Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.
Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas
Ta esineb atmosfääris looduslikult. Osooni hulk atmosfääris on väga oluline, kuna kaitseb elusorganisme Maal kahjuliku ja isegi hukutava ultraviolettkiirguse (UV) eest. Kaugetel ajalooliste epohhidel, kui atmosfääris ei olnud veel hapnikku ja osooni, võis elu areneda vaid ookeanis, veekihi kaitse all. Primitiivne taimestik vetikate näol eraldas ilmselt atmosfääri hapnikku ja paleosoikumi alguseks oli olemas juba 1% praegusest hapniku hulgast, nõnda et atmosfääris tekkinud osoonikiht tõusis Maa pinna kohale. Kambriumi perioodil (510430 milj. aastat tagasi) arenes elu hoogsalt edasi kõigis oma vormides, lõppes vetikate ja seente võidukäik. Nõnda toimus nn suur evolutsiooniline plahvatus. 4 Osoon on palju reageerivam kui O2. See on väga tugev oksüdeerija, ainus tugevam element on floor. Seda kasutatakse keemia tööstuses valgendajana vahade, õlide ja tekstiilide jaoks ning desodeerimis vahendina
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks.
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.
BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta
ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratofääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist. Aastatuhandete vältel on atmosfääris leiduv "mürgikiht" kaitsnud elu planeedil Maa. See on osoonist moodustuv kiht, mis nagu kilp kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava." (Keskkonnaministeerium, Osoon ja osoonikiht, http://www.envir.ee/1031, 17.02.2012) ,,Osoonikihi hõrenemises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osoonimolekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks.
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.
........................................................................... 8 2 Sissejuhatus Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul.
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest
suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Osoonikihi kahanemine Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei
.....................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht................................................................4 Kokkuvõte...............................................................................4 Allikad.............................................................................................5 Hapnik Hapnik on üks levinumaid elemente maal. Atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja seda
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär
metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga. · Vee molekuli füüsikalis- keemilised omadused: - Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan).
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning
..27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk.......
õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste, nagu nafta ja süsi, üha
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta
sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Reeglina ongi allotroobid suure tugevusega materjalid kuna aine aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega. ! Allotroobid on erinevad struktuuri ja omaduste poolest.! Näiteid allotroopidest:! Süsinik – süsi, grafiit, teemant, grafeen jt.! Hapnik – monohapnik, dihapnik (O2 - atmosfääris olev, see mida me hingame), osoon (O3 ), punane hapnik (O4).! F osfor – punane, valge, must jt.! ! Orbitaalide hübridiseerumisest metaani (CH4) näitel.! Ergastatud süsiniku aatomi skeemist nähtub, et väliskihi elektronide energia on erinev. Teatavasti on s-orbitaalile kuuluva elektroni energia väiksem kui p-orbitaalile elektroni energia. Siis peaks metaani molekulis olema üks C-H side nõrgem (väiksema energiaga) kui kolm ülejäänud C-H sidet, mis on tekkinud p-orbitaali elektronide abil
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
energiatootmine 34% (fossiilsed kütused) väetised 21% (lämmastikväetised) põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana
organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell molekul aatom algaine Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
(põhiliselt hapnik) intensiivne vastasmõju päikesekiirgusega, mis tõstab termosfääri temperatuuri kuni 1400 0C (sisuliselt tegemist plasmaga) *Nimetatakse ka ionosfääriks Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni *Osooni kontsentratsioon on kuni 10 ppm (20 000g/m3) Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides.
DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. 11 desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. MOLEKULI STUKTUUR: nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. Kui on teada DNA ühe ahela nukleotiidide järjestus, on teada ka teise ahela. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). ÜLESANDED: DNA on kromosoomide põhiline koostisosa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
