· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed,
aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks) 5C);Soojushulk, mida mõõdetakse aktiivsete(üle 10C ööpäev) temperatuuride summaga; sademed]<<(metsam. sõltub ka Tööjõud (pole vaja kvalifitseeritud kliimast) tööjõudu) Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas
Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju o Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure Turg INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Vajalik vähem Vaja rohkem maad maad Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas Suurem saagikus Saagikus
· Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekooslused · Õnnelikud loomad (ruumi liikuda) 6) Miks ei ole kalapüük maailmamerel enam suurenenud? Kuna täiusliku püügitehnika tõttu pole kalad nii kiiresti suutnud taastuda. Paljud piirkonnad on jäänud kalavaeseks reostuse tõttu.
kliimavöötmeni - Nõuab palju soojust ja niiskust - Valgusnõuslik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt - Jahedamas kliimas haljassöödaks sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist - Suurima saagikusega teravili - 2005 toodeti 635 miljonit tonni - 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, - riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Brasiilia, Jaapan ja USA Suurima eksportija USA - Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Teisi teravilju Oder - Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal,
· 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina,India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi 1.8. Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) 1.9. Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili · 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko,
ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1
· kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c. Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7. Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed,
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa.
Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid.
Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele · Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia. · Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA
tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused)
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA
Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad. See põhjustas aga energiatarbimise kiire kasvu. Peale sisepõlemismootori leiutamist 20. saj. alguses, arenes kiiresti sõidukite arv ning nafta tarbimine on sestpeale pidevalt kasvanud. Seda enam põhjusel, et naftasaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Mõnevõrra hiljem võeti kasutusele ka uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel, mida rakendati ka maagaasi tootmisel ja transpordil. Kaasaegne energiamajandus Nüüdisajal kasutatakse peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad ~40% kogu energiavajadusest
ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise
Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu Linnriigid Piirid ei ulatu linnapiirist kaugele, Monaco, San Marino, Vatikan EL Euroopa Liit, majanduslik ja politiiline, Eesti, Saksamaa, Soome ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti
Saudi Araabia Norra Iraak · Maagaasi tootjad: USA Araabia ÜE Venemaa Kanada Kuveit UK Iraan Venezuela Venemaa Naftavarud ja peamised veosuunad Kivisüsi, · Hüdroenergia tootjad: Kanada · Tuuleenergia: Saksamaa alternatiivne. USA Brasiilia USA Hiina · Kivisöe varud: Hispaania Venemaa USA Norra Taani Venemaa · Tuumaenergia: India
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas), Austraalia kivisöe ja hüdroenergia (3/4) kui import hüdroenergia
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko.
maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. Iseloomusta maagaasitööstust. Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
