Maxwell suri 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is. 6 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) 7 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16
Ta viivitas avastatu avaldamisega aastani 1687, mil ilmus tema raamat Principia mathematica. Newtoni töödel oli revolutsiooniline mõju teaduslikule lähenemisele füüsika probleemidele. Muuhulgas võimaldasid ta tööd planeetide, nende kaaslaste ja komeetide liikumist täpselt ette ennustada. Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897 Avastas 1831 elektromagnetilise induktsiooni, sõnastas 1834 elektrolüüsi printsiibid M. Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. Oktoobril 1791
MADIS VAHER GALILEO GALILEI REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12-22 Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele.
.................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 2 Sissejuhtatus Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564.aastal Pisas. Ta oli kuulus Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Tema pani aluse katsetulemuste matemaatilisele kontrollomisele ja teaduslikule eksperimenteerimisele. Nendest said aluse seletatavad loodusteadused. 3 Perekond Galileo oli Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimene poeg. Galileol oli vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Galilei perekond ei olnud vaene, kuid ka mitte rikkas
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid
Pere elas Pisas, kuni poiss oli umbes kümneaastane, ja kolis seejärel Firenzesse. Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi Firenzesse, kuid ka seal jätkas poiss oma õpinguid kamaldolastest munkade juures, kuigi mitte enam kui tulevane orduliige, ning sooritas 1581. aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583
heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak
Laiust sai määrata astronoomiliselt, seda tundsid juba foiniiklased. 15. saj., hakati idast läände purjetades ookeani ületama. Nüüd muutus tähtsaks geograafilise pikkuse teadmine. Pikkuse teadasaamiseks tuli laeva (Päikese järgi) aega võrrelda mingi kindla punkti, näiteks Greenwichi ajaga. See nõudis täpse kella olemasolu laeva pardal. Mõte kasutada selleks mehaanilist kella tekkis 1530. a. Spindelregulaatoriga kella täpsusest ei piisanud. 1581 pani Galilei tähele, et väikese amplituudiga võnkuva pendli võnkeperiood ei sõltu amplituudi täpsest väärtusest. Galilei visandas 1641 pendelkella. Pärast tema surma ehitas poeg selle osaliselt valmis. Huygens püüdis 20 aasta pendelkella merekindlaks teha. Alates 1657 ehitas mitu täiustatud kella. Eksperimendid kestsid 1726. aastani. Pendlit ei õnnestunud laeva ebaühtlase liikumise olukorras ühtlaselt võnkuma panna. Rohkem lootusi andis j uus vedruga
3.2.6. Kosmoseteleskoobid Paraku on kõigil maapinnal asuvatel teleskoopidel üks suur puudus – nad ei suuda „näha“ seda osa elektromagnetkiirgusest, mis neeldub atmosfääris. Nii on riikide koostöös valminud teleskoobid, mis on saadetud kosmosesse maalähedasele orbiidile. Taolisi orbiidil tiirlevaid teleskoope nimetatakse kosmoseteleskoopideks. Tuntumad neist on Hubble, Chandra ja Spitzer. Hubble’i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud kosmoseob- servatoorium, mis valmistati USA kosmoseagentuuri NASA (National Aeronautics and Space Administration) tellimusel ning saadeti orbiidile 1990. aastal. Hubble’i pildistab taevast peamiselt nähtava valguse spektrialas. Chandra kosmoseteleskoop (Chandra X-ray Observatory) valmistati samuti NASA tellimusel ning lennutati orbiidile 1999. aastal. Chandra skaneerib taevast röntgen- ja gammakiirguse lainealas
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Masing sai Maarahva Nädala-Lehe loa puhtalt tutvuste kaudu, kuid pärast seda lehte jäi järgmise rahvale mõeldud ajalehe sünnini üle 30 aasta. Varasem ajakirjanik Eestis Peter Ernst Wilde 1732-1785 Oli sündinud 24. augustil 1732 Saksamaal Taga-Pommeris (praeguse Poola territooriumil) mõisniku perekonnas. Õppis Königsbergi gümnaasiumis, siis Königsbergi ülikoolis usuteadust, sealt läks Hallesse õigusteadust õppima. Halles võis noore Wilde vaateid kujundada õigusteadlane ja filosoof Nettelbladt, kes luges üliõpilastele loodusõigust, mis oli vastuolus feodaalriigi ja feodaalõigusega. Loodusõigus sisaldas võrdsusideid inimese sünnipärasest võrdsusest ja õigusest õnnele. Samal ajal levis Euroopas filosoofia, mille põhjal taotleti rahva kõlbluse parandamist õpetamise ja harimise kaudu. 1751 a haigestus Wilde aga väga raskesti rõugetesse ja jäi hädavaevalt ellu. See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
