Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumises...
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asend...
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse aktiivset ja passiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes? Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi korral tõmbub keha küüru ja hingamine kiireneb. Loomulik hingamine sõltub kehaasendist (tasakaaluasendist ja sirutatuse...
Natalja Vesselova, Õ14-006 1. Loetleda pasiivse rühiga istumise kahjulikke toimeid Istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale, mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini. Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed. Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel. Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pild...
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad ...
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Inimese anatoomia. Inimese anatoomia on õpetus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kõiki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning väliskeskkonna tingimuste mõjuga. Anatoomia pärineb kreeka keelsest sõnast anatome e. k. lõikan lahti, osadeks. Inimkeha õppimiseks on mitu võimalust : · Süstemaatiline ehk kirjeldav anatoomia. - käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. · Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia. - käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis. · Plastiline anatoomia. - käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit meditsiiniline ja esteetiline. · Dünaamiline anatoomia. - tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga. · ...
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkond...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga...
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
