Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

Füüsika 19 mõistet - sarnased materjalid

aatom, steem, voolutugevus, hiku, udude, hendus, ikeses, summaga, rdeline, kvantitatiivne, htlaselt, coulombi, litada, tarbijaid, murdumine, valguslaine, interferents, esimesest, harilike, asteroidi, mber, valgusenergia, peegeldumine, massidega, elektritakistus, hikus, pingelangu, vektoriaalne, imsus, tuumareaktsioonid
5
docx

Füüsika Mõisted

... elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil ­e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid ...

Füüsika -
57 allalaadimist
9
doc

Füüsika kordamine

Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega...

Füüsika - Keskkool
56 allalaadimist
10
odt

Füüsika mõisted

Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
13
doc

Füüsika valemid mõisted

...ohaselt määratud 4 kvantarvuga: peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinn. Kolme esimese väärtusi kirjeldavad täisarvud, elektroni spinni väärtus on kas 1/2 või ­ 1/2. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil ­e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid ...

Füüsika - Kutsekool
24 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks n...

Füüsika - Keskkool
281 allalaadimist
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t...

Füüsika - Keskkool
182 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

... vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da 19 Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viim...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
243 allalaadimist
31
doc

Füüsika eksam.

...nti võnkumist kirjeldavas võrrandis: Võnkumise relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel võnkumise amplituud kahaneb e ehk ligikaudu 2,72 korda. Sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks nimetatakse naturaallogaritmi kahe järjestikuse amplituudi suhtest. 19.Harmooniline võnkumine-nimetatakse mingi füüsikalise suuruse muutumist ajas siinuse või koosinuse seaduse järgi. Harmoonilise võnkumise tekketingimused: 1) süsteemi väljaviimisel tasakaaluasendist peab talle hakkama mõjuma tasakaaluasendisse suunatud jõud, mis on võrdeline hälbega, 2) süsteem peab olema ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
726 allalaadimist
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol,...

Füüsika -
31 allalaadimist
5
docx

Füüsikaga seotud mõisted

...ehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maa...

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
6
doc

Füüsika 1

3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute va...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
321 allalaadimist
11
doc

Füüsika eksam

... mõjuva jõu, nihke ja ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A=Fscos [A]=[1N][1m] = [1J] Elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A = UIt 19.Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd.. N= A/t [N]=[1J]/[1sek]=[1W] Mehaaniline võimsus N=A/t=Fs/t=Fv Elektriline võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.N=A/t= UIt/t=UI=I2R=U2/R 20. ­ 22. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. ...

Füüsika - Eesti Mereakadeemia
363 allalaadimist
10
pdf

Füüsika tähistused

ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x ­ asukoha koordinaat v ­ kiirus (märgiga suurus) vav ­ keskmine kiirus a ­ kiirendus (märgiga s...

Füüsika -
40 allalaadimist
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

... dt dt F a= m 18. Reaktiivliikumine Liikumine, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid Nurksulgudes [ ... ] olen märkinud viited kasutatud allikatele, mis on konspekti lõpus. 19. Mehaaniline töö (definitsioon, valem, valemianalüüs) 13 [1] [2] Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii negatiivne kui ka posi...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
21 allalaadimist
3
doc

FÜÜSIKA. Elektri mõisted.

...s, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastasmõjus. Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks. Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikalin...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

...rdenurka ajaühikus (ehk pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja t suhet). = / t (rad/s) 17. Pöörlemissagedus näitab pöörete arvu ajaühikus = N / t (pööret/s) (1/s; p/s) 18. Pöörlemisperiood näitab ühe pöörde tegemiseks kulunud aega. T = 1 / n = t / N (s) 19. Seos eelmiste suuruste vahel : = 2 . n = 2/ T = v / r v - (joon)kiirus r - ringjoone raadius 20. Ring- ja kôverjoonelisel liikumisel on kiirus suunatud mööda trajektoori puutujat. Kiirendus on alati risti kiirusega ja ringjoonelisel liikumisel on kiirendus suunatud mööda raadiust ringjoone k...

Füüsika - Keskkool
513 allalaadimist
8
doc

Füüsika konspekt

...kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia j...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
405 allalaadimist
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

...jandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse prints...

Füüsika - Tallinna Ülikool
1 allalaadimist
24
pdf

Füüsika 1 eksam

...e ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha pool...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
167 allalaadimist
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energi...

Füüsika - Kutsekool
2 allalaadimist
2
doc

FÜÜSIKA KT

...te juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. 2 Coulombi seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mill...

Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna o...

Füüsika - Põhikool
9 allalaadimist
5
docx

Füüsika kordamine

... suund. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 19. Võrdle magnetvälja ja elektrivälja jõujooni. Magnetvälja jõujooned ­ alguse ning lõputa, pöörised. Elektrivälja jõujooned ­ Alguse ja lõpuga. Plussilt miinusele. 20. Mida näitab pinge? Kahe punkti vahelist potentsiaali. Kui palju tööd tehakse ühikulise positiivse laengu viimiseks ühes...

Füüsika - Keskkool
75 allalaadimist
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

...alaarkorrutisega. A=Fs (kui vektorid, siis lisaks *cosa) Ühik on dzaul (J) 1J on töö, mida teeb jõud 1N tee pikkusel 1m. Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab, palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=da/dt = Fv ühik W(vatt) 1W=1J/s 1hj=736W. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Ühiks on J(dzaul). Potensiaalne energia Ep=mgh e keha potensiaalne energia, mille mass on m ja on maast h kõrgusel. Kineetiline energia Ek=mv2/2 = A Ek võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusel v. Jõumom...

Füüsika -
5 allalaadimist
5
docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva...

Füüsika - Põhikool
27 allalaadimist
4
docx

Füüsika seadused

Newtoni I ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. . Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad ...

Füüsika - Keskkool
44 allalaadimist
33
doc

Füüsika teooria

...kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. See ongi liikumise sõltumattuse printsiip. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Ellimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kuj...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
356 allalaadimist
34
pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalis...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
4 allalaadimist
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

... Integreerides viimast võrrandit, saame: 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. Loeme kiirenduse konstantseks, eemaldame vektorimärgid. Esmalt jagame võrrandid omavahel: Siis eraldame muutujad ja taastame vektorid: ...

Füüsika -
261 allalaadimist
15
doc

Füüsika eksam

1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus t...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
949 allalaadimist
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

...● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub lii...

Füüsika - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
4
docx

Füüsika eksam

...e, mis ei muutu, sest väliselt kompenseeritakse takistusjõude. 18. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. 19. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Mehaanilinelaine vajab keskkonda. Helilaine valguslaine veelaine. Lainega kandub edasi ainult võnkumine ehk energia mitte aine. 20. Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nim lainet pikilaineks(heli), sest on elastne keskkond ja osakes...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
2 allalaadimist
8
docx

FÜÜSIKA EKSAM

... taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Jõud – Jõud on vektoriaalne suurus mis annab kehale kiirenduse, muudab keha kiirust Mass – Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust, mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Im...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikakõrgkool
35 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun