H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust
rassistliku riigi hüvanguks. Sellist ideoloogiat hakati rakendama kohe pärast võimuletulekut 30. jaanuaril 1933. Hitler polnud aga esimene rassistlike veendumustega inimene. Rassistlikud ideed olid paljude eurooplaste teadvuses sügavalt juurdunud ammu enne natside võimuletulekut. Juba 17. sajandil olid paljude elukutsete esindajad, eriti intellektuaalid, arutlenud inimkonna rassideks jagunemise üle. Aastal 1854 kirjutas Prantsuse diplomaat Arthur de Gobineau mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu. Esimene maailmasõda tõestas maailmale, kui suur oli industrialiseeritud riikide potensiaal efektiivselt ja massiliselt inimesi tappa
mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute.
1919 asutati Saksamaal Fasistlik Saksa Töölispartei, millest 1920. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. 1921. aastal tõusis selle partei juhiks Adolf Hitler. Fasistlik ideoloogia avaldas Euroopas olulist mõju aastatel 19191945. Ka pärast Teist maailmasõda on esinenud nn neofasismi puhanguid, kuid need on olnud suhteliselt vähe edukad. Fasistliku ideoloogia loomisel on eklektiliselt kasutatud F. Nietzsche, V Pareto, G. Soreli, J. A. de Gobineau jt ideid. Nii Saksamaal kui Itaalias aitas fasismi sünnile kaasa Esimese maailmasõja järgne raske majanduslik olukord, suur tööpuudus, korruptsioon, inflatsioon, korralagedus jne. Liitlased otsustasid rahulepingu sõlmimisel karistada Saksamaad suure kontributsiooniga ning sundvõõrandasid olulise osa Saksamaa territooriumist, aidates sel kombel kaasa fasismi võimuletulekule. Kokkuvõttes iseloomustavad fasistlikku ideoloogiat järgmised põhimõtted:
arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. · Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat ,,Essee inimrasside ebavõrdusest".Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega
arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. • Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud
rohkem tähelepanu äratanud ning on ühe või teise lahenduse puhul ka tõsiseid tagajärgi kaasa toonud. Erinevad rassid elavad enamasti erinevates tingimustes, seetõttu on neil suured lahknevused kultuuris, hariduses ja teistel vaimuelualadel. Ilmselt kogu rasside eksisteerimise vältel on püütud ühtesid rasse teistest paremateks kuulutada. Tänapäevase rassismi teket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi JOSEPH ARTHUR DE GOBINEAU `ga ( 1816 - 1882), kes hakkas rassidele omistama kindlaid vaimseid omadusi. Sellistest arusaamadest lähtudes on püütud rasse õiguslikult määratleda ja nende segunemist riigipoolsete keeldudega vältida. Nii näiteks keelas USA- s Missouri osariigis seadus valgetel abielluda mustadega. Veelgi abstraktsem määrang anti mõistele " rass" Hitleri Saksamaal, mille kodakondsusseadus määratles " juudi rassi" järgnevalt : "Juut on igaüks, kes põlvneb
alamatel klassidel iseseisev roll. Natsionalismi sisestas kõige tugevamalt tõusev keskklass. Natsionalismi ja jõupoliitika ühendamine imperialismi ajastul (alates 1870) : Üksikisik ohverdab ennast (sõjas) rahvusliku suuruse nimel. 1870test alates Euroopa suurriigid jagavad ülejäänud maailma omavahel ja sellel perioodil süveneb marurahvuslik hoiak. ,,Rassiteaduse" tekkimine Oluliseks autoriks on Prantsuse krahv J. A. Gobineau (diplomaat). Ta kirjutas mõjuva teose rasside ebavõrdsusest (1853-55). Ta ütles, et ülemklassi näitajaks on aaria veri, seda ka Prantsusmaa eliidi hulgas. Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni ,,segaverelised" massid lämmatavad vana germaani aristokraatia mõju (rasside füüsiline ja vaimne ebavõrdsus), ta soovis, et pööbel ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri
Eriseisuste kaotamine tähendas ajalooliste getode kaotamist(Prahas, Roomas juutide getod). Ka juudi kultuur hakkas 19.sajandil arenema. Ka rassism on 19.sajandi nähtus. 19.sajandil jakkas välja kujunema rassiteooria, mis on otseselt seotud teadusega. Teaduslikult hakati tuvastama rasse (Blumenbach eristas kolju mõõtmisega erinevaid rasse 5 tk:kaukaaslased ehk eurooplased, pruun Malaisa rahk ehk indoneeslased, must neegri rass, punane ameerika rass, kollane rass). Gobineau täiendas neid 1855a. Rassid seati selgesse hierarhiasse ja ülimuslik oli valge euroopa rass. Gobineau hakkas esimesena pidama eurooplasi aaria rassiks, mitte kaukaasia rassiks(nagu seni). Hakkas rõhutama rassipuhtust.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Bulmenback oli esimene, kes rajas rassiteooria mingisuguse (1798). Ta tegeles kraniomeetriaga ehk koljudemõõtmisega. Ta lõi viie rassiskeemi- euroopa rass ehk kõrgeim rassitüüp kaukaaslane, pruun malaisia rass, kollane mongoola rass, must neegrirass ja punane ameerika rass. Robert Knox. Veel selgemini lõi Knox 1850 rassid hierarhiasse. The Races of Men. Ta argumenteeris, mis rassid kuuluvad hierarhiasse ja igal rassil on oma iseloom. Juudid oli tema meelest omaette rass. Arthur de Gobineau rassiteooria. Üheks olulisemaks Hitleri natsionalismi alusteoreetikuks sai Gobineua essee rasside ebavõrdsusest. Ta astub vastu rassilistele segunemistele, rassilise puhtuse taotlus. Rasside segunemine on degeneratsiooni akt. Tema teooria oli, et eurooplased pole Kaukaasiast pärit, vaid pärinen Iraanist ehk Aaria rassiks. Darwinism ja selle vastuvõtt. Rassism oli seotud ka jätkuvale darwinismi arengul. Olelusvõitlus haaras ka rasse. Darwiniga
Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil. Vähesed väiksemad diktaatorid üritasid oma seisukohti süstemaatilisemalt esitada ega pretendeerinud enamale kui vanade ideede lihtsale ümbersõnastamisele. See käib kõigi autoritaarsete juhtide kohta, olgu tegu sõjaväelastega nagu Franco ja Pilsudski(Poola) või haritlastega nagu Salazar(Portugal)3.
