mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning Madelonile ja Cathosele ültesid, kellega neil tegelikult tegu oli. Nii tüdrukud kui
See avaldub üsna paljudes asjades, näiteks suhtumises sõjategevusse ja sõjaväeteenistusse. Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult "rüütellikud" tahavad olla paljud tänapäeva mehed. Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu. Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus
· Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au
· Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised teosed, vormireeglitega julgelt ümber käiv tundeküllane väljendus. Haydn, Mozart ja Beethoven õppisid kõige rohkem tema klaveriloomingust, 200 klaverisonaati. Sonaadivormi ülesehitus: 1) Ekspositsioon (esitletakse pea- ja kõrvalteemat partiides, neid seob sidepartii, lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile)
poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus
jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub prints Friedrich oma isalt andks ning 1733. aastal sunnitakse teda abielluma Elizabeth Christine von
tuntuim filosoofiline teos on ,, Zadig"- maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning inimesed on üksteist õgivad putukas väikesel porikübemel. Rousseau(1717- 1778) Kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Tema isa oli kullassepp, kes äratas pojas huvi salongiromaanide vastu. Ta oli õppinud muusikat põhjalikult, kirjutas muusikast artikli ,,Entsüklopeediale". Tema esimene ooper ,,Galantsed muusad" lavastati Pariisis 1745. kuulsaks sai ta aga oma filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". ,,Kiri d'Alamberile" viis ta vastuollu Voltaire ja ,,Entsüklopeedia" koostajatega. Tal ilmesid närvikriis ja tagakiusamismaania märgid. Rousseau kandis endas masside häält. Ta võttis omaks arvamuse et kõik on looduse ees võrdsed ja sünnipäraselt on kõik head, ühiskonna väärad tõekspidamised aga rikuvad inimesi.
Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest
Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu ,,Galantsed peod"-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas. ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnaseost muusikaga, sõnade häälikulise koostise tähtsust. Luules kujut. hingevalu ja meeleheidet. Arthur Rimbaud Prantsuse luuletaja, tuli Pariisi Verlaine kutsel. Kirjutas luuletusi ainult 15-19 eluaastatel, hiljem tegeles äriga ja elas rändurielu. Poeem ,,Joobnud laev" kujutab
huvi galantsete salongiromaanide vastu. 1722. aastal hülgas Isaac oma poja, et põgeneda vangistuse eest. Kuueteistkümneaastaselt lahkus Rousseau kodust. Tema järgnevas elukäigus olid seiklused ja peamiselt muusikaõpingud. Üsna varakult õnnestus tal pääseda Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. ,,Entsüklopeediale kirjutas ta artikli muusikast, samuti tegi Teaduste Akadeemias ettekande uuest noodimärkide süsteemist. 1745 lavastati Pariisis tema ooper ,,Galantsed muusad", ka hiljem lõi ta muusikateaoseid ja koostas ,,Muusika sõnaraamatu" aastal 1767. Prantsusmaal Rousseau pöördus katoliiklusesse. Ta oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai mees haridust ja õppis muusikat. Ta proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Mees oli ka Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi ilmnesid konfliktid. 1750 a. saavutas Rousseau hiilgava võidu Dijoni Akadeemia poolt väljakuulutatud konkursil
sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus (ilus ja inetu ühendatakse), inetuse ilu, kurjuse kohalolek, pessimistlik, seostab ülevat madalaga. ,,Väiksed poeemid proosas" luulelised jutud, kujut linna (Pariisi), hea linnakirjeldus, mis annab edasi autori hingeseisundit : igatsus, üksindus, iroonia, viha ja armastus. Sümb.teos. Paul Verlaine 1844-1896 Pr. luuletaja, oli ka kirj.kriitik. A.Ribaud armuke. Luulekogu ,,Galantsed peod" vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest. Verline mõjutas sümbolismi, tema luule on sugestiivne (sisendusjõuline) varjundi- ja tundmusrikas. Kõige kuulsam luulekogu ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnade seost muusikaga ja sõnade kõlatähtsust. Arthur Rimbaud 1854-1891 Pr. luuletaja, kirjutas luuletusi vaid 15-19 eluaastatel, siis leidis, et kunst on lollus ja elas rändurina Aafrikas
