Globaalökoloogia RastaKarl 11a Tallinna Inglise Kolledz 2010 Sissejuhatus Töös käsitletavaks probleemiks on globaalökoloogia. Teemat mina ise ei valinud, kuid ta on minu arust väga huvitav ja kasulik, nii praktikas kui teoorias. Põhjus miks ta minu arust nii praktikas kui ka teoorias kasulik on: paljud tänapäeval kogu inimkonda puudutavad probleemid on otseselt globaalökoloogia uurimisobjektideks ning ta toetab säästva e. jätkusuutliku majanduse teooriat, mis on helge tuleviku jaoks väga tähtis. Taustinfo Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta
....... - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murrang geoteadustes Globaalökoloogia Loodusteaduse teke Idamaade tsivilisatsioonid: Babüloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.) Antiikaja tähtsaim mõtleja Oma aja teadmiste süstematiseerija Teadusliku mõtte arengu tooniandja KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 ) Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja Matemaatilise kartograafia rajaja Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte
Kodutöö: Looduskaitse. Globaalökoloogia. Vasta ja esita vastused (Moodles, lae üles omanimelise failina Kodutööde esitamine nr 1): 1) Ökoloogiline jalajälg. Vasta Ökojalajälje kalkulaatori küsimustele (http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ ) ning: 1.1. kopeeri oma saadud tulemuste diagramm siia kodutöö vastuseks. 1.2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisem...
(N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell) Murrang geoteaduses Tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetoteid, toovad esile uusi fakte ja kuidas vana hüpotees kujuneb ümber uue vaadete süsteemi. (N: A. Wegner) Globaalökoloogia Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad Maad kui terviksüsteemi käsitlevaid üldistavaid teaduslikke seletusi. (N: J. Lovelock). 4. Selgita 1) Kaugseire. Kaugseirega saab näha asju, mida inimene oma silmaga ei näe. (N: kehadesoojus) Kaugseire eelised : detailsus, operatiivsus (N: katastroofiliste ilmanähtuste jälgimine reaalajas), laiem vaateväli, suurem lahutusvõime.
Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus
võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad isereguleeriva areneva terviku. (biosfääri elementaarosa). Ökosüsteem vajab energiat, milleks on päike
klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport, Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused
suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel). Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
seoseid/suhteid. Kuidas jänes ja rebane omavahel läbi saavad? Kus nad on? Kuidas jänes ja kapsas läbi saavad? Jne. Iga lüli mängib mingit rolli. * Keskkond kõik see, mis meid ümbritsev. Eluta/aineline ja elus wärk. Jaguneb abiootiliseks (eluta) ja biootiliseks (elus). Abiootiline jaguneb oleluseks (õhk, vesi, muld) ja kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas,
territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas,
territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. • Käitumisökoloogia (behavioral ecology) • Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) – ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. • Üldökoloogia – ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatšov 1944, Odum 1959). • Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas,
Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e
ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise. Autoökoloogia e. Isendökoloogia uurib isendite üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga. Demökoloogia uurib populatsioone, muutusi ja seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: ·Toitumissuhted toitumisökoloogia ·Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia ·Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: ·Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia ·Maismaaökoloogia ·Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed
Põhjaveetaseme alanemine Häired looduslikus reziimis Suureneb jõgede vooluhulga ebaühtlus Kiireneb aineringe ja lagundusproduktide ärakanne Väheneb puhverdusvõime ja ainete kinnipidamisvõime. ÖKOLOOGIA Autoökoloogia e. Isendökoloogia uurib isendite üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga. Demökoloogia uurib populatsioone, muutusi ja seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine
3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole
keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia – uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia – uurimisobjektiks on populatsioonid 3. Sünökoloogia – uurimisobjektiks on bakteri-, seene-, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia – uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. 3. AUTOTROOFIDEKS nimetatakse rohelisi taimi, mis on energeetiliselt isemajandavad. Neil esineb nii hingamine kui ka fotosüntees.
sündroom. Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Geograafiline isolatsioon - eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav genoomi muude elementide kogum. Geograafiline liigiteke - vt. erimaine liigiteke. Geokronoloogia - geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eeonid, aegkonnad ja ajastud. Globaalökoloogia - uurib suuri üleplaneedilisi muutusi ja seoseid biosfääris. (Näiteks, kuidas mõjub vihmametsade raiumine kliimale). Globiinigeenid - globiine kodeerivad geenid. Globiinid on müoglobiini ja hemoglobiinide polüpepetiidid. Inimese hemoglobiinides sisalduvaid globiine on kaht põhitüüpi: alfa ja beetatüüpi, kummaski on alltüübid, mis avalduvad ontogeneesi eri arengujärkudes. Globulaarne valk - teraja kujuga valk. Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku struktuuriga valkudele
süsinikdioksiid vajub koos organismiga sügavamale. Sügavatesse kihtidesse jõuab väike hulk 1 orgaanilisest süsinikust. Siiski võib nendes kohtades olla 4 toiduahela astet. Järved kui ka ookeanid funktsioneeriva efektiivselt keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside ning hüdroloogiliste ja meteoroloogilste tsüklite vahelistele seostele. Ökosüsteemid ja globaalökoloogia Veekogu temperatuur sõltub kliimast –keemiliste elementide väljauhtumine, vee aurumine, sademed ning kemikaalide kontsentratsioon. Ookeanid on tähtsaimad veeökosüsteemid tänu suurtele mõõtmetele, kuid ei tohi unustada mageveekogusid. Kuni 1950: “Inimene ei suuda mõjutada ookeani”. Pärast seda kui Prantsusmaa ja NL katsetasid aatompommi õhukeskkonnas, avastati, et radioaktiivsete ühendite kontsentratsioon on kõrgenenud üle kogu Maa. Need ained saavutavad tasakaalu
ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. 5. Globaalökoloogia uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. Ökoloogiat võib liigitada ka uurimismeetodite järgi. Näiteks eristatakse: o Süsteemiökoloogia (meetod süsteemanalüüs) o geneetiline ökoloogia (ka kemoökoloogia)
G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. G-d on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg, näit. loodusvarade nappus, energiakriis, keskkonnakriis, nälg. Globaalökoloogia e. biosfääri ökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Gradientanalüüs (ordinatsioon) meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakterisikute seas keskkonnateguritega. Otsese g-i puhul reastatakse (ordineeritakse) liigid
• Happevihmade vähenemine Eestis • Võit soode sõjas • Võit fosforiidi sõjas • I rahvuspark N Liidus, Balti riikides • Mahepõllumajanduse areng • Looduskaitse süsteemi areng • Alternatiivenergia areng • Heatasemelised keskkonna ajakirjad • Keskkonna erialade suur populaarsus ÖKOLOOGIA JA ELUKOOSLUSED 105. Ökoloogia mõiste ja tähendus. Aut-, dem-, ja sünökoloogia, geo- ja globaalökoloogia. Üldökoloogia Ökoloogia - teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Autoökoloogia e. Isendökoloogia – uurib isendite – üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga. Demökoloogia – uurib populatsioone, muutusi ja seoseid nendes.
annaabi.ee 
