Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika õpimapp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vedelikus, vedelikusamba, ajavahemik, hõõrdejõuks, deformatsioon, manomeeter, võnkeamplituud, inertsus, taastu, resultantjõu, võnkliikumine, kordub, ajavahemikku, tähega, kusjuures, massiühik, jõuühik, vastastikmõjus, taevakeha, raskusjõud, suurusest, seisuhõõrdejõuks, taastub, rõhuühik, paskal, samasugune, pascali, graafik, õhurõhuTeepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt 24. Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud. KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja ajgatisega. Kiiruse valem: kiirus = teepikkus v=s aeg t Kiiruse määramiseks mõõdetakse teepikkus ja selle läbimiseks kulunud ajavahemik ning seejärel arvutatakse kiirus. Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik s s ajaühik Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus. Keha kiirus on suhteline. 25. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. 26. Milline liikumine on mitteühtlane?
29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik. Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30.Miks tekib hõõrdumine? Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise Peamiseks põhjuseks. 31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus? *Keha vastu pinda suruvast jõust. *Pinna töötlusest. *Kehade materjalist. 32.Mis on deformatsioon? Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse: *Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus.
Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus keha trajektoori pikkus. Aeg liikumise kestus. Kiirus keha poolt läbitud teepikkus jagatud aeg. V=s:t 1 m/s ; 1 cm/s ; 1 km/min ; 1 km/h Ühtlane liikumine liikumine kus keha kiirus ei muutu. Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Võnkumine liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik : 1 s SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f=1:T Ühikuks 1 Hz (herts) Keha inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. 1. Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4
Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter.
Referaat Mehaanika Kuressaare Ametikool Märt Aulik Kp-21 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt
omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa
· sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2
Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega. Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju
* Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud * Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn hõõrdejõud) [1N] * Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused); 2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest. * Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks. -) Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha liikuma hakkamisel.
punktmassi (punktil pole mõõtmeid ja pole mõtet rääkida pöörlemisteljest). Võnkliikumine- võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi- tagasi. Võnkumised liigitatakse vabavõnkumisteks (omavõnkumisteks) ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. 12) Periood- on ajavahemik, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi. Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T periood (1s), t aeg (1s), n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv Sagedus- näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz
Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. · Töö ja energia Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisga. Energiaks nimetatakse keha võimet tööd teha. Energia on füüsiline suurus, mis näitab, kui
v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus
v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus
toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass. Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama
Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud
materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala. Jõu mõju keha pinnale
Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1. Deformatsioon on elastne kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 2. Deformatsioon on plastiline, kui deforveeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deforveervale jõule Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu 1. Kokkusurumisel-osakesed lähenevad üksteisele tekib osakeste vaheline tõukejõud 2
mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g o Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S o Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia
24. Newtoni esimene seadu Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 25. Newtoni teine seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 26. Newtoni kolmas seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised 27. Mis on inerts? Nähtust kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada 28. Mis on inertsus? keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 29. Mis vahe on inertsil ja inertsusel? keha vastavat omadust inertsuseks. 30. Keha inertsuse mõõt? mass [m] 31. Mis on jõud? vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil 32. Mis on gravitatsioonijõud? mõjuvad mistahes kahe keha vahel.F=G*(m1*m2/r2) 33
Jõud Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21 . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on
kiirusvektoriga risti. ak = v2/ r NURKKIIRUS Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ringjoonelist liikumist. Nurkkiirust mõõdetakse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega. Tähis , Ühik 1rad/s = - nurkkiirus 1rad/s t - pöördenurk 1rad t aeg 1s Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel kehtib seos: v = r PERIOOD Periood on ajavahemik, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi. Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s T=t T periood 1s n t aeg 1s n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused:
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keha mõjutavad alati t
Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine.
pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa) · Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega. · Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=gh kus on vedeliku või gaasi tihedus, g vabalangemiskiirenduse absoluutväärtus ja h vedeliku või gaasi samba kõrgus. · Mehaaniliseks tööks nim füüsikalist suurust mis võrdub kehale mõjuva jõu absoluutväärtuse, keha poolt sooritatud nihke absoluutväärtuse ja jõuvektori ning
Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Opt.tug-D=1/f (m) Tih.-(roo)=m/v Kiir.-v=s*t k
Kui suur ja mis suunas on suunatud resultantjõud? • Põldu kündev traktor liigub ühtlaselt ja seega liikumine ei muutu. Millised traktorile mõjuvad jõud üksteist kompenseerivad? • Miks on liikuvas bussis seisval inimesel raske säilitada oma asendit, kui buss äkki peatub? • Miks ei või õngeritva järsult tõmmata, kui kala on konksu otsa jäänud? • Kas Kuu tiirlemine ümber Maa on näide Newtoni I Newtoni teine seadus ehk dünaamika põhiseadus • Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. • Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg. • Jõu toimel tekkiv kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga • Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni II seadust valem • →a=→Fm
Tugev Vastastikmõju – Tugevaks vastastikmõjuks nimetatakse kõikide värvilaengut omavate osakeste vahelist vastastikmõju N1S – Olemas on selliseid taustsüsteeme, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem – Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus – Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Keha mass – Keha mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui intertsne mass väljendab keha inertsi, mass kui raske
Tugev Vastastikmõju Tugevaks vastastikmõjuks nimetatakse kõikide värvilaengut omavate osakeste vahelist vastastikmõju N1S Olemas on selliseid taustsüsteeme, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Keha mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui intertsne mass väljendab keha inertsi, mass kui
Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks. Kui me teame keha algkoordinaati, algkiirust, massi ja mõjuvat jõudu, saame
· Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel- s = v2 v02 : 2a 3. · Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja
21 22 3. Nurkkiirus Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku t suhet: = . t Kui nurka väljendatakse radiaanides ja aega sekundites, siis saame nurkkiiruse ühikuks radiaani sekundis (rad/s). 4. Sagedus Võnkesagedus. Ühe võnke tegemiseks kulub teatud ajavahemik. Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. Võnkumist iseloomustatakse ka võnkesagedusega. Võnkesagedus on võngete arv ajaühikus. Võnkesageduse ühikuks on võetud niisuguse võnkumise sagedus, mille korral ühes sekundis tehakse üks täisvõnge. Seda ühikut nimetame hertsiks. Hz, 1 Hz = 1 s-1. Kasutatakse veel laialdaselt ringsageduse mõistet. Ringsagedus võrdub 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvuga. Ringsagedust seovad sagedusega v ja perioodiga T järgmised
36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust. - Inertsus on keha omadus, mis näitab keha võimet säilitada liikumisolekut. Mida raskem on keha kiirendust muuta, seda inertsem keha on. Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus. - Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 40.Defineerida 1 N. - 1 N on jõud, mis annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2 41.Mis on jõud? Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? - Jõud iseloomustab ühe
II osa 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on põhjustatud: Kokkupuutuvate kehade krobelisusest (karedusest) Kokkupuutuvate pindade osakeste vahelisest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? Hõõrdetegur sõltub: Kokkupuutuvate pindade töötlusest ja puhtusest Kokkupuutuvate pindade materjalist. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? Hõõrdejõuks nimetatakse elektromagneetilise olemusega jõudu, mis tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Tähis Fh , ühik [1N] Jaguneb seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks (veerevhõõrdejõud) 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal v liigub ühtlaselt ja 5. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, sirgjooneliselt. kui keha liigub kiirendusega
annaabi.ee 
