Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem
kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid. 2) Liituda rakumembraaniga ja väljutada ensüümid ümbritsevasse keskkonda · Toimivad ka raku enda vananenud osade lagundajana · Lagundavad mittevajalikke jääkkehi rakus (võimelised lagundama valke, rasve, karbohüdraate ning kõiki raku osasid). Muudavad lagundamisel vajalikeks ülesehituslikeks komponentideks rakule. · Kaitsefunktsiooniga
oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine. poolatsetaal + alkohol > atsetaal + H=O nukleof as. oksüdeerumine: suhkur + O2 > 2hape (COOH). redutseerumine: suhkur + H2 > alus (CH2=OH). di ja polüsahhariidid. 2x glükoos > maltoos (glükosiid, eeter, atsetaal) nukleof as. hüdrolüüs. polüsahhariidide tekkimine. energia, varuaine, taimede ehitus, pärilikkusaine, antikehad Valgud. NH2RCOOH (NH3(+)RCOO()) aluseline kk (OH) NH2RCOO. happeline kk (H+) NH3RCOOH. aminohapped ühendid, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. inimese kehas on alfaaminohapped, st aminorühm on teise süsiniku juures.
Trhehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid), mis sisaldab 2-Glc(glükoos) jääki, side on (1,6). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Trehaloos tekib tärklise ensümaatilisel muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4)
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel.
INULIIN 1 gramm inuliini annab organismile 1 - 1,5 kilokalorit. Inuliinigrammi energeetiline koguväärtus on ligi 4 kilokalorit. Inuliini saab korvõielistest (artisokk, maapirn, sigur) ja liiliatest. Inuliin soodustab Ca ja Mg imendumist, alandab vererõhku ja normaliseerib vere suhkrusisaldust. TREHALOOS Trehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Aitäh kuulamast! Väike-Maarja 2011
GLÜKOOSi leidub mees, veres, viinamarjades · Fruktoos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest. C6H12O6. Seda leidub palju, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Keemiline valem on C6H12O6 · Aldoos on Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. · Ketoos on Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. · pentoosid(C5H10O5) ja heksoosid(C6H12O6) on Monosahhariidide molekuli koostises. · Glükosiid on ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt. Mittetaandavad disahhariidid Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur) Taimedes ja puuviljades Glükoos ja fruktoos on seostunud -1,2-glükosiidsidemega. Taandavad disahhariidid 1) Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosi jäägist Nõrga magusa maitsega
CH2-C-CH-CH-C-CH2OH c) füüsikalised omadused: kõigemagusam suhkur, valge, vees hästi lahustuv d) ketoos. Fruktoosi kasutamine- tüsedad, spordijoogid. Fruktoos on võrreldes glükoosiga ja sahharoosiga raskemini seeditav. 13) Kuidas nimetatakse galaktoosi ja milline on tema ülesanne organismis? Ajusuhkur. Koostöös valkudega reguleerib aju- ja närvirakkude tööd. 14) Kuidas tekivad disahhariidid? Kahe monosahhariidi tsüklilise vormi liitumisel. 15) Mis on a) glükosiid- glükosiidsidemega seotud ühend b) glükosiidside- hapniku aatomi kaudu tekkiv side, monosahhariidide v monosahhariidi ja alkoholi vahel. 16) Iseloomusta sahharoosi a) igapäevanimetused- roosuhkur/peedisuhkur/tavaline suhkur b) tootmise üldskeem: suhkruroost/-peedist pressitakse välja mahl, see aurutatakse ja saadud suhkur puhastatakse kristallimise teel. c) koostis- glükoos + fruktoos Sahharoosi kasutatakse toiduainetetööstuses maitseainena ja konserveerimisel
lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus mine, mine, lava- ava- kastmine kastmine maale maale Kasvutingimused
Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Mürgine mäletsejatele, on ka põhjustanud dermatiiti mõnel inimesel. Sambucus nigra(must leeder), Sambucus racemosa(punane leeder) Õienupud, puhkenud õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid küpsed, kolme pikliku seemnega läikivad luuviljad on söödavad. Ohutud on ka kuivatatud õied, sest kuivatamisel (ja kuumutamisel) mürgine glükosiid sambunigriin(mõrk mõjutab seedetrakti tööd) laguneb (hüdrolüüsub). Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud
on väga kõrge dieetilise väärtusega ja hästi maitsev. Tehnilise küpsuse järgus on kurgi vili väga veerikas ja sisaldab vaid 4 5% kuivainet. Ka vitamiine sisaldab kurk vähe. C-vitamiini, samuti karotiini leidub peamiselt koores. Vähesel määral sisaldab kurk ka B-grupi ja PP- vitamiini. Meeldiva värskendava maitse annavad kurgile vabad orgaanilised happed (olulisim sidrunhape). Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Mõnikord esinev mõru maitse on tingitud glükosiid kukurbitatsiini sisaldusest ja võib olla pärilik (sordile omane) või esile kutsutud ebasoodsatest kasvutingimustest (temperatuuri kõikumised, niiskuse puudus jm). Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt
(all või peal) räägitakse - glükoosist ja kui erinevatel pooltel siis - glükoosist. Lahuses valitseb glükoosi erinevate vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ahelvorm - glükoos Esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm on eriline: palju reageerimisvõimelisem. Reageerivad kergesti alkoholidega, moodustavad eritüüpi ühendeid. Tsükkliline -vorm + HOCH3 -glükosiid + H2o (Glükosiidid- orgaanilised ühendid, mille üheks osaks on kindlasti mingi monosahhariidijääk. Erinevad komponendid on omavahel ühendatud nn. glükosiidsideme abil, tekib komponentide reageerimisel. Reaktsiooni käigus eraldub vee molekul. Glükosiidid on eetrist vähem püsivad, moodustuvad kergesti hapete ja katalüsaatorite manulusel, hüdrolüüsivad hapete toimel.) Käelisus: Fischeri projektsioon- saksa teadlase, Emil Fricheli järgi nime saanud. Sahhariidide
enantiomeerid, epimeerid, anomeerid, aldoos-ketoos paarid?) a) D-glükoos ja D-mannoos (enantiomeerid) epimeerid ikka ? b) alfa-D-galaktoos ja beta-D-galaktoos (anomeerid) c) D-fruktoos ja L-fruktoos (epimeerid) enantiomeerid ? d) D-glükoos ja D-fruktoos (aldoo-ketoos paar) e) D-riboos ja D-ribuloos (aldoos-ketoos paar) 13. Põhjendage, kas suhkur on redutseeriv või mitteredutseeriv (glükosiidsideme tüüp!) a. Isomaltoos : alfa,D-glükosüül(1-->6)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! b. Tsellobioos: beta,D-glükosüül(1-->4)beta,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! c. Laktoos: beta,D-galaktosüül(1-->4)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! d. Trehhaloos: alfa,D-glükosüül(1-->1)alfa,D-glükosiid. Suhkur on mitteredutseeriv! Põhjendus: Kuna trehhaloosi jäägid on kokku ühendatud anomeerse süsinikuga kus toimuks redutseerimine. 14. Skitseerige fragment glükogeeni molekulist. Selgitage, milline on tema a) monomeerne koostis
Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades, kuid seevastu leidub õli ja valke jällegi rohkem. Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või kibeda maitse, sõltuvalt sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti piimhappebakteritele. Oliivide töötlus Kuna küpsed oliivid ei säili pikka aega, tuleb nad peale kogumist ja
laste meelismarjad. Marjad sisaldavad suhkruid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane ning orgaanilisi happeid. Mustikad on rikkad antioksüdantide poolest. Vitamiini sialdus on mitmekesine C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, 6 karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel,
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid.
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid.
(esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid.
Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt. Madagaskaril näiteks kastetakse vilju korduvalt umbes 60 kraadi temperatuurini soojendatud vette, kastmiste vahel laotatakse kuprad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. Töödeldud, tugevasti kokku tõmbunud kuprad on hea aroomiga, tumepruunid kuni mustad, nende pinnale võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille kepikesed on 25-30 sentimeetrit pikad; tema peamised tarbijad on Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Mehhiko veab välja umbes 60 tonni vanillikepikesi aastas. Nii nagu asteekide valitseja Montezuma ajal 16. sajandi algul, on vanill tänapäevalgi tähtis kakao lisand, seda kasutatakse rohkesti sokolaaditööstuses
vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. Safranit kasutatakse veise- ja kanalihast toitudes, jõuluroogades, suppides, kastmetes, kala-, köögivilja ja riisiroogades (pilaffis), puuviljakreemides, kookides ja saias. Liha- ja kanasalatites, aedoa ja baklaþaanitoitudes. Annab toidule erilise maitse ja ereda kuldkollase värvuse. 1.4 Vanilliin Vanilli kupardes sisalduv glükosiid, nüüdisajal peamiselt sünteetiline; kasutatakse maitse- ja lõhnaainena. 1.5 Vanill Vanill on kallis ja harukordne aroom-maitseaine. Vanilli tootmine on pikaajaline protsess, kus kvaliteet sõltub väga palju looduslikest tingimustest. Vanill on liaantaim orhideeliste sugukonnast ning maitseainena kasutatakse selle seemnekoda ehk kauna mis annab meeldiva aroomi. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatatakse paljudes Kariibi mere
Identifitseeritavad kui reaktsioonid kus toimub vesiniku aatomi ülekanded Redoksreaktsioone katalüüsivad oksüreduktaasid Paljudes reaktsioonides kasutatakse koensüüme NAD+/NADH NADP+/NADPH FAD/FADH2 Hüdrolüüs Reageeriv molekul laguneb vee toimel kaheks iseseisvaks molekuliks Ensüümid: hüdrolaasid, esteraasid, peptidaasid, proteaasid, glükosidaasid jne Tavalisemad hüdrolüüsitavad sidemed on Estrid- rasvades Amiidid- valkudes Glükosiid- süsivesikutes SÖÖTMISÕPETUS SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal
tolmukaga isasõit, ümbritsetud värvilistest kõrglehtedest üldkatisega) Sugukond linalised – Linaceae harilik lina - Linum usitatissimum kiutaim niinekiudude rakukestad ei lignifitseeru Sugukond pajulised – Salicaceae Puittaimed Vahelduvad lihtlehed, sakilise servaga, abilehtedega Õied väikesed, sageli ühesugulised Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, väga redutseerunud Õied õisikutes, tuultolmlejad Vili kupar Sisaldavad glükosiid salitsiini (aspiriini allikas) Salicaceae s.str koosneb paju ja papli perekonnast, molekulaarandmed lisavad siia osa lõunamaise õisikleheliste sugukonna liike. Uus sug. Salicaceae sisaldab ligi 1500 liiki Eestis harilik haab ja 20 liiki pajusid Kasvatatakse energiavõsana Sugukond kannikeselised – Violaceae Roht- ja puittaimed Vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied viietised, sigimik ülemine Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne
Tihipeale vaadataksegi seda esimest faasi, kui substraadi inhibitsiooni veel pole. Looduses on K M väiksem kui Ki ja siis vaadatakse madalaid kontsentratsioone. Kui K i on sama suur kui KM, siis raske õigeid [S] parameetreid saada, sest reaalsed punktid jäävad madalamle. Kui K M 10 korda väiksem kui Ki, siis ES suunalise seostumine 10 korda tugevam kui SES suunaline seostumine. Näiline substraatinhibitsioon beeta-glükosidaasi näide Paranitrofenool-glükosiid (pNP-Glc ehk Glc-OR st Glc-O-ring-NO 2) on substraat. Ensüüm seostub substraadiga, mood ES kompleks. Esimest järku reaktsioonis moodustub kovalentne ensüüm-glükosüül vaheühend: Kovalentse glükosüül-ensüüm vaheühendi pärast konkureerivad: *vesi toimub hüdrolüüs, kiiruskonstandiga k3, vabaneb glükoos ja vaba ensüüm *substraat ise glükoosil on OH rühmi küll, atakeerib vaheühendeid, moodustub vaba ensüüm ja Glc-Glc-OR.
Oligosahhariidid (2- 10... monoosi jäägist), põhiline rühm disahhariidid: sahharoos (glükoos+ fruktoos), laktoos (glükoos+galaktoos), maltoos (glükoos+glükoos). Oligosahhariide leidub membraani välispinnal, oligosahhariide leidub palju kaunviljades (oad, herned, läätsed jms, 1 põhjus, miks kaunviljade söömisel tekivad seedehäired- puuduvad ensüümid, mis lagundaks oligosahhariide). Oligosahhariidide näide: rafinoos. Kahe monoosi vahele moodustub glükosiid side. Polüsahhariidid. (10astmel3 10astmel6 monoosijääki, seotud omavahel glükosiidsidemetetega). Kool õpib neid polüsahhariide, kus ehituskiviks on glükoos. 1. tärklis, 2. glükogeen, 3. tselluloos, 4. kitiin. Polüsahhariidide puhul on olemas ka sellised asjad, kus süsivesikulisele osale liitub mitte-süsivesikuline osa (valgud, nukleiinhapped, nt: bioloogiline limad (sv+valk) või sidekoe koostismolekulid). Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused.
annaabi.ee 
