine suurus sama palju kordi muutujate y ja x jagatis on alati kindel arv a, mida nimetatakse võrdeteguriks võrdeline seos esitatakse tavaliselt kujul y = ax, kus a on võrdetegur Võrdelise seose graafik võrdelise seose y = ax graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti (0; 0) ning punkti (1; a) kuna võrdelise seose graafikuks on sirge, läheb selle joonestamiseks vaja kahte punkti võrdelise seose korral on sirge y = ax tõusuks võrdetegur a Võrdelise seose graafik kui a (võrdetegur) on positiivne (a > 0), läbib sirge koordinaattasandi I ja III veerandit kui a on negatiivne (a < 0), läbib graafik koordinaattasandi II ja IV veerandit kui a on võrdne nulliga (a = 0), on graafik sirge ja
Vastus: Arv 300 tuleb jaotada osadeks 75, 60, 125. 4.7 PÖÖRDVÕRDELINE SEOS. Suurusi, mille vastavate väärtuste korrutis on jääv, nimetatakse pöördvõrdelisteks suurusteks. Näiteks ühe ja sama tee läbimiseks kuluv aeg on pöördvõrdeline liikumise kiirusega - mida kiiremini Sa kõnnid, seda vähem aega Sul kulub. Pöördvõrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse pöördvõrdeliseks seoseks. Pöördvõrdelise seose valem on 4.8 PÖÖRDVÕRDELISE SEOSE GRRAFIK. GRAAFIKUKS ON HÜPERBOOL. KUIDAS TEHA: 1) Koostame tabeli, kus y = ja anname x-ile väärtuse. 2) Joonistan kordinaatteljestiku. 4.9 LINEAARFUNKTSIOON Funktsiooni, mida saab esitada kujul y = ax+ b nimetatakse lineaarfunktsiooniks. Avaldis ax on lineaarliige. Arv b on vabaliige, b väärtus vastab argumendi (x) väärtusele 0. Arv a näitab, mille võrra muutub funktsioon (y), kui argument (x) suureneb ühe võrra.
Funktsiooniks nimetatakse eeskirja, mis seob omavahel muutujad x ja y. x · Võrdeline seos Pöördvõrdelise seose puhul on muutujate x ja y korrutis jääv: xy = a. Võrdelise seose valem: y = ax , Pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool: Hüperbool koosneb kahest harust. võrdetegur 10 Kui pöördvõrdelise seose valemis a > 0, siis asuvad
13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne graafiku peale. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on sirge. Teepikkuse graafikuks on parabool. Kiiruse graafik: sirge(ühtlane liikumine), sirge üles (ü.k.l) sirge alla (ü.a.l)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Juurfunktsioon Elari Teras AR3 JUURFUNKTSIOONID Juurfunktsioonideks nimetatakse astmefunktsioonide (n > 1) pöördfunktsioone. Funktsioon (ruutjuur) on funktsiooni , x 0 pöördfunktsioon. Tema graafikuks on ruutparabooli üks haru, millele ytelg on puutujaks nullpunktis. Funktsiooni Omadused: Määramispiirkond Muutumispiirkond Nullkoht Funktsioon on kasvav kogu määramispiirkonnas Graafik on kumer kogu ulatuses Minimaalne väärtus y = 0 on kohal x = 0 Graafik läbib punkti (1;1) y= x; x 0 y =3 x
Ruutfunksioon on seos kahe muutuja vahel.Ühele muutujale antakse väärtused ja teine arvutatakse nende põhjal. Muutujad=x ja y c=vabaliige kordajad:a-ruutliikmekordaja b-lineaarliikme kordaja Funktsiooni saab esitada tabelina,valemiga,graafikuna,järjestatud arvupaaridesse. Graafikuks : parabool Parabool on sümmeetriline oma telje suhtes.Telg läbib alati parabooli haripunkti. y=ordinaat x=abstsiss nullkoht:need on punktid,kus funktsioonigraafik lõikab x-telge. korrutis on 0,kui üks teguritest on 0
Ruutfunktsioon Across 4. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse Parabooliks 6. c on ? Vabaliige 7. bx on Lineaarliige 8. Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatakse Haripunktiks Down 1. funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega nimetatakse Ruutfunktsiooniks 1. Parabool avaneb üles, kui kordaja a on Positiivne 2. Punkte x-teljel, kus parabool lõikab või puudutab x-telge nimetatakse nullkohtadeks 3. Parabool avaneb alla, kui kordaja a on Negatiivne
