Gaaside kasutamine tehnikas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasi kasutatakse ka tehnikas, siin on mõned näited: Gaasipliit tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapnikujuurdepääsu tõttu. Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks. Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani. Butaani kasutamisel on vaja ka reduktorit rõhu vähendamiseks, kuna butaan balloonis on kõrge rõhu all. Tuli süüdatakse tikkude või tulemasinaga. Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld.
Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene ning vereplasmas antikehadena toimivaid gamma-globuliinide fraktsiooni kuuluvaid spetsiifilisi antikehasid-aglutiniine. Kõigeolulisem on D-antigeen, kui see esineb on vesi reesuspositiivne(Rh) HINGAMINE Kopsude ventillatsioonil viiakse iga hingetõmbega teatud hulk atmosfääriõhku kopsudesse ja tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust. Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine ajafunktsioonina, saadud kõver on spirogramm. Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s.o 0 C ja 760 mmHg rõhu juures ning gaasisegu veeauruga ei sisalda. Avatud süsteemiga spirograafid mõõdavad mõõtusid tav õhu liikumise mahtkiiruse järgi. Hingamisel esineva õhu liikumise mahtkiiruse e õhuvoolu registreerimine ajafunktsioonina on
kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2
rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2
 neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda. Puhastusefekt ~90%.  keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist - Olenevalt konkreetsest olukorrast absorberid: täidiskolonn, taldrikkolonn, pihustustorn, Venturi pesur, mehaaniline segur jt - Desorptsioon – neeldunud aine siirdumine gaasifaasi Absorptsioon on homogeensest gaasisegust lisandite eemaldamine vedelikus neeldumisel. Absorptsioon on füüsikaline või keemiline. Füüsikaline absorptsioon on aeglane protsess, mida saab kiirendada intensiivse segamise või rõhu tõstmisega. Absorbentidena kasutatakse vastavalt vajadusele vett või näiteks lubjapiima, ammoniaakvett või viskoosseid õlisid. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi lahusteid, mida saab pärast puhastamist uuesti kasutada
Süstoolse vererõhu väärtuseks võttis ta nende rõhkude keskmise. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hapniku ja CO2 transpordil on vajalik: 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu.
Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Daltoni seadus ja gaasi osarõhu arvutamine gaasisegus: P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB  PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus:
Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. · Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L-hingamismaht. · Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum.
Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L- hingamismaht. Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis
Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu". Difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre  veri arterialiseerub. Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: gaasivahetus kopsudes e välinehingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi; gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esineval kujul ei omasta
Funktsioonid-Gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Kohastumused nendeks-Hingamiselundid, kardiovaskulaarne süsteem ja veri Nähtavad ja kombatavad kõriosad-Keelluu, kilpkõhr ja sõrmuskõhr Suuremad organid keskseinandis-süda, harkeelund, söögitoru, hingetoru, suuremad bronhid, õõnesveenid, lümfisüsteemi rinnajuha Õhu teekond kõrist alveoolideni-Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel. Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Koehingamine(rakkudes toimuval kudede hingamisel kasutatakse hapnikku toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. AV lõppproduktina tekib vesi ja CO2) Miks on loote vere afiinsus kõrgem- Ema veres koosneb hemoglobiin 4 alaühikust. 2 alfa ja 2 beeta subühikut. Loote hemoglobiin koosneb küll 4 alaühikust, kuid 2 alfa ja 2 gamma oma.
Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roideid tõstva funktsiooniga väliste roietevahelihaste kokkutõmme, rinnaõõne maht suureneb eest taha suunas, diafragma kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas. Rahulikul hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse sealt ligikaudu 0,4-0,5l õhku, seda ruumala nim hingamismahuks. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu,
kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite
kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite
lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900oC). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. Gaasisegust võib mõnda komponenti eraldada ka kondenseerimisega, mis tähendab gaasisegu jahutamist kuni vastava komponendi veeldumis- temperatuurini. Sama tulemuseni võib jõuda ka gaasisegu rõhu tõstmisega. Kondensatsioon ei ole kuigi efektiivne moodus gaasisegude puhastamisel ja tema kasutamine piirdub mõne erijuhuga. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega:
See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. 2. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres?
Temperatuuri tõusuga molekulide keskmine kineetiline energia kasvab, seega suureneb ka auru rõhk vedeliku kohal (veeauru rõhk vee kohal 20°C juures 17,535 mmHg, 100°C juures 760 mm Hg). See sõltuvus pole lineaarne. Kõrge aururõhuga vedelikke nimetatakse lenduvateks. Vabas atmosfääris tuleb rääkida auru osarõhust, sest seal tasakaaludeni sageli ei jõuta ja tegemist pole ka ainult puhta vedeliku auruga, vaid gaaside seguga. Nii moodustab veeaur vee kohal osa gaasisegust, mille peamiseks komponendiks on õhk (lämmastik, hapnik). Keemistemperatuur (keemistäpp) Kui aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema, vastavat temperatuuri nimetatakse vedeliku keemistemperatuuriks või keemistäpiks. Nii hakkab vesi keema rõhul 760 mmHg 100 °C juures, rõhul 250 mmHg 70 °C juures. Järelikult sõltub keemistemperatuur välisrõhust. Mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur.
Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. B. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres?
Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpotalamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. HINGAMINE Hingamine-protsessid, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. *Inspiirium  e
Difusiooni, filtratsiooni  ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ??? VIII HINGAMINE · Väline hingamine. Õhu kopsudes uuenemise mehhanism. Hingamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga
annaabi.ee 
