residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3. Millal sai raekoda hilisrenessansi stiilis tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus?
selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.) Ka inglise keeles on selle sõna Alates 13. sajandi algusest, mil veesülitid hakkasid esmakordselt kasutust leidma, tegeles Rooma tähendus segaseks muutunud: katoliku kirik vägagi aktiivselt rahva ristiusku pööramisega. Kuna tol ajal polnud kirjaoskus gargoyle võidakse kasutada kõigi ebaloomulike lihtrahva seas kuigi levinud, oli kunstil ja pildikeelel väga suur roll sõnumi edasiandmises ning arhitektuuriskulptuuride kohta inimeste mõjutamises
kaevu, veesüliti või räästa juurest liikudes mööda kallet kõrgeima punkti suunas, et vältida ühendusvuukide teket vastu veevoolu. Bitumenrullmaterjal keevitatakse aluse külge kinni, kuumutades gaasileegiga selle aluspinda bituumeni sulamiseni samaaegselt materjali lahtirullides. Ühendusvuuk keevitatakse hiljem vuugirulli kasutades kinni, lastes bituumenil vuugi vahelt välja 1-1,5 cm ulatuses välja valguda. Kaevud ja veesülitid Kaev või veesüliti peab asuma ca 2-3 cm katusepinnast madalamal, soovitav süvendi suurus ca 1 m2. Rullide ühenduskoht on soovitav viia kaevusüvendisse, et vältida lompide teket. Kaevu alla tuleb alati paigaldada ca 1 m2 suurune tükk aluskihi materjali, et saavutada kaevu korralik kinnitus aluspinnaga. Vahetult enne paigaleasetamist tuleb "kaevuplaati" kuumutada põleti leegiga, kaevuplaadi peale tuleb paigaldada vähemalt 2 kihti materjali.
Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr
- Tähtsaim tunnus: TERAV KAAR - Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil. - Vanim gooti kirik pariisi äärelinnas: st. Denis (prantsuse kuningate matuse paik) - Vara gootikast pärit kirik: pariisi jumalaema kirik - Viollet le duc uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik suurim
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda
ilmselt 20ruudulised), teisel korrusel on need aga kõrged, saali aknad lisaks ka kaarjate sillustega. Kõiki aknaid piiravad lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki, on valgendatud, mistõttu oma heleduses vastanduvad seinapinna põhiosa katvale söepuru ja helklevate klaasikildudega segatud tumehallile pritskrohvile, mis annab fassaadidele aktiivse, elava liigenduse. Esifassaadi nurkadel on olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning risaliidiviilu tipul metallist kraatervaas. Nii lohepeade kui vaasi teostus lubab arvata Ohtus tegutsenud heatasemelist plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid) on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt saamatu. Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris. Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt laienev
tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid. Tavalise teravkaare esineb veel korvkaar, eesliselg- e roodkaar, madal teravkaare tjuudorkaar. Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid kalapõit ja tuule käes liikuvat tuleleeki, millest on tuletatud ka stiili nimetus. Arvukad viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nisid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist kui kivipits. Paljud hilisgootika ehitised on säilinud Roueni`s (linn-muuseum) Roueni katedraal, Saint- Oueni kiriku piki-ja risthoone ja Saint- Maclou kirik. Pariisis on tuntumad ehitised Saint- Severini kirik Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige
Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku
Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. VAATA LK 114-115 Gooti ajal oli ka klaasvitraazi õitseaeg. Linnaehituses: · Majad lihtsad, vähe kaunistusi · Talajupp (kraami ülesvinnamiseks)
liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus. Eriti on võimsate ja jõuliste mahtudega rõhutatud hoone sissepääsu ning saaliosa. Akende puhul on arhitekt eelistanud ilma jaotuseta vertikaalse vormiga aknaid. Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus.
kaarduvad välja nagu palmipuude ladvad. [17] Joonis 21. Roidvõlv Amiens´i katedraalis. [23] Joonis 22. Lehvikvõlv Cambridge Kings College kabelis. [21] 16 Gooti katedraalide ja kirikute imede hulka kuuluvad veel grotesksed katusefiguurid ehk gorgod (joonis 23). Mõned neist on veesülitid, mõnedel aga on heraldiline tähendus, samuti võib kohata tiibade ja kihvadega metsloomi, kelle ülesandeks on peletada eemale kurjad vaimud. [17] Joonis 23. Pariisis asuva Notre Dame katedraali gorgod. [24] 6. RENESSANSS Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb Itaaliast 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on
liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus. Eriti on võimsate ja jõuliste mahtudega rõhutatud hoone sissepääsu ning saaliosa. Akende puhul on arhitekt eelistanud ilma jaotuseta vertikaalse vormiga aknaid. Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus.
o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil: · Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad · Kapiteelil lopsakad taimestikuvormid
arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19.sajandi puhtutilitaarsed ümberkorraldused ehituskunstiliselt midagi ei lisanud. 1781 uuendati tornikiiver, 1840 jagati kodanikesaal väiksemateks, vahelae ja seinatega tükeldatud ruumideks ning 1859 ehitati fassaadiaknad teravkaarseiks. 1890 sai
Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud. Samuti on kujundamata ja valgusavadeta idafassad.5 Enamik tarberuume paiknes keldris ja esimesel korrusel. Neist läänepoolsed: pikk
Geison - talastikku krooniv kaugele eenduv pärgsimss Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli (tümpanon) oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Viiluvälja ümbritseb geisonisarnane simss. Sima - liist viiluvälja simsil, mis ei lase vihmaveel üle viilukülgede voolata. Mõnikord on sima ka templi pikikülgedel. Veesülitid - sima sees lõvipeadega kaunistatud augud, mille kaudu vihmavesi ära voolab. Akroteerid - viilu tippu ja nurki kaunistavad. Sisearhitektuur: enamasti puust lame lagi, mida liigendab sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Suuremates templites kaks rida sambaid siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Aknaid ei olnud, valgus pääses sisse läbi
annaabi.ee 