ühe muutuja igale võimalikule väärtusele vastab teise suuruse üks kindel väärtus. · x ja y on muutujad · x on argument · y on funktsiooni väärtus · a on kordaja ehk mingi arv Argumenti + väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks, ning muutuja y vastavate väärtuste hulka funtsiooni väärtuste piirkonnaks. Määramispiirkond- x Väärtuste piirkond- y · Ruutfunktsiooni graafikuks on parabool. · Parabool on sümmeetriline y-telje suhtes. · Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks. · Parabooli ja tema telje ühist punkti nimetatakse parabooli haripunktiks. Mida suurem on kordaja a absoluutväärtus, seda kitsam on parabool. Argumendi x neid väärtusi, mille korral funktsiooni väärtus on null, nimetatakse funktsiooni nullkohtadeks. Hulkliiget, mille liikmeteks on ruutliige, lineaarliige ning
Ande AndekasLammutaja Matemaatika Ruutfunktsioonid Ruutfunktsiooni harud avanevad üles, kui a>0 ja alla, kui a<0. Ruutfunktsiooni graafikuks on parabool, mis on sümmeetriline y- telje suhtes. y = ax² parabooli haripunkt asub koordinaatide alguspunktis (0;0). y =ax² + c parabooli haripunkt asub punktis (0;c) (y- teljel, punktis c). y = ax² + bx parabooli üks harudest läbib punkti (0;0) ja teine haru (-b/a;0). y = ax² + bx + c parabooli haripunkt võib asuda ükskõik kus. Ruutfunktsiooni nullkohad on x väärtused, mille puhul y=0 (graafikul lõikepunktid x-teljega). Haripunti tähiseks on Xh
Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis suureneb teine sama arv kordi. Nt : deodorandi pudel lõkkes, gaasiballoon tuleb hoida ohutus kauguses lahtisest leegist, jalgratta kumm päikese käes.
ja kui töölisi on 2 korda rohkem, siis tööaeg on lühem. Näeme, et muutuja suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 y -1 - 4/3 -2 -4 4 2 4/3 1
ajavahemikes võrdsed teepikkused Keskmine kiirus Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes
võrdsed teepikkused Keskmine kiirus – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus – Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine – Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked
Lineaarne seos on üldisem seos kui võrdelisus. (Niisugust funktsiooni nimetatakse mõnikord ka lineaarse asemel "afiinseks" funktsiooniks (inglise keeles affine function), sest mõned matemaatikud jätavad "lineaarsuse" mõiste funktsioonidele kujul f (x) = ax.) Kahe muutuja vahelise lineaarse seose puhul kehtib muutujate x ja y vahel seos y = ax + b, kus a ja b on konstandid, a on lineaarliikme kordaja, Selle funktsiooni graafikuks on sirgjoon tõusuga a ja tema väärtus b on vabaliige, kohal x=0 on b. Järgnevatel joonistel on toodud kaks näidet. ax on lineaarliige, x, y on muutujad, x on sõltumatu muutuja, y on sõltuv (xst). Või seos x = cy + d, kus c ja d on konstandid. Kui muutujate muutumispiirkonnaks on reaalarvude hulk ning ka konstandid on reaalarvulised, siis iga lineaarse
Ruutfunktsioon avaldub kujul y = ax2 + bx + c, kus a, b ja c on mistahes arvud ja ruutliikme kordaja a 0. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafikuks on parabool. Kui a > 0, siis parabooli harud avanevad üles, kui a < 0, siis alla. Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks ja punkti, kus parabool lõikub oma teljega nimetatakse parabooli haripunktiks. Parabooli skitseerimiseks tuleb leida nullkohad ( võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid) ja x + x2 haripunkt ( haripunkti abstsissi leiame kas nullkohtade aritmeetilise keskmisena 1
2. Väli: Mõõtmed puuduvad Ühes kohas saab olla mitu välja Isemoomustab-energia Ei tunne meeltega Nähtus Nähtused on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused Näiteks: päike paistab, maa väriseb, tuba soojeneb Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või iseloomustada 1) Nominaalsed omadused: nimelised näiteks värvid, sugu, hapu, magus. Neid ei saa ritta panna ega järjestada kasvavas-kahanevas järjekorras. 2)Ordinaalsed- ehk järjestatavad omadused. Neist saame teha järjekorra näiteks juuksevärvide skaala, klassid 3) Pidevad omadused- Arvud võivad olla ka vahepealsed näiteks 60 km/h
voolutugevuse muutust. L [H]. Ei = -L*(delta I / delta t). Induktiivsus kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri mõõtmetest ja kujust ning on võrdne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna, mis võrdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk. Fi [1Wb = 1T*m2].
