Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. N...
Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale:
· Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks. · Austria ja sveitsi kunst- Vene meister Raamatukapp. XIX saj. II pool. Materjal tamm, klaas. Kuulunud kunstnik C.T. Von Neffi kogusse Muuga mõisas. Kumu kunstimuuseum 1
-eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj. lõpus kasutati ka aniikmütoloogilist teemat. 13). Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Niii.. freskotehnika( sellises teh. maaliti kiriku ja kabelite seinu). Temperavärvidega värviti puutahvlitele. Kasutati veel õlivärve, mis võeti esimesena kasutusele Veneetsias. 14). Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad". Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli maalid. "Venuse sünd"- Botticelli "Venuses" püüti leida sidet Neitsi Maarjaga. "Kevad"- piltvaiba taoline maal. Ei ole hoolitud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.
Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolikatehnika kasutajatena. 12. Millise skulptuurikunsti ala taaselustus sel ajal? 13. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6
MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele)
* Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele
Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. 1 Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus
Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni). Giovanni Boccaccio (Firenze): suurkirjanik. Psühholoogiline romaan ,,Fiammetta", ,,Dekameron". Dante Alighier (Firenze): ,,Jumalik komöödia" Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze. Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks. 15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades). Tsentraalperspektiiv (15 saj keskel) valguse ja varjude osava suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus. Sandro Botticelli: Firenze 15 sajandi teise poole tuntuim kunstnik. Medicite suursoosik, liikus nende õukonnas. Suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist. Maalidel näivad kujutatud isikud undlevat, ruumilisus pole talle oluline.
Tegutses kullasepa, maalija ja skulptorina. 2 tuntud tööd: Taavet Erinevalt Donatellost on kujutanud Taavetit elavamana ning teostus on looulikum, näol on naeratus, vaadeldav võrdselt igast küljest. Colleoni ratsamonument Verrocchio kuulsaim töö. Peetakse renessansi võimsamaks ratsafiguuriks. Töö on täiuslikum kui Donatellol, ratsanik ja hobune on paremini tervikuks liidetud.Mõjub suurejoonelisemalt. Itaalia maalikunst 15. sajandil I pool II pool Usuline temaatikaa) freskotehnika seintel (märjale lubikrohvile muldvärvidega)b) tempere üuutahvlitele värvimullad munaga segatud Ilmalik temaatikaLisanduvad õlivärvid, kasutusele võeti lõuend MASACCIO (15. sajand) Peetakse esimeseks renessansi maalikunstnikuks. Esimene, kes hakkas maalikunsti perspektiivi kasutama. Uueks jooneks inimväärikus ja inimlike tunnete edasiandmisoskus. Tähtsaim töö on freskodetsükkel Brancacci kabeli seintel Firenzes. Kasutas ruumilisust, valgust ja varje
komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344).
Teadmisi ja eduka eneseteostust hakati kõrgelt hindama. Niisuguses õhkkonnas kujunes Firenzes välja uuenduslik maalikunsti suund, mille ideaaliks oli looduslähedus. Renessansi kunst kajastas Itaalia linnriikide maailmavaadet. Mujal Euroopas hinnati veel rüütlikultuuri ja elati feodaalsuhete kammitsais. Itaalia kunstnikud reisisid riigist riiki ja linnast linna. Nad tegid tellimustöid, kogusid tuntust ja õppisid teiste kogemustest. Arenes freskotehnika, tahvelmaale hakati maalima puutahvlite asemel raamile pingutatud lõuendile. 15. sajandini maaliti temeravärvidega, kuid sajandi teisel poolel levis Madalmaades kasutusele võetud õlivärvide kasutamine ka Itaaliasse. Arenema hakkas ilmalik kunst. Jumal võtti skunstis samuti inimese kuju, teema valikuks eelistati Jeesuse elukäigu kujutamist ja neitsi Maarja emadust. Loobuti keskajale omasest tseremooniaalsusest, inimene maalidel muutus loomutruuks. Töötati välja õpetus
16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas
Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö
· San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine
uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid)
Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest. Reljeefe on mitu: kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuur esineb otstarbe järgi, ta võib olla pargikujund, monument, ansambel või hoopis asukohast sõltumatu (vabaplastika). Maalikunst on unikaalne tasapinnal asetsev värviline kujund. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks. Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko- ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 50 aastat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju
medalikunst 13. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? Ta valmistas samuti võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi.' Itaalia maalikunst 15.saj 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed, üksikut teosed antiikmütoloogia teemal. 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6
kujutamisel. Üllatavalt hästi on edasi antud ka figuuride vihaseid põlastavaid grimasse. Pildi üldine kompositsioon mõjub rahulikult, tegelased on paigutatud ühele laiale sirgele joonele/ribale, millele lisavad vürtsi sealt välja ulatuvad peened viskevalmis odad. Joonis 1. Detail Aleksandri mosaiigist 2. RENSSANSS Itaaliast alguse saanud Euroopa kunstiajastu 14.-16. sajandil, mida iseloomustas „kunstide taassünd antiigi vaimus”. Hoogsalt arenes freskotehnika, tahvelmaali kõrval võeti kasutusele ka lõuend. Tempera kõrval kogusid populaarsust õlivärvid. Inimesekultust väljendati portreede, keerukate allegooriliste teemade ja ajalooliste maalidega (eriti armastati kujutada antiikseid stseene väljendades voorust ja kangelaslikkust, palju kujutati ka pühakuid), antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Inimesi püüti kujutada loomutruult, looduslähedust taotledes pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur
Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi
moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst 4. GRAAFIKA tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil *Kõrgtrükk *Sügavtrükk *Lametrükk Igaühel neist on arvukalt alaliike 5
* Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suure mad, jäi akendevahelist pinda vähe maks ja seinamaalidele vähe m ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi il mestavad vitraazid. Itaallane Giotto di Bondone. Varase mal ajal kujutati ini mesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas ini mesi il me ka malt, loo mulikumalt. Ta r õhutas figuuride ümarust,vor mi. Giotto loo mingu tunneb ära talle iseloo muliku näotüübi järgi ini mestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil sil mad. Koloriit on hele. Tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend
annaabi.ee 
