mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. Füüsikalise pendli periood arvutatakse järgmise valemi järgi: I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus (pendli pikkus). 3. Joa pidevuse võrrand - Joa pidevuse teoreemi kohaselt, ideaalse vedeliku hulk, mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike, on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 4. Käiguvahe ja interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused - Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta). S2P S1P =
vedelikus,mis on defineeritud nii,et kiirusvektor igas vedeliku punktis ühtib voolujoone puutujaga · Ideaalseks nimetatakse vedelikku,mida ei saa kokku suruda ja kus puudub sisehõõre · Vedeliku statsionaarse voolamise puhul on kiirusvektor igas voolava vedeliku punktis const.,samuti ka rõhk · Joa pidevuse teoreemi kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike,on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses.
nii,et kiirusvektor igas vedeliku punktis ühtib voolujoone puutujaga Ideaalseks nimetatakse vedelikku,mida ei saa kokku suruda ja kus puudub sisehõõre Vedeliku statsionaarse voolamise puhul on kiirusvektor igas voolava vedeliku punktis const.,samuti ka rõhk Joa pidevuse teoreemi kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike,on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const vvoolamise kiirus s voolutoru ristlõike pindala dV/dtvedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses. Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia
Kui voolujooned lõikuksid, siis lõikepunktis saaksime kaks erinevat puutujat, seega siis ka kaks erinevat kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui
suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad
sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide puhul on kiirusvektor igas voolava kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb vedeliku punktis const.,samuti ka ning molekulide vahel on tõmbejõud rõhk ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud · Joa pidevuse teoreemi molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis ja pinnakihi molekulid omavad tõendava voolab ajaühikus läbi voolutoru iga potentsiaalse energia,mis moodustab osa ristlõike,on const vedeliku siseenergiast. S1V1=S2V2=const Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud Ehk dV/st=sv=const pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. v-voolamise kiirus Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti s- voolutoru ristlõike pindala
f ij Horisontaalne voolutoru: =m/V= p/RT. Teinud asenduse saame dp/p= Kui allikas või vastuvõtja või mõlemad liiguvad,
harilkult kujutatakse sfääri- või kuubikujulisena. o Vedeliku- või gaasiosakese hetkeline kiirus sõltub neljast muutjast u(x,y,z,t). o Statsionaarne voolamine ajast sõltumatu voolamine, antud punktis vedelikuosakese kiirus ei muutu ajalisel nihkel. o Trajektoor Osakese poolt tema liikumisel läbitud (kujutatud) joon. o Voolujoon joon hetkel t, mille iga punkti puutujaks on kiirusvektor. o Voolutoru e juga voolujoontega piiratud vedelikuosa. o Ideaalne vedelik kokkusurumatu, puudub sisehõõre. · Joa pidevuse teoreem. o u S = const, u-kiirus, S-voolutoru ristlõige. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik kiiremini, vedelikuosakestele mõjub tagantpoolt jõud, mis põhjustab kiirenduse. · Bernoulli võrrand, järeldused (hüdrostaatika võrrand, detsibaar , horisontaalne voolamine muutuva ristlõikega torus).
Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. 4.Bernoulli võrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on (pa s)(paskalsekund). Üleminukut laminaarslet voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinholdsi arv
gaasiga. Et see tahkestatud osa jääb tasakaalu, siis peab sellele mõjuva raskusjõu tasakaalustama tema pinnale mõjuvate rõhumisjõudude resultant. Samasugused pindjõud mõjuvad ka kehale endale ning nende resultant annabki üleslükkejõu. (joon.1) §37. Mittekokkusurutava vedeliku pidevuse võrrand. Ajavahemiku t lõiget S läbinud vedeliku ruumala Sv t, ajaühikus lõiget läbinud vedeliku ruumala on aga Sv. Oletame, et voolutoru on nii peenike, et selle igas lõikes võib kiirust konst. pidada. Kui vedelik ei ole kokkusurutav, s.o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel muutumatuks. (joon.2) Siit järeldub, et ajaühikus lõikeid S 1 ja S2 läbinud vedelikuruumalad peavad olema võrdsed: S1v1=S2v2. Ülaltoodud arutluskäik on rakendatav suvalise lõigetepaari S 1 ja S2 puhul. Järelikult
Nendes liikuvad osad puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge, mis tekkib piimatorusse diametraalselt paiknevate elektririididele. Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme Seda pinget põhjustab ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina kattekiht, 7- magnetväli ka püsivas magnetväljas liikumisel. 13. Silotankid Silotank ja selle elemendid:A- õhutusava, B- valgusti, C- ringpesu pihusti, D- segisti, E- luuk, manomeeter piimakoguse määramiseks, G-temperatuurimõõtur. Piima vastuvõtmise
..7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4- kompressor, 5- õlieraldi, 6- õhu jahuti, 7- vahueemaldi, 8- söefilter, 9- pesukeskus, 10- pesulahuste paagid, 11- vastuvõtuseadmed Piima vastuvõtt vooluhulga arvestiga: 1- õhueraldi, 2- pump, 3- piimafilter, 4- piima vooluhulga arvesti Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- kattekiht, 7- magnetväli Piimatööstuse tehnoloogilised liinid ja piim töötlemise etapid: A- piima vastuvõtt, 1- piimaauto, 2- vastuvõtutank piima kaalumiseks, B piima jahutamine ja säilitamine, 3- plaatjahuti, 4- säilitustankid, C- piima eeltöötlus, D- piimatoodete valmistamine i ga toote valmistamiseks vajalik tooraine saabub tööstusesse vastuvõtuosakonna kaudu, kus määratakse selle
Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega.S 1v1=S2v2 Reynoldsi arv Re=rvD/ -viskoosus .Temperatuuri tõusul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes väheneb.Ideaalne vedelik-puudub sisehõõre ,pole kokku surutav. 23.Bernoulli võrrand kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on (pa s) (paskalsekund). Üleminukut laminaarslet voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinholdsi arv
kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu.
annaabi.ee 