Nimetatud sõltuvuse lähemaks uurimiseks anname suurusele x erinevaid väärtusi ja mõõdame neile vastavad suuruse y väärtused. Tulemused kanname paarikaupa xy- teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid. Kuigi tegelikult peaks sõltuvus suuruste x ja y vahel olema lineaarne, ei tarvitse katsepunktid tingimata paikneda ühel sirgel, põhjuseks on nimetatud suuruste mõõtmise ebatäpsus. Seetõttu võetakse graafikuks lähendussirge, mis joonestatakse selliselt, et ta mööduks kõigist punktidest võimalikult lähedalt ja mõlemale poole sirget jääks ühepalju katsepunkte. Lähendussirge tõusu määramiseks tähistatakse sellel kaks punkti ja määratakse nende koordinaadid, vastavalt ( x1 , y1 ) ja ( x 2 , y 2 ) . y1 y1 x1 x2 Tõus arvutatakse valemist y - y2 k= 1 . x1 - x 2
määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2r , kus d on diaametr 4)Mõõtmised. a) Traadi diameetri mõõtmine. Järjekorra number d1 (mm) d2 (mm) 1 0,84 1,58
Matemaatika ,,Funktsioon" test Võrdeline seos muutujad x ja y on seotud valemiga y=ax, kus (a0) Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib 0-punkti. a>0 I & III a<0 II & IV Suurust y nimetatakse sõltuvaks suurusest x, kui erinevatele x väärtustele vastavad kindlad y väärtused. · X-sõltumata muutuja · Y-sõltuv muutuja Funktsioon vastavus, mille järgi sõltumatu muutuja igale kindlale väärtusele seatakse vastavusse sõltuva muutuja mingi väärtus Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks nimetatakse kõikide selliste muutuja x väärtuste hulka, mille
Defineerige ühe muutuja funktsiooni ning tooge näited. Intuitiivselt võib funktsiooni all mõista ,,eeskirja", mis seab igale antud sisendile vastavusse üheselt määratud väljundi. Ringi pindala sõltub ringjoone raadiusest, st ( ) Ühtlase kiirusega liikuva keha poolt läbitu teepikkus sõltub ajast, st ( ) Tagasisaadav summa hoiustamisele antud rahasummast sõltub hoiustamise perioodist ehk ajast 2. Mida nimetatakse funktsiooni graafikuks? Kas ringjoon sobib mingi funktsiooni graafikus? Kui reaalarvude hulga X igale elemendile on mingi eeskirja f abil vastavusse seatud ainult üks reaalarv y, siis öeldakse, et hulgas X on määratud funktsioon f, ja kirjutatakse ( ) Funktsiooni ( )graafikuks nimetatakse punktide (x,y) hulka {( )} ( ) xy-tasandil. Funktsiooni graafik on joon võrrandiga ( ).
kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I , kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadil. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k= S ning siit saame,et =kS , kus S on traadi ristlõike pindala. S=r² 4. Töö käik 1) Protokollige mõõteriistad. 2) Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Traadi diameetri mõõtmine
U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) R= l S U R= l DF R= U= l S I S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k= /S ning siit saame, et =k*S 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d =0,001m d2=0,00048m 1 d 2 S 4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad
kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1
amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9. Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine. Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut
Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada,kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul voime kirjutada vastavalt valemi (3) pohjal,et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k = r/S ning siit saame,et r = k·S (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Leidke traatide keskmised diameetrid d1 ja d2. Saadud keskmiste diameetrite abil leiate traatide ristlõike pindalad ( S=pr2) Traadi läbimõõdud d 1 d2
0,766044 0,173648 -0,93969262 1,532089 -2 0,5 -0,5 -0,8660254 1 -2,5 0,173648 -0,93969 -0,76604444 0,347296 -0,17365 -0,93969 -0,64278761 -0,3473 -0,5 -0,5 -0,5 -1 -0,76604 0,173648 -0,34202014 -1,53209 -0,93969 0,766044 -0,17364818 -1,87939 OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOONI y=cos x GRAAFIKUKS ON sinusoid, MIS SAADAKSE SIINUSFUNKTSIOONI y=sin x GRAAFIKUST LÜKKEL PIKI x-telge SUURUSE :2 VÕRRA VASAKULE. OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOONI y=cos x graafik saavutab maksimaalse väärtuse 1 punktides, kus x koordinaat on ...,-2, 0, 2, 4,... NEED ON SELLE FUNKTSIOONI MAKSIMUMKOHAD. OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOONI y=cos x graafik saavutab minimaalse väärtuse -1 punktides, kus x koordinaat on ..., -, , 3, 5... NEED ON SELLE FUNKTSIOONI MIINIMUMKOHAD. OMADUSED
