II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1
maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh. väntvõll 300 tonni) 108920hj 102 pöörde juures Väändemoment üle 7,5 miljoni Nm Kütusekulu 6284 liitrit tunnis
ökonoomsemad ja väiksemad autod, kaubaveoste mahu suurenemine, teedevõrkude olemasolu.......... - silindrite arvu kasv ja töömahu vähenemine - mootorid kompaktsemaks (V- ja B- mootorid) - pöörete arvu kasv nii, et kolvi kiirus ei kasvaks s.t kolvi käigu ja silindri läbimõõdu suhe väheneb (S/D). Samal ajal lühikese käigulised toksilisemad? Mootorite uus kasutusala- soojuse ja elektri koostootmine kasutades gaasil töötavat sisepõlemismootori, mis töötab kas diisli või otto tsükli järgi. Näiteks mõne aastaga paigutati Saksamaal neid 2000 tükki. Eestis ka , Tartus, Põlvas, Kundas, Narvas, Kristiine kaubanduskeskus, Pääsküla prügimäe gaasil. 6 3.PILDID neljataktiline sisepõlemismootor Kahetaktiline sisepõlemis mootor
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia
Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pliit) Autogaas Gaasi kasutatakse ka autode puhul. Lihtsamalt öeldes on Autogaas „tõlge“, mida me kasutame LPG (liquid petroleum gas) kohta – mootorsõiduki kütus. Autogaasil on kõik samad omadused kui kodumajapidamiste kütmisel ja kaubanduslikul otstarbel kasutataval gaasil. Kuid kui autogaasi kasutatakse sõidukites, kaasneb sellega muljetavaldav kokkuhoid bensiinimootorites ja tubli efektiivsuse kasv diiselmootorites (ca 30%). Tavaliselt kasutatakse autogaasi kahesüsteemsel mootoril ehk siis on võimalik sõita nii autogaasi kui ka bensiiniga. Sõidukid on varustatud nii bensiini kui ka autogaasi (LPG) mahutitega. Kahesüsteemsest kütusesüsteemist on palju abi siis, kui autogasi tanklaid jääb teekonnale vähe
kütus on suhteliselt odav. Praegu töötavad jaamad poole võimsusega, sest nii kodumaine energiatarbimine, kui ka eksport Venemaale ja Lätti on oluliselt vähenenud. Eesti elektrienergiast on küll huvitatud meie põhjanaaber Soome, kuid merealuse kõrgepingekaabli ehitamine on siiani jäänud vaid idee tasandile. Põlevkivil töötavad ka Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Tallinna, Iru ja Ülemiste töötavad gaasil ja masuudil. Viimasel ajal on hakatud rajama väikeseid soojuselektrijaamu, mis töötavad kohalikel kütustel (mõni ka gaasil) ja rahuldavad ka väikelinna soojavajadusi. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ ehitatakse soe kaevandamispiirkonda.Kütuse põletamisel saadud soojusenergia antakse soojuselektrijaamas üle spetsiaalses katlas asuvale veele. Soojusenergia tagajärjel moodustub veest veeaur, mis paneb tööle spetsiaalse auruturbiini ning generaatori
Siseenergia kandub üle kõrgema temp. kehalt madalamale, kuni saabub soojuslik tasakaal. Termodünaamika 1.seadus. (Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg. ja välisjõudude töö pos. Siseenergia. Ideaalsel gaasil puudub siseenergial vastustikmõju energia.. Ideaalse gaasi siseenerga koosneb:Koostisosakeste kineetiliste energiate summadest. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist. 1) Adiabaatiline protsess: Toimub ilma soojusvahetuseta.Q=0. 2) Isohooriline protsess.Ruumala ei muutu, järelikult tööd ei tee. A=0,Q=U.3) Isotermiline protsess.Q=0, Q=A.4)ISobaariline protsess. Gaasile antud soojushulga arvelt teeb gaas tööd. Q=U+A. Sisenergia muundatake mehaaniliseks energiaks
Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest.
vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis. igal gaasil on olemas mingisugune kindel nn kriitiline t´, millest kõrgemal t´-l pole võimalik ükskõik kui suure rõhuga veeldada. Juhul kui gaas jahutada alla kriitilise t´ siis käitub ta teisiti kui ideaalne gaas, et eristada seda olekut ideaalsest gaasist nim niisuguseid gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis sõltub eelkõige õhtu t´-st, mida külmem seda vähem mahutab veeauru ja vastupidi,
*Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega
Üheks heaks näiteks on juba see, et inimesed koristavad tuba. Tuba on korras, kuid mingi aja vältel on muutunud see jälle korratuks,kuna on tekkinud tolm. Asjad saavad muutuda korras olekust korratusse olekusse, kuid vastupidi seda ei juhtu. Kuigi korrast ise ära läks. Tuba ei lähe iseenesest korda, vaid siis kui inimene selle ise ära koristab. Ning teine väga hea näide, mis aitab hästi aru saada sellest on see, et kui näiteks võtta gaasikogus ja ühel osal gaasil on temperatuur kõrgem siis, need tempetaruurid segunevad ja temperatuur muutub ühtlaseks. Ning ka see on korras olekust korratusse muutumine. Teine inimene,kes on sõnastanud seda on L. Boltzmann. Mikrokäsitlusest lähtudes võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada ka oleku tõenäolisuse mõistet kasutades. Boltzmann väitis, et loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisematele. Suletud
kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760). 12) Mis on ideaalne gaas, millised on selle kolm tunnust? – Ideaalne gaas on kõige lihtsam gaas, reaalse gaasi lihtsustatud mudel. 1) osakestel pole mõõtmeid (punktmass) 2) osakeste vahel ei arvestata tõmbejõude 3) osakeste põrked on absoluutselt elastsed. 13) Mille poolest erineb reaalne gaas ideaalsest gaasist? – Reaalses gaasil on osakestel mõõtmed, osakeste vahel on tõmbejõud ja osakeste põrked ei ole absouluutselt elastsed.
GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda.
GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda.
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme
energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus)). Ei saa vahetult mõõta. 17. Ideaalse ja reaalse gaasi mudel. Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) molekulide vahel pole vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. Reaalsel gaasil kõik vastupidi. 18. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad. Temperatuur iseloomustab keha soojusastet; osakeste kineetilist energiat. Temperatuuri saab mõõta Celsiustes või Kelvinites. 19. Absoluutne nulltemperatuur. Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuri vahel. Absoluutne null = -273oC. Seos Celsiuse ja Kevinite vahel: T = t + 273K 20. Isoprotsessid. Isobaarne – rõhk konstantne; temp. ja ruumala on võrdelises seoses. p = T/V Isokoorne – ruumala konstantne; temp
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid.
Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra Üldistus Mendelejev-Clapeyroni võrrand e universaalne gaasi seadus Valem: m- gaasi mass ... - molaarmass ... -moolide arv R= 8,31 J/(molK) gaasi universaalne konstant Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin
Ühe molekuli keskmine energia : - ühe aatomiga gaasi keskmine energia. Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3 pöördliikumise parameetrist, kokku on kuus vabaduseastet. Ideaalgaaside pöörlemisel ümber ükskõik, mis telje, siis ning tal on 3 vabaduse astet, mis on kõik kulgliikumise omad. Ideaalgaaside keskmine energia on võrdne tema kulgliikumise keskmise energiaga. Energia jaguneb võrdselt kõigi vabadusastmete vahel. Kahe aatomilisel gaasil on 3 kulg- ja 2 pöördliikumise vabaduse astet. Elastse mudeli korral liitub ka üks võnkumise vabaduse aste. Ühe võnkumise vabaduse aste on seotud kaks korda suurema energiaga kui kulgliikumine. 20. Temperatuur. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Kui kaks keha on tasakaalustatud kontaktis, siis nende temperatuurid võrdsed. Kui temperatuurid on võrdsed on ka kehade kulgliikumise kineetilised energiad võrdsed
-3. Igal kihil+11)2)8)1) Iooni mudel(na+): p-11: e-10; el.kihte-2. Na+:+11)2)8) 27.CL (kloor) aatom:p.ar.tuumas-17;el.koguarv-17;el.arv:3;el lpaiknemine kiht.- +17)2)8)7) CL- (ioon):pr.-17:e-18;el kiht.-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7) 28.tahke,vedel,gaas. 29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek. Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda, tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala. Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N.
4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti)
Vf 0,03 1 m m kJ MJ Alumine kütteväärtus: Qi = Qs - r = 35600 - 3900 = 31700 3 = 31,7 3 m m Järeldus Kirjanduses on antud maagaasi alumiseks kütteväärtuseks 33,6 MJ/m3, meie saime oma gaasil selleks 31,7 MJ/m3, erinevus on 6%. Kuigi meil võib ka olla natuke teise koostisega maagaasiga, võibki selle katse mõõtemääramatust umbes 6% suuruseks hinnata.