=Ei saanud korralikku haridust, aga luges palju juba 6-7 aastaselt Isa andis ta vaimulikku pansioni =Õppis seal 2 aastat =Õpipoiss käsitööliste juures -Jõhker kohtlemine 16-aastaselt põgenes kodulinnast =Saab aadlidaami teenriks =Elab seal lossis 12 aastat =Peagi ei ole vaid teener =Saab õppida, pühendub muusikale -Kirjutab helisid numbritega üles 1741 läheb reisima Kirjutab ooperi ,,Galantsed muusad" =Saab tuntuks =Elatab end nootide kirjutamise jm sellisega 1749 läheb Diderot vangi =Rousseau läheb maamajja, kus D on kinni, külla =Leiab kuulutuse essekonkursile: ,,Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommete rikkumisele?" =Osaleb, vastab ei -"Tagasi loodusesse" -"Inimkond on hukas, sest see on hellitatud" -"Kõige õigem kasvatus on Spartas"
Lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad balletinumbritega. Oli populaarne 17. saj. lõpus 18.saj alguses Prantsusmaal ning sisaldab reeglina proloogi (3-4 v.) Opera-balleti kirjutasid ka Lully ja Rameau J.P. Rameau "Pygmalion" 1748.a. Acte de ballet Pygmalion tenor Tragedie lyrigue Pr. tõsine, mitte kohustuslikult traagiline ooperistiil 17.-18. saj. Esindajad taas Lully ja Rameau. Jean-Philippe Rameau (1683 Dijon -1764 Paris) ooper-ballett (opéra-ballet) ,,Galantsed indialasedd" (Les Indes galantes), Pariis 1735 Pealkirjast: otseselt võiks seda mõista kui Indiat ja Lõuna-Ameerikat (kus elavad indiaanlased), aga Rameau ajal tähistati sõnaga ,,India" sageli kõike Euroopa-välist. I v. tegevus toimub Türgis ja näitab, kui suuremeelne valitseja on Osman, lubades daamil, kes talle meeldib, lahkuda. II v. tegevus toimub Peruus. Inkade ülempreester kavatseb salakavalalt halba oma rahva vastu, kasutades vulkaani
Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi. Tema noodisüsteem ei leidnud tunnustust seal ja keegi ei võtnud teda enda juurde elama ka. Kirjutab ooperi „Galantsed muusad“, millega pälvib tuntust. Vahepeal töötab saatkonna ametnikuna kontoris, kuni pälvib laiema tuntuse 1749. aastal, kui võtab osa esseekonkursist „Dijoni akadeemia konkurss“. Küsimus oli seal : kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommetele või mitte? Mugavus on toonud kaasa lõtvuse, aga looduses sellega läbi ei löö. Tema eeskujuks oli Sparta riik : vähe mugavusi, patriotism, range kord. Tsivilitatsioon on põhjustanud ebavõrdset rikkuste jaotust.
Rimbaud: Prantsuse tugevaimad sümboliste, oma ajastu Villon. ,,Suvi põrgus", ,,Valgustused" (sisaldavad ka proosat). Sümbolistide lüürilisus ja iroonia, leiab, et häälikuid tuleb kasutada värvi järgi, luule on maalikunst. ,,Vokaalid". Suurim teene vabavärsi toomine luulesse, rikastas prantsuse luulet paljude metafooridega. Verlaine: silmapaistev prantsuse sümbolist. Rimbaud', oma armastusega Euroopas rändamas. I kogud ,,Saturnilised poeemid", ,,Galantsed pidustused". ,,Muusikas peituv harmoonia seob inimese universumiga." Kujutab udusid, vihma, õhtuhämarust, melanhoolne, nukker...luule nagu impressionistlik maal. Üks parimaid luuletusi ,,Sügislaul". Pilet XVIII · Remarque'i elu ja looming, ühe teose analüüs omal valikul Väikekodanlik, katoliitlik pere, kuhu sünnib. Hariduselt katoliiklikud seminarid. 1916 vabatahtlikult maailmasõtta, korduvalt haavatud. Tahab saada muusikuks või
üksindust. Klammerdus seetõttu vana elu külge. Rimbaud'iga tekivad kohutavad vastuolud, ükskord juhtus nii, et tüli käigus tulistas Verlain teda, mõisteti vanglasse. Läksid lahku. Katsetab väga mitmel alal: ametnik, õpetaja, lektor. Ükski töö ei paku rahuldust ja on kogu aeg võlgades. Viimased eluaastad on rohkem kõrtsides tegev. Loomingust kõike ei tea keegi. Tema luulekogud: ,,Saturnilised poeemid" ja teine on ,,Galantsed pidustused". Parim luulekogu ilmus 1874 ,,Sõnadeta romansid". Siin on hästi kuulus luuletus ,,Luulekunst", kus ültebki niimodi, et sümbolistliku luule peamõte on muusika enne muud. Väga palju on linnaelu pilte. Palju kirjutab vihmast, ududest, sügisest, melanhoolsed, väga nukrad luuletused. Sümbolistide värsivormiline manifest. Eelkäijaks Podler, kelle teemadeks olid samuti sügise ja spiini (eluraskuste) teema. Artur Ribaud (1854-1891)
Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi. Tema noodisüsteem ei leidnud tunnustust seal ja keegi ei võtnud teda enda juurde elama ka. Kirjutab ooperi ,,Galantsed muusad", millega pälvib tuntust. Vahepeal töötab saatkonna ametnikuna kontoris, kuni pälvib laiema tuntuse 1749. aastal, kui võtab osa esseekonkursist ,,Dijoni akadeemia konkurss". Küsimus oli seal : kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommetele või mitte? Mugavus on toonud kaasa lõtvuse, aga looduses sellega läbi ei löö. Tema eeskujuks oli Sparta riik : vähe mugavusi, patriotism, range kord. Tsivilitatsioon on põhjustanud ebavõrdset rikkuste jaotust.
-"Mikromegas" Rousseau: 1712-1778 -sündis Genfis -isa kellassepp, ema suri -graveerija õpipoiss -loeb palju ja varakult -lahkus kodust 16-aastaselt -elas rikka sponsorlanna juures sveitsis -"Arutlus küsimuse üle..", saab kuulsaks -satub vastuollu valgustajatega (nr voltaire) -elu lõpus vaimuhaige -ta põrm on pariisi pantenonis 36 Looming: -1745 esimene ooper "Galantsed muusad" -1750 esseevõistlus -rohkem vaenlasi kui poolehoidjaid -ooper "külatark" -1754 arutlus Ideed: -kirjutage lihtsatest inimestest! -rääkige lihtsat keelt! -tagasi loodusesse! Tema essee ,,Arutlus küsimuse üle..." räägib sellest, kas teaduste ja kunstide areng on aitanud puhastada kombeid. Tema arvates pole. Tähtsaimad teosed on: Julie (naise psühholoogia ja tunded), Ühiskondlikust lepingust (teadustekst
uude ajastusse, mille maastikuarhitektuuriliseks väljundiks oli maastikuline stiil. Välisarhitektuuris toimus muutus vaid baroksete ja klassitsistlike elementide kergemas kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses (õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja elegantsem mööbel) ja maalikunstis (tugevneb meelelahutuslik kunst, portreed, galantsed peod jne). Saksa aiakunsti selle ajastu olulisemad rajatised: Herrenhausen, Hannover (1665-1695), Charbonnier. Nymphenburg, München (1715-), Domenique Girard. Ermitage Bayreuthis. Suletud neljatiivalise ehitise lasi krahv Georg Wilhelm 18. sajandil rajada kolmest küljest piiratud metsamaastikku. 1735. a sai Bayreuthi kompleksi valdajaks uus omanik, krahv Friedrich II. Peahoone lähedusse ehitati täiesti ainulaadne poolringikujulise põhiplaaniga
lein oli teist leina leevendanud. Muidu oli ta hea inimene; ta elas lõbusalt oma kardinalielu, tundis meeleldi rõõmu Chaillot' viinamägede kuninglikust veinist, ei vihanud Richarde-la-Garmoise'i ega Thomasse-la-Saillarde'i, jagas almuseid rohkem noortele tüdrukutele kui vanadele naistele ja kõige selle pärast meeldis ta Pariisi lihtrahvale. Teda saatis alati väike kõrgemast soost piiskoppide ja abtide kaaskond, kes olid galantsed, lõbuarmastajad ja alati valmis joominguist osa võtma. Ja nii mõnigi kord oli Saint-Germain d'Auxerre'i auväärt koguduseliikmed Bourboni lossi valgustatud aknaist õhtuti mööda minnes nördinud, kuuldes sealt samu hääli, mis päeva ajal neile missat olid laulnud, nüüd klaaside kõlinal jorutavat paavst Bene-dictus XII joomalaulu «Bibamus papaliter» paavsti oma, kes oma tiaarale veel kolmanda krooni lisas.* 1 Joogem paavstlikult (lad. k.). 31
Kui see oli tehtud, palus ta mileedit paati astuda ja ulatas talle oma käsivarre. Mileedi silmitses meest ja kõhkles. «Kes te olete, mu härra, et te minu eest nii eriliselt hoolitsete?» küsis ta. «Seda peaksite mõistma minu mundrist, mileedi. Olen inglise mereväe ohvitser,» vastas noormees. «Kas siis inglise mereväe ohvitserid teenivad alati oma kaasmaalasi, kui need saabuvad mõnda Suurbritannia sadamasse, ja on isegi nii galantsed, et aitavad nad maale?» «Jah, mileedi, tavaliselt küll. Kuid mitte viisakusest, vaid ettevaatusest saadetakse võõrad sõja ajal teatud võõrastemajadesse, kuhu nad jäävad valitsuse järelevalve alla, kuni hangitakse nende kohta kõik andmed.» Need sõnad lausuti suurima viisakuse ja täiuslikema rahuga. Siiski ei suutnud need mileedit veenda. «Aga ma ei ole välismaalane, mu härra,» ütles ta kõige puhtamas inglise keeles, mis on kunagi kõlanud Portsmouthi ja Manchesteri vahel
annaabi.ee 