1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks
R (3) DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) RDF DF l (4) S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2
Jagatise (9x2y-15xy3): (-3xy) väärtus on a) 3x-5y2;b) 3x3y2+5x2y4;c) 3x+5y2; d)-27x3y2+45x2y3; e)-x3y2+5x2y3. VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! Hulkade K= ja L={Mihkel; Karl; Maali} ühend on a) {Mihkel; Karl; Maali}; b) {Maali}; c) {Karl; Maali}; d) tühi hulk; e) hulk M. Hulkade A={1; 3; 7; 11} ja B={1; 2; 3; 11} ühisosa on a) {1; 3; 7}; b) {1;3;7;11}; c) {1; 3; 11}; d) {1; 2; 3; 7; 11};e) . Lineaarfunktsiooni graafikuks on a) hüperbool; b) sirge; c) parabool; d) ringjoon; e) punkt Ruutfunktsiooni graafikuks on a) sirge; b) hüperbool; c) punkt; d) ringjoon; e) parabool Positiivse diskriminandiga võrrandil a) on kaks erinevat lahendit; b) ei ole lahendeid; c) on kaks võrdset lahendit; d) on lõpmata palju lahendeid Negatiivse diskriminandiga võrrandil a) on kaks võrdset lahendit; b) on lõpmata palju lahendeid; c) ei ole lahendeid; d) on kaks lahendit Ruutvõrrandil ax2+bx=0 on alati
Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1
R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) RDF (4) l DF S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2
Andmed mingi tunnus või omadus. Tunnus omadus, nt keskmine pikkus, kummas paralleelklassis läks matemaatika eksamitöö paremini jne. Arvuline tunnus väärtuseks on arvud, nt pikkus, palk, hinne jne. Mittearvuline tunnus väärtuseks ei ole arvud, nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv. Järjestustunnus tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada, nt matemaatika kt hinne, skaala küsitluses. Nominaaltunnus tunnus, millel on rohkem kui kaks erinevat väärtust, kuid ei leidu ühtegi sisulist järjestust, mis haaraks kõik tunnuse väärtused, nt rahvus, silmade värv. Binaarne tunnus ainult kaks teineteist välistavat tunnust, nt sugu. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kaal, kasv, aeg, temperatuur. Diskreetne tunnus - tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi, väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, nt elanike arv majas, õpilaste arv klassis vms. Statistiline rida ...
Liigid: 1) Vabavõnkumine nt kiik, kui ise hoogu ei anna 2) Sundvõnkumised nt. linnutiivad, auto kojamehed 2. Vabavõnkumiste tekkeks on vaja: 1) jõudu, mis püüaks keha algasendisse tagasi tuua. 2) küllaltki väikest hõõrdumist süsteemis (vastasel juhul sumbuvad võnkumised väga kiiresti või ei teki üldse). 3. Harmooniline võnkumine võnkumine, mille graafikuks on sin või cos kõver. 4. Hälve (x) kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) amplituud (xo) suurim kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) periood (T) ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (ühik: s) sagedus (f) ajaühikus toimunud võngete arv (ühik: Hz) faas () määrab ära võnkuva punkti asukoha antud aja hetkel. On sin või cos funktsiooni argumendiks (ühik: rad) ringsagedus () võngete arv 2 sekundi jooksul (ühik: rad/s) 5
Muutumispiirkonnaks on logaritmfunktsiooni muutumispiirkond: Y = (-; + ). Pöördfunktsiooni arvutuseeskirja saamiseks avaldame võrrandist y = log(1 - x) muutuja x: y = log(1 - x) 10 y = 1 - x x = 1- 10 y x = f -1 ( y ) = 1 - 10 y Pöördfunktsiooni määramispiirkond: Y = (-; + ). Pöördfunktsiooni muutumispiirkond: X = (-; 1). Lineaarfunktsioon y = ax + b, a 0 a, b - antud arvud Lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge. y 2 y=a 0 x+ > b, a b, a <0 ax + y= 0 1 2 x
kolmnurgad. St = Sp + Sk Sp = n∙a∙r : 2 Sk = n∙a∙m : 2 V = 1⁄3Sp∙H 32. Võrdeline seos ja selle graafik. Kahte suurust, mille vastavate väärtuste suhe on jääv, nimetatakse võrdelisteks suurusteks. Seda jäävat suhet (jagatist) nimetatakse nende suuruste võrdeteguriks. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Võrdelise seose valem on y = ax, kus a on antud arv. Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti Kui a on positiivne, siis on sirge esimeses ja kolmandas veerandis, kui a on negatiivne, siis teises ja neljandas. 33. Lineaarfunktsioon ja selle graafik. Lineaarfunktsiooni üldkuju y = ax + b (0,b)(1,a) Graafikuks on sirge. 34. Pöördvõrdeline seos ja selle graafik. a y x Pöördvõrdeline seos, ülkduju • Hüperbool 35. Võrre, võrde põhiomadus, võrdekujuline võrrand.
