Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“ Dramatist, poeet, kirjanik Hispaania kuldsel ajastul Oli sõdur ja ka roomakatoliku kiriku preester Näidendid: Amor, honor y poder (Love, Honor and Power) (1623) La dama duende (The Phantom Lady) (1629) Los tres mayores prodigios (The Three
MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks. Mehed on tusased ning Gorgibus otsustab minna uurima, et mis juhtus. KOLMAS STSEEN Gorgibus uutib Marotte käest, et kus preilid on ning mida nad teevad. Saades vastuseks ,et nad teevad seal huulepumatit läheb mees endast välja, et mitte midagi muus ei ole viimasel ajal kuulda, kui üks pidev enese ülesmukkimine
Boccaccio novell Neljanda päeva viies novell Tegevuskoht: Messina Tegelased: 1. 3 venda- jõukad noored kaupmehed. 2. Lisabetta- väga ilus ja haritud tütarlaps. Armus Lorenzosse. 3. Lorenzo- noor piisalane. Välimuselt ilus ja galantne noormees, kes juhtis vendade asju kaupluses. Armus Lisabetti. Sisu: Novell rääkis kolmest jõukast vennast, kes olid kaupmehed. Neil oli õde Lisabetta ja vendade ühes kaupluses teenis noor piisalane Lorenzo, kes kõiki nende asju juhtis. Lisabetta ja Lorenzo vahel tekkis säde ja nad armusid. Nad üritasid seda vendade eest varjata, kuid ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend. Järgmisel hommikul rääkis ta seda ka oma vendadele.
intiimne daamituba Draama- näidend, Diskreetne- Immigrant- sisserändaja Tendents- kallak, vapustav sündmus tagasihoidlik, suunitlus taktiline, peenetundeline Familiaarne- Dress- Interjöör- siseruum, selle Virtuoosne- meisterlik, pealetükkivalt spordiriietus kujundus tehnika poolest täiuslik sõbralik, liiga kodune Galantne- Dünaamiline- Afekt- tundepurse, Nahaalne- häbematu, üliviisakas, jõuline, tormiline tundepuhang .jultunud kavalerlik, siivus Garantii- tagatis Elimineerima- Kontseptsioon- vaadete Entsüklopeedia- kõrvaldama, süsteem tähestikuliselt järjestatud eemaldama materjaliga teatmeteos
Oneginiga. Ta kaldub idealiseerima kõike ümbritsevat. - Tuli Onegin on vastupidi külmavereline ja lükkab sarkastiliselt tagasi kogu idealismi. Ta on tüdinud ümbritsevast reaalsusest, on elust küllastunud, ei leia inspiratsiooniallikaid, on lakanud elust nautimast. - Jää 4. Võrdle Tatjanat ja Olgat – mis on neis sarnast, mis erinevat? Tatjana oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli galantne ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane (Rousseau ja Richardson). Olga oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas, lihtsameelne tütarlaps. Tal olid sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. 5. Kuidas iseloomustab Tatjanat see, et ta kirjutas esimesena Oneginile kirja? Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus.
Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal. ● Rokokooajastul levinud hiina kunsti mõjul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, seetõttu räägitakse lausa nn. hiinatsemisest – chinoiserie. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja
kaunistusterikkust, väljenduslaadi galantsust ja tundelisust. 4 Klassitsismiga sai muusikas nõutavaks lihtne, selge, tasakaalustatud väljenduslaad, mis vastas tollase kuulaja maitsele seda iseloomustasid korrapäraselt liigendatud meloodiad, liigsetest dissonantsidest vaba harmoonia, eelistati mazoorseid helistikke. I Eelklassitsism, 1720-1760 Eelklassitsism hilisbaroki ajal tekkinud galantne, tundlik stiil Eelklassitsimi tunnused; iseseisvate häälte polüfoonia asemel tõuseb esile meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1. Mannheimi koolkonna heliloojad 1750ndatest aastatest: Johann Stamitz, Christian Cannabich, Franz Xaver Richter, Carl Stamitz 2
Sõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad: nad suutsid suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhamedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid.AADEL- Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest -või muudest teenetest.LINNUS- kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.TURNIIR- rüütlite sõjaline võitlusmäng. RÜÜTELLIKKUS- rüütel, kes oli julge, aus, sõnapidaja ja galantne Aadli väärtuskoodeks. KESKAEGSED RELVAD- keskaegne relvastus jagunes ründe-ja ja kaitsevarustuseks. LINNAD: Keskaja algul linnasid vähe, sest viikingid olid kõik hävitanud. Tekkisid uued linnad, võtmesõnad: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli katedraal ja turuplats ning omaval. linnadel raekorda. Veel keskaja lõpuni sõltusid linnad ümberasuvatest küladest. Elu sama nagu külades (muldpõrandaga majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el
Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. (Lamburiteema, hiinateemalised vaasid jne) Rokokoomaal Antoine Watteau tähtsus ,,Ärasõit Kythera saarele" Mida maalis üldiselt kujutati? Aendas iseseisvaks zanriks fête galante'i (,,galantne pidu"), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku
Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur" Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja. Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum). See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. On ka klassitsistliku stiili aluseks. Tema loodud on ballettooper "Galantne India" ja lühiballett " Pygmalion" Fuuga- polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. 1 TEEMA, PALJU HÄÄLI. Võib olla ka 2-3 teemat, sel juhul on tegu topeltfuugaga. Sissejuhatus Ekspositsioon- Töötlus Repriis-kokkuvõte Coda/Kooda teema kõikides helistik muutub nagu Kokkuvõtte
teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus).
Teoseid: tundmatu böömi meistri maal “Maria lapsega,” Franišek Kupka “Vaikuse tee,” Paul gauguini autoportreed “Bonjour Monsieur Gauguin.” Hradcany galerii Prahas – Aadress: Obrazama Prazseko Hradu, Hradcany lossi teine õu, Praha. Galeriis asub väike kuid väärtuslik kollektsioon tšehhi maalikunstist. Teoseid: Tizian “Noor naine tualetti tegemas,” B. Sprangeri “Herakles ja Omphale,” N.Grundi “Galantne situatsioon. Türgi: Topkapi palee Istanbulis – Aadress: Topkapi Sarayi Sultanahmet, Eminonu, Istanbul. Eksponeerib 470 aastat kestnud Osmanite impeeriumi kunstiaardeid. Teoseid: miniatuur, mis kujutab turustseeni kaupmeeste ja käsitöölistega, ornamentika keraamilisel plaadil, mis kujutab taimi äärmiselt rafineeritult. Ungari: Bupabesti Rahvusgalerii – Aadress: Kuningaloss, honed B, C ja D, Budapest. Asub endises kuningalossis. Muuseumi saab mägiraudteega
organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". 1.4. Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus). Need olid mütoloogilise või
{54349}{54429}{y:i}ela ja õitse, armas kodumaa. {54440}{54603}{y:i}Vennad-õed välja vainudele|{y:i}lippude ja lahke lauluga... {55012}{55058}Ma valasin pudeleid täis, noh. {55666}{55726}Mis sa vahid! {56053}{56167}Kardan jah, väga kardan.|Nii hirmsasti kardan! {56284}{56338}Tulge ruttu vaatama, kes tulid! {56769}{56818}Mina kardan ka. {57095}{57166}Tule, lähme teiste juurde. {57725}{57792}Oo, mõisahärra ise ka platsis. {57862}{57917}Tervist. - Tervist. {58456}{58503}Galantne kavaler. {58762}{58847}Noorhärra tahtis midagi küsida?|- Ei. {58912}{58967}Midagi Marta kohta? {59056}{59105}Ei siis ei. {59168}{59214}Jah? {59241}{59314}See loss on 19. sajandist? {59353}{59507}Jah. 1881 , kavandatud tudorite stiilis,|Windsori palee vähendatud koopia. {59522}{59602}Rajajaks krahv Friedrich von Berg.|Aga Marta jäi koju. {59903}{59980}Palun tantsule.|- Mind või?! {60013}{60112}Noorhärra pidada olla|kõva möllumees ja tantsulõvi!
ratsasulase Völkiga Starnbergi järve Roosisaarele. Terve sõja aja oli Ludwig kuskil eemal peidus, 10. novembril 1886 algas ja 10. detsembril lõppes ringsõit. Kuninga auks korraldati balle ja rongkäike. Kahekümne ühe aastane kuningas oli populaarseks saanud- meeste poolt austatud ja naiste poolt armastatud. Ballidel, mis tema auks korraldati, oli ta olnud ka ballikuningas, võluv, rüütellik ja galantne, täiuslik kavaler. NAISED JA SÕBRAD Paljude naiste jaoks oli ta südametekuningas, see kroonisäras noor, esinduslik, nägus mees, keda ümbritses imelisuse oreool ja saladuslikkuse aura. Pika keha ja väikese pea ebapropotsionaalne suhe polnud eriti märgatav, sest ta silmad olid nii maagiliselt köitvad. Ludwig oli homofiil ja homoerootik, armastas iseennast ja oma sugu. Niisugune oli
Öörüü ja selle peal kantav 10 tuhande voldi ja slepiga brokaatmantel võetakse koos Anne'i muu ülirikkaliku garderoobiga Prantsusmaareisile kaasa. Sest Anne on veendunud, et lõpuks, lõpuks ometi otsustatakse siin saatus temale sobivat. ....saabuvad mõlemad valitsejad koos Calais'sse. Seal siirdub Anne ühes oma daamidega maskiballile. Ja nüüd võib Anne triumfreerida. Prantsusmaa kuningas, see galantne naisteaustaja tantsib temaga. See on Anne'ile suur võit! Francois I käitub temaga rüütellikult nagu kuningannaga. Nüüd on Anne'i meelest saabunud õige hetk, et lõpetada keeldumine ja anduda Henryle. Milleks muidu oli ta siis selle öörüü reisile kaasa võtnud, selle lõputu pilve musta siidi, mille all tema valge ihu pidi paistma veelgi võrgutavam? Novembri lõpul 1532 jõuavad Anne ja Henry Elthami lossi. Nüüd on nad jälle kodus, jälle Inglismaal
1989. aastal viisid psühholoogid läbi uurimuse, milles võõras kütkestav naine lähenes ülikoolilinnakus meestele ja tegi ettepaneku voodisse minna. Umbes 75% meestest vastas jaatavalt. Kui aga võõras mees tegi naistele samasuguse lähenemiskatse, siis ükski naine ei nõustunud. Mehed küsivad sageli, mida nad peaksid naiste köitmiseks teisiti tegema. Ilmselged tõed on tegelikult järgmised: pööra tähelepanu isiklikule hügieenile, kontrolli oma hingeõhku, ole galantne, rääkimise asemel püüa vahelduseks kuulata, keskendu oma partnerile ja ära püüa samal ajal üle ta õla ka teisi jälgida, ära räägi rumalusi ja ära piidle ta rindu, ole tagasihoidlik. Loetelu on piinlikult ilmne, kuid sellegipoolest tundub, et ärevust tekitavalt paljud mehed ei tunne isegi neid lihtsaid reegleid. Mõni neist reeglitest kehtib ka naiste puhul, kuid enamasti leiavad naised, et mehi on märgatavalt kergem köita.
Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileau'le. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise draamat kirjutada. 1748. a ,,Suured varandused" teos ilmus anonüümselt Hollandis, süzee traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Naerdi olukorra ja konkreetsete isikute üle. Teos keelustati. 1760.a ,,Nunn", kuid teos ilmus alles 1796, pärast Diderot' surma. Jäljendab Voltaire jutustuse laadi, samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega. Pole loodud kunstlikult mingit fantastilist tausta. See on n-ö olmekirjanduslik romaan, mis läheb vastuollu tema hilisemate seisukohtadega. Olmekirjeldus pole siin eesmärgiks omaette, vaid
Tänapäeval usume me et inimene võib sellest välja murda kui ühiskond teda aitab. naturalism oli fatalistlik , mis oli väga tugev prantsuse kirjanduses. Sajandi lõpul oli konseptsioon et inimese kurjust näitab tema füüsis: nt madal laup jne. Argumenteeriti et selline inimene ei pruugi olla meeldiv. Sellel ajal oli ka selline konseptsioon kriminoloogias ja seda oli ka kirjanduses. Nt ,,Doktor Jekyll ja Mister Hyde" kus ühes tegelases oli galantne mees ja jälk roimar. Vahel võib vaadata mõnda kurjategijat kes on väga ilus aga tegi palju kurja. Naturalistid muutsid ka keelt. Keelemuutused on 18.sajandi lõpul sees, nt Goethe puhul kes kirjutas talupoegadest kes rääkisid teistsuguselt. Ka Wordsworth leidis et talupoegadest ei saa rääkida kõrgendatud keeles. naturalistid toovad sisse igasugused argood ja slängid. Sümbolism paljud estetistid tegelikult jooksid sümbolistlike autoritega kokku
