Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga
Sahhariidide reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taanavaid monosahhariide oligosahhariidisdest ( vask(II)atsetadi lahus äädikhappes). Seda seetõttu, et nõrgas happelises keskkonnas taandab vaske ainult monosahhariid. Reaktsiooni tulemus on punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemasse klaasi lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi. Segasin ja hoidsin 4 miutit veevannil. Fruktoosiga katseklaasis tekkis punane sade, teises katseklaasis sadet ei tekkinud. Järelused: Siit katsest saab järeldada, et fruktoos on monosahhariid, aga laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul suhruid kuumutades moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidet 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Ühendid reageerivad mitmealuselist fenoolidega, moodustades värvilisi omplekse. Seda kasutatakse
c)rasvad ehk liptiidid d)nukleiinhapped(DNA, RNA) Anorgaanilised-mineraalid ja erinevad soolad(nt kaltsiumfosfaat-luudes, raud-veres,hemoglobiinis) SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur) 5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla
Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi ja sellepärast tekkis happega katseklaasi punakas sade. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed' reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Kahte katseklaasi pipteeriti ühte 1 ml fruktoosi ja teise 1ml laktoosi. Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3-
Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi ja sellepärast tekkis happega katseklaasi punakas sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed' reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Kahte katseklaasi pipteeriti ühte 1 ml fruktoosi ja teise 1ml glükoosi. Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3-
Heksoosid HOCH2 C hüdroksümetüülfurfurool H Selivanoffi reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja FeCl 3 katalüsaatorina. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisan 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis fruktoosiga kolme minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks.teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremini ja intensiivsemini, kui glükoosiga.Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse
International Aloe Science Council on Ühendriikide tööstusettevõtete ühendus, mis seab norme aaloetoodetele. ● ”Vaid želee”-protsess. Aaloelehtedest puhta želee eraldamiseks lõigatakse lehed hoolikalt lahti. ● Sisaldab GNLD spetsiaalset ürditee segu, mis koosneb teest, žen-žennist, kummelist ja sidrunist. Selle teesegu ülesandeks on jooki energeetiliselt rikastada ja maitsestada. ● Jook, mis tagab stabiilse veresuhkrutaseme. See on magustatud fruktoosiga, mis annab kiiresti rohkelt energiat. ● Madala glükeemilise indeksiga maitsev jook ● Tooraineks puhas kõrgkvaliteetne aaloemahl ● Suurepärane naturaalne aroom. Heamaitseline aaloeželee, aromaatne ravimtaimetee segu, naturaalne sidrun koos teiste naturaalsete magusainetega loovad üheskoos eriliselt hea maitse. ● Ainult 13 kalorit 50 ml annuses. ● Aloiinivaba. Joogi valmistamisel kasutatav aaloeželee ei sisalda aaloes sisalduvat mõruainet aloiini.
- - 5 hüdroksümetüül furfuraal Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 6 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus
fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A
nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse.
[C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse.
[C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse.
andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva
tahket fenüülhüdrasiini ning 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutada, kuni tahked ained on lahustunud. Hoida reaktsioonisegu 40 minutit keevas vesivannis, aeg-ajalt loksutada ning lõpuks jahutada jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad, vaja kindlaks teha osasoonide kristallide kuju mikroskoobis. Tulemus: Kasutasin taandavate suhkrutena oma katses fruktoosi ja glükoosi. Fruktoosiga tuli katse välja ning sain näha ka osasoonide kristallide kuju, glükoosiga katse nii hästi välja ei tulnud, kuid sain siiski teiste katsevahendit kasutades näha ka glükoosi osasoonide kirstallide kuju. Kristallide kuju oli sarnane (nagu hein), kuid kui glükoosi puhul oli pilt tihedam, siis fruktoosi puhul oli pildil olevad osakesed hõredamalt. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Aldehüüdrühm (taandavate suhkrute molekulides) taandab mitmete metallide sooli.
lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 2 ml sahharoosi ja teise glükoosi, pärast lisasin igasse katseklaasi 5 tilka Molischi reaktiivi, segasin, ja lisasin 1 ml kontsentreeritud soolhapet niimodi, et vältida happe ja proovi segunemist. Töö tulemus Mõlemas kasteklaasis tekkis tumeviotetne kiht süsivesiku lahuse ja happe piiris, sellega reaktsioon oli positiivne nii sahharoosiga, kui ka fruktoosiga. Happe toimel sahharoos ja fruktoos dehüdreeris, modustades furfuraale, mis pärast reageeris a-naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud
Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem. Frutoosi kasutamise korral taignatootede küpsetamisel pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga. Fruktoos annab energiat võrdväärselt valge suhkruga, kuid suurema magususe tõttu on kasutamise kogus väiksem ja tulemuseks on vähem kaloreid. Hapudes ja külmades toitudes maitseb puuviljasuhkur magusamalt. Fruktoos ei sobi aga kuumade jookide ning soojade 18 magustoitude magustamiseks, sest neis ei ole tema magusus tuntav ning tekib oht üle magustada.
inimestest (meil). Kaunviljad on looduslikel kujul trisahhariide (rafinoos) oad- siis kui liiga palju süüa siis tulevadki seedehäired. Seedimisjärgselt veri rikastub glükoosiga (glükoosi tase veres tõuseb), see võib olla 1.) kiire (kui GI index on kõrge siis tõuseb veresuhkur kiirelt ja lühiajaliselt), ka banaan (roheline banaan tõstab aeglaselt veresuhkrut, kollane banaan kiirelt); 2.) madala GI indexiga veresuhkur tõuseb aeglaselt (eirnevad täistera tooted, ka fruktoosiga tooted sest fruktoos on vaja kõigepealt glükoosiks teha ja see võtab aega). Glükoosirikas veri jõuab seedekulglast maksa ja vere suhkrusisalduse vähendamiseks eraldbu kõhunäärmest insuliin, mis toimib teatud rakkudele (mitte kõikidele- nt silmarakud, peensoole epiteeli rakud, närvirakud). Insuliin langetab versuhkrut 4 viisil. 1.) insuliin soodustab glükoosi minekut teatud rakkudesse; 2.) glükogeeni süntees (maksa ja lihastesse) Oleks viisakas, kui asi siin lõppeks; 3
annaabi.ee 