6 ) tulemuseks seos, mis näitab auto koordinaadi sõltuvust ajast: Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku horisontaalteljele kantakse aeg t ja püstteljele ajast sõltuv koordinaat x. Kiiruse graafik Ühtlase liikumise kiiruse graafik on horisontaalne sirgjoon Nihke pikkus on võrdne kiiruse graafiku alla jääva pindalaga Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on tõusev või langev sirge Ühtlaselt muutuva liikumise nihe ja liikumisvõrrand Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast (1.12') (1.19) x h ja a g. Neis avaldistes tuleb kiirenduseks võtta vaba langemise kiirendus ning koordinaadiks kõrgus h.
y=f(x)). • Põhjusena toimiv suurus kantakse rõhtteljele (abstsisstelg) ning tagajärjeks olev suurus püstteljele (ordinaattelg) nagu me ka katse korral tegime. • Füüsikas suuruste sõltuvuse kirjeldamiseks kasutame enamasti astme- ja eksponentfunktsiooni. Füüsikalised objektid ja suurused eksponentfunktsioon Füüsikalised objektid ja suurused • Astmefunktsioon: • - võrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks sirge) Füüsikalised objektid ja suurused pöördvõrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks hüperbool) Füüsikalised objektid ja suurused ruutsõltuvus (astendaja=2, graafikuks parabool) Füüsikalised objektid ja suurused pöördruutsõltuvus (astendaja=2) Füüsikalised objektid ja suurused • Omadused, mille poolest füüsikalised objektid üksteisest erinevad: • - nimelised omadused (sõnaliselt
Funktsioone t¨ahistatakse matemaatikas f ,g,h,...,',jne. f (x) = avaldis x-ist f (x) = x + 1. Funktsiooni esitusviisid I Tabelina. x 1 3 10 f (x) 2 4 11 f (1) = 2, f (3) = 4 ja f (10) = 11. I Anal¨u¨utiliselt f (x) = valem muutujast x. f (x) = x + 1. Definitsioon 2 Anal¨u¨utilisel kujul esitatud funktsiooni m¨a¨aramispiirkonnaks nimetatakse argumendi k˜oigi v¨a¨artuste hulka, mille korral see valem on m¨a¨aratud. M¨a¨aramispiirkonda t¨ahistatakse X. I Graafiliselt. Funktsiooni graafikuks nimetatakse punktihulka G = {(x,f (x))|x 2X}. Definitsioon 3 Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x kuulubX korral kehtib v˜ordus f (−x) = f (x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x kuulubX korral kehtib v˜ordus f (−x) = −f (x). Lause 1 I Kahe paarisfunktsiooni korrutis on paarisfunktsioon. I Kahe paaritu funktsiooni korrutis on paarisfunktsioon. I Paaris- ja paaritu funktsiooni korrutis on paaritu funktsioon. Definitsioon 4
ax2 + bx + c < 0 või ax2 + bx + c 0 või ax2 + bx + c 0, kus a 0, b ja c on antud arvud ja tähega x on tähistatud tundmatut. Ruutvõrratuste lahendamine Ruutvõrratuste lahendihulgad leitakse funktsiooni y = ax2 + bx + c graafiku abil. Arutelu lihtsustamiseks on kasulik võrratust teisendada nii (vajadusel teguriga 1 korrutades), et pealiikme kordaja a > 0. Sel juhul avaneb funktsiooni graafikuks olev parabool alati ülespoole, mistõttu on vaja leida vaid ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid ning läbi nende skitseerida graafik. Kui neid lahendeid pole, siis - võrratuse ax2 + bx + c > 0 (või 0) lahendihulgaks on hulk R - võrratuse ax2 + bx + c < 0 (või 0 ) lahendihulgaks on tühi hulk Näide 1 Näide Lahendame võrratuse 6 + x x2 < 0. Lahendus Korrutame selle võrratuse mõlemaid pooli arvuga 1, saame võrratuse x2 x 6 0
annaabi.ee 