Kui Xerxes raevus kohale tormab, on tseremoonia juba läbi. Romilda annab Xerxesele kirja see on Amastriselt ja meenutab Xerxesele ta armutõotusi. Amastris heidab endalt sõjamehe rõivad kõik on jahmunud. Xerxes kogub ennast ja palub Amastriselt andestust. Lieto fine. 13. Prantsuse muusikateater 18.saj I pool (kuni 1764) Sajandivahetusel kujuneb uus zanr ooper-ballett (opéra-ballet), kus veelgi suurem kaal on tantsustseenidel. Näit. André Campra, ,,Galantne Euroopa" 1697, "Veneetsia pidu" 1710 Lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad balletinumbritega. Oli populaarne 17. saj. lõpus 18.saj alguses Prantsusmaal ning sisaldab reeglina proloogi (3-4 v.) Opera-balleti kirjutasid ka Lully ja Rameau J.P. Rameau "Pygmalion" 1748.a. Acte de ballet Pygmalion tenor Tragedie lyrigue Pr. tõsine, mitte kohustuslikult traagiline ooperistiil 17.-18. saj. Esindajad taas Lully ja Rameau. Jean-Philippe Rameau (1683 Dijon -1764 Paris)
Diderot üritas ise kirjutada ka draamasid. Diderot on kirjanikuna tema panus kõige suurem proosa-zanris ja ennekõike Euroopa romaani arengus. Sellel ajal kui Diderot elas ja kirjutas need romaanid ei olnud üldsusele tuntud. Loetavaks said nad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Anti välja korralikus tiraazis välja. Ilmusid järgmise sajandi algul publiku ettel. Esimene romaan 1748 aastal. Pealkiri ,, Suured varandused". Süzee on traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Väöja anti teos Hollandis anonüümselt. Tavalisi olukorrakombeid naerdi välja, ka konkreetseid isikuid. See raamat põletati ära. Järmgmine romaan ,,Nunn". Nende kahe teose vahel on suur vahel, kirjutati 1760a , aga ilmus 1796 aastal- siis kui surnud oli. Jäljendab Voltaire jutustuse laadi. Samas sarnaneb varasemate valgustusliku proosa vormidega. Pole loodud kunstlikult mingit fantastilist tausta. See on nö
Kuidas käituda võimul? Kross on põhjalik, seob teksti olevikuga. "Keisri hullu" puhul viited sellele, et loob NL ühiskonna ja tsaari ühiskonna vahele paralleeli. Kross osavalt sünteesib ajaloolist teadmist ja vabadust. Ja seda, et ta endale vabadust lubab, heidavad tõsimeelsed ajaloolased omas ajas ette. Ilus mäng võimalikkustega. Ei ole teada, kas Peterson ja Masing üldse kokku said, aga see on võimalik. Autori hoiak on enamasti härrasmehelikult seksistlik. Galantne ja viisakas, aga enamasti naised on talle lihtsalt atribuudid. Kirjutab siiski suurte meeste ajalugu. Kui mõelda tõlkeedu peale ja eesti rahvusliku tegelase peale, siis kuidas see toimub? Arvestada suurmeeste elulugude fenomeni. Biograafilisi asju on palju. Need on alati menukad, suure mehe elu jälgimine võiks pakkuda pinget. Teiseks edus mängib kaasa, et võtab ainest eestist, aga kirjutab nii, et erikultuurides arusaadav. Ei pea padueesti asja teadma, et tekstid avanema hakkaks.
päeval ratsutamas käinud. See mees oli Armand-Jean Duplessis, kardinal de Richelieu. Mitte mees, keda meile tavaliselt kujutatakse -- raugalikult nõder, märtrina kannatav, füüsiliselt murtud, roidunud häälega, maetud tugitooli sügavusse otsekui enneaegsesse hauda ja elades veel ainult oma geeniuse jõust ning võideldes Euroopaga ainult vaimu raugematu pingutuse abil --, vaid mees, nagu ta tol ajal tõeliselt oli -- osav ja galantne rüütel, juba siis nõrga kehaehitusega, kuid seda tugevama vaimujõuga, mis tegi temast erakordseima mehe, kes kunagi elanud. See oli siis, kui ta toetas Nevers'i hertsogit Mantua hertsogi-riigis, kui ta vallutas Nimes'i, Castres'i ja Uzes'i, valmistus inglasi välja ajama Re saarelt ja asus piirama La Rochelle'i. Esimesel hetkel ei osutanud miski, et tegemist on kardinaliga, ja neil, kes ei tundnud teda nägupidi, oli võimatu arvata, kelle ees nad seisavad.
«Arvab, et pean minema iga naise juurde, kes mind armastab või ütleb, et armastab. Vahest on sel naisel isegi sinu nägu, sa öökull? ütle sellele, kes sind siia saatis, et ma abiellun ja ta võib põrgu sõita!» «Kuulge,» hüüdis Quasimodo, arvates, et saab ühe sõnaga jagu kapteni kõhklusest, «lähme, härra! Teid kutsub mustlastüdruk, te tunnete teda!» See sõna jättis Phoebusesse tõesti sügava mulje, kuid mitte selle, mida kurt oli lootnud. Tuletagem meelde, et meie galantne ohvitser kadus Fleur-de-Lysiga tuppa mõni minut enne seda, kui Quasimodo hukkamõistetu Charmolue käte vahelt ära päästis. Sellest ajast peale 2 1 6 püüdis ta Gondelaurier' majas käies vältida selle tüdruku nime mainimast, keda tal piinlik oli meelde tuletada. Omalt poolt pidas ka Fleur-de-Lys paremaks mitte öelda, et mustlastüdruk on elus. Phoebus uskus, et «Similar» on surnud juba kuu või paar tagasi. Lisame veel, et sel
annaabi.ee 