Yldiselt levis anti-Semitism, kus oli koige rohkem juute. Juuti euroopas oli yle 10 miljoni. Nt Osmani impeerium andis juutidele kaitset. Balkani riigid olid vaga juudivaenulikud ning paljud juudid pogenesid tyrki. Juudid voitsid paljudes kohtades endale ka oiguseid juurde, naiteks Inglismaal. 1880ndateks oli euroopasse jaanud kaks riiki, kus juutidele polnud jaanud taielikke kodanike oiguseid venemaa ja rumeenia. 2009-05-21 rassiteooria. Johann Friedrich Blumenbach. Arthur de Gobineau. lugemise ja kirjutamise edenemine rahva seas. 19. Saj oli selles suhtes murrang. Tuleb r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%
Inimeste sisemised, moraalsed omadused seoti rassitüüpide väliste omadustega. Sellele toetudes jaotati inimesed väärtuslikeks ja alaväärtuslikeks, mis sageli muutus määravaks nende elu ja surma üle otsustamisel. Hitlerliku, rassistliku ideoloogia originaalsus ei peitunud idees, vaid selle levitamise meetodites. Esimeseks sammuks rassistlike seisukohtade väljakujunemisel Euroopas oli 1850. a kirjutatud Joseph Arthur de Gobineau essee „Inimrasside ebavõrdsusest“, kus tõsteti esile valget rassi, ilma milleta polevat tsivilisatsiooni eksisteerimine võimalik. J. de Gobineau arvas, et avastas seaduspärasuse tsivilisatsiooni rajanud rahvaste rassilise koosseisu muutumises. Selle järgi rajati iga tsivilisatsioon teatava rassilise tüve poolt, kuid aja jooksul lisandus sinna teistest rassidest inimesi kas vabal tahtel
Taimehübridiseerija Joseph Koelreuter (1733-1806) märkas, et hübriid omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõuetumad, märkas ka mutatsioone. Oli sisuliselt Mendeli eelkäija. Kaasaegse geneetikateaduseni jõutigi läbi taimede hübriidimise (eksperimentaalne ristamine läbi kunstliku tolmendamise). (Kuivõrd need ristandid olid teinekord elujõuetud, said tuge teooriad, mis eitasid nn rasside segunemist Gobineau, Hitler, jt). G. Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi hübridiseerimise. Mendel avaldas oma töö juba 19. sajandi keskpaiku (1865, trükis 1866), uuesti avastati need teadusele alles 1900. aastal. Tegemist oli uue teadusega, seni oli puudunuds selleks vajalike teooriate jms kompleks, alles Darwin oma töödega tõi tõsiselt esile muutlikkuse ja pärilikkuse kui olulised fenomenid eluslooduse toimimise mõistmiseks.
Galton lõi õpetuse stirp'idest (Piiper kasutab siinkohal mõistet ,,juurikas"), mis sisuliselt tähendab pärilikkusosakeste jagamist muutuvateks ja muutumatuteks viimased oleksid juba konkreetsemalt äratuntavad A. Weismanni õpetuses. Kaasaegse geneetikateaduseni jõuti läbi taimede hübriidimise (eksperimentaalne ristamine läbi kunstliku tolmendamise). (Need ristandid olid teinekord elujõuetud, mis omakorda toetas teooriaid, mis nn rasside segunemist eitasid Gobineau, Hitler, jt). Gregor Mendelit (1822-1884) peetakse tänapäeva geneetika loojakas. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi hübridiseerimise (tal oli ka eelkäijaid). Mendel tegi ja avaldas oma töö juba 19. sajandi keskpaiku (1865, trükis 1866), kuid need uuesti avastati teadusele alles 1900. Mendeli seadused: 1. Dominantsuse printsiip e. ühetaolisuse seadus: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased kõik sarnased heterosügoodid
annaabi.ee 