reaktsiooni sfäärist. (sademe, gaasi või (ioonprotsessides) vähedissotsieeruva ühendi (sageli H2O) teke). 3) Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. Ammoniaagi sünteesil N2 + 3H2 2NH3 tekitab rõhu suurendamine süsteemi vastumõju, mis püüab moolide arvu vähendada reaktsioonisuuna nihutamisega NH3 tekke suunas (4 mol 2 mol). Seetõttu toimub NH3 tööstuslik süntees kõrgetel rõhkudel. Kui gaasil. ainete hulk reaktsioonis ei muutu (n = 0) või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutmine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4) Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Atmosfäär - Püsivad komponendid: N2 78% ; O2 21%; väärisgaasid 0,93% Ar, ülejäänud vähe. Muutuvad komponendid: peam. CO2 0,04 mahu% ja
Ülemine kütteväärtus: Vf 0,03 1 m m kJ MJ Qi = Qs - r = 36965 - 2751 = 34250 3 = 34,3 3 Alumine kütteväärtus: m m Järeldus Kirjanduses on antud maagaasi alumiseks kütteväärtuseks 33,6 MJ/m3, meie saime oma gaasil selleks 34,2 MJ/m3 Järelikult võib katse luge õnnestunuks, kuna erinevus on alla 5%.
rõhu all. 9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. (http://www.minu.pri.ee/automootor.htm) 7 2.1 Ajalugu 1509 aastal hakkas juba selle alust panema kuulus ja teada tuntud leiutaja Leonardo da Vinci. Ta oli ka peale leiutaja maaler, kirjanik, laulja, mängis pille jne. Seda ideed ja teiste poolt veel edasi arendatud tarkust kasutusele võttes saavutaski saksa leidur Nikolaus Otto 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Tema tehtud masinast on ka kõvati edasi arenetud, kuna meie ühikond on juba selline arenev. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Kuigi alguses olid need masinad kohmakad ja suured siis nüüd on neist tehtud tõeliselt äkilised ja jõulised masinavärgid.
..................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................15 Sissejuhatuseks Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Käesolevas ettekandes käsitlemegi üht energia liiki: tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektrijaamadega ning
Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega /hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained). *Määrdumine Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada. *Keemiline lagunemine Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele. 2. Difusioon . - Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas. Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa). - Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks
riskantne. Me saaksime sellest palju elektrit ja see muudaks meid natukene rikkamaks riigiks, aga kui tuumajaamaga peaks õnnetus juhtuma, juhtub sama asi, mis juhtus Ukrainas, kui tuumajaam õhku lendas ja õhku mürgiseid aineid kogunes, ning palud inimesed surid. Hiljuti avaldasid soomlased võrdlevad andmed baaselektri hinna kohta Soomes (euro/MWh), mille kohaselt on konkurentsitult kõige odavam tuumaenergia 25,9 (sellest kütus 3), gaasil on see 45,0 (35,9), kivisöel 34,4 (17,6), turbal 35,9 (18,8), puidul 51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast elektrienergiast, sealjuures Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega umbes 370 GW. Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit.
1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi P- lõpprõhk P1 – algrõhk 4
need asendid perioodilise kristallivõre.Tahked kehad säilitavad kuju ja ruumala. -Vedela korral saavad molekulid vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. -Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala -Plasmaoleku korral, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Plasma on ioniseeritud gaas. PT diagram kasutatakse oleku määramiseks nt. 29. Elektirväli.Elektriliselt laetud nim keha millel on elektrilaeng s.t. nad ei ole elektriliselt tasakaalus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus.Samanimelise
Kütta kivisöe, koksi, põlevkivi või gaasiga ahju, mis pole selleks ette nähtud; Kasutada kütmiseks puid, millised on küttekoldest pikemad; Kütta defektset ahjukütteseadet; Paigutada kustumata sütt või tuhka põlevmaterjalist taarasse või põlevmaterjali jäätmete hoiukohta. Gaasi-infrapunakiirgurite kasutamine puidutöötlemisettevõtte kütteks on keelatud. Vedelkütusel või gaasil töötavate õhusoojendite kasutamisel tuleb juhinduda nende valmistaja tehase Instruktsioonis toodud nõuetest. Vedelkütusel või gaasil töötav õhusoojendi peab asuma ruumis, milline moodustab eraldi Tuletõkkesektsiooni või väljaspool puidutöötlemistsehhi. Soojendatud õhu juhtimiseks tootmishoonesse tuleb kasutada metallist torusid. Õhusoojendite kasutamisel on keelatud:
Päikest ümbritsev gaasipilv. Kujuteldav protosüsteem näeks välja järgmine: Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga. Järgneb kettas oleva aine kogunemine planeetideks; viimane toimub kahes etapis: 1)Gaasi- tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt. See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud
Nüüdisaegne tehnoloogia energiamajanduses Nadta on tänapäeval kõige levinum energia allikas ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta on heade keemiliste omadustega ja suure energiasisaldusega ning seda on lihtne transportida ja sellest saab teha tuhandeid erinevaid tooteid. Paljuski sõltub hetkel naftale. Põllumajandus ja toidutootmine põhineb samuti paljuski naftale. 1960. aastate roheline revolutsioon toimus tänu naftal ja gaasil põhinevate kunstväetiste ja põlluharimistehnika kasutuselevõtule. Mida kallimaks läheb nafta seda kallimaks läheb ka toit. 1. Nafta tootmine ja tarbimine 1920 aastal algas nafta tootmine. Kui siis toodeti aastas 95 miljonit tonni naftat siis nüüd on see umbes 10 päeva toodang ning praegu ammutatakse keskmiselt 3.5 miljardit tonni naftat aastas. Nafta suur tootjad on Venemaa, Saudi Araabia ja USA kes pumpavad koos peaaegu 40% maailma naftatoodangust
erinev. Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m= D (n1- n2 /l) St (m- gaasi mass, t-aeg, S-pinna suurus, l- gaasimolekulide alg- ja lõppasendite vaheline kaugus, n1ja n2 on vastavalt molekulide konsentratsioon alg- ja lõppasukohas, D-difusioonitegur, milles väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad gaasikihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi. Sisehõõre esineb siis,
Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10. Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 11. Mis on siseenergia? Keha siseenergia on osakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. Ideaalsel gaasil on siseenergia võrdeline temperatuuriga. 12. Ideaalne gaas? + Võrrand ? Reaalne gaas? Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju. p= 1/3 nmov2 Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. 13. Isoprotsessid? Iseloom + ül! Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1
Sa an Pr http://nuclearpowerandradiation.blogspot.com/2011/05/what-are-benifits-of-nuclear-power.html Aatomielektrijaamad e paiknemine maailmas Viis argumenti tuumaenergia vastu · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda.
vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3. Rõhu suurenemine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasil ainete hulk reakts ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4. Temp tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. 3. rida 1) Einsteini valem (E=mc2) Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E=mc2 E energia mmass
Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises 5 punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. Aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. (Vt. Lisa 2.) Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütusteliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks. Segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks.
aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse niiskuse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ja konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest, mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi
kristallivõre, esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säiltavad kuju ja ruumala. ● vedela oleku korral- molekulid saavad vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. ● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. ● vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine) ● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine) ● tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 29. Elektriväli. Elektrivälja omadused ● elektriväli- vektorväli(nt. õhurõhk ja temperatuur on skalaarsed) ● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positiivse proovilaenguga q 0
ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused Õhusaast on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale. Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaalilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele. Seega on saastaine toime oragnismidele sõltuv saastaine kontsentratsioonist, toime kestusest ja organismide geneetilisest ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele. Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus,
Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Ottomootorid Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhu segu, mis on silindris kokku surutud, süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku
lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissepõlemismootori, kuigi see põhines diislil. Elektriauto aga põhineb ungarlase
Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide arv 9,031024 molekulis gaaside segus kui ühe CO molekuli kohta tuleb kaks SO molekuli. (150 mol) 3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)? 4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)? 5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva süsihappegaasi maht. 6. Üks õhupall oli täidetud 1 g vesinikuga (H2) ja teine 1 g heeliumiga (He). Näidata arvutustega, kumma õhupalli ruumala on normaaltingimustel suurem. 7. Kummas on rohkem molekule, kas 700 ml klooris või 34 g vääveldioksiidis? 8. Mitu mooli hapniku aatomeid sisaldab: a) 3 mooli vett b) 12 mooli väävelhapet
gaasitööde (hooldus, remont, paigaldus jt) teostamise üle. Gaasipaigaldise kasutuskontrolli käigus kontrollitakse eelkõige, kas gaasipaigaldis vastab ohutusnõuetele ning kas on läbi viidud seadusega ette nähtud tehniline kontroll ja nõutaval juhul määratud gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja. Samuti teostab Tehnilise Järelevalve Amet Eestis müügilolevate gaasiseadmete (gaasipliidid, gaasiveesoojendid, gaasil töötavad katlad jt) nõuetekohasuse järelevalvet, mille käigus kontrollitakse seadme ja selle märgistuse nõuetekohasust ning eestikeelsete paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendite olemasolu. Gaasitööde teostajate ja gaasipaigaldiste ehitajate puhul kontrollitakse majandustegevuse registri registreeringu olemasolu ning personali pädevust ning nende tegevuse nõuetekohasust.17 33333 Legaalmetroloogia
Eestis põhjustab sageli tuisku. Frondi läbimist iseloomustab tuule järsk pöördumine paremale, õhurõhu languse lõpp või järsk vähenemine. Sademes kas lakkavad või sajab uduvihma. Pilet nr 10. Wieni seadus, adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus absoluutselt musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Adiapaatilised protsessid atmosfääris Adiapaatiline protsess on gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõusvas voolus langeb temp ainuüksi paisumise tõttu siseenergia ja temp vähenevad. Laskuvas õhuvoolus aga temp tõuseb, kuna väline jõud surub ta kokku. Pilet nr 11. Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. Atmosfääri massiarv massiarv on arv, mis näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris.
annaabi.ee 
