Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
enam seesugust elu taluda, ta mõistis, et temal kui naisel on ka õigus elada oma elu väljaspool nukumaja. Näidend sisaldab veel ohtralt teisigi sümboleid. Üheks on jõulupuu, mis süboliseerib Nora positsiooni oma majapidamises: ta on mänguasi ja nukk, kes peab alati kena välja nägema ja lõbusalt käituma. Nagu jõulupuu välimus sõltub tema ehtijast, nii sõltub ka Nora oma abikaasast, kogu tema käitumine juhindub sellest, et olla mehele meele järele. "Hedda Gabler" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid Näidendi "Hedda Gabler" keskseteks tegelasteks on Hedda Tesman, Jorgen Tesman, proua Elvsted, Eilert Lovborg ja assessor Brack. Hedda ja Jorgen on vast abiellunud paar. Naine on kõrk ja üleolev, mees keskendunud töösse. Kolinud uude majja, külastab neid Thea Elvsted, kes on armunud Eilert Lovborgi. Tunne on vastastikune. Nad on on koos kirjutanud eduka raamatu ning teise raamatu käsikiri on samuti valmis.
Saint John´s Church situates in Tallinn on the freedom square. It is one of the earliest neogothic churches in Estonia. The architect of the church was Cristoph August Gabler. Building of the church started in 1869 and ended in 1867. The third advent was celebrated the same year the church was built in. Saint John´s church is about 140 years old. On the 1st of January it had its last praying and then the key of the church was handed over to the renovators. Residents of the Saint John´s church moved into the church of Niguliste. When the church was handed over, the people had a very grand goodbye(farewell) to the church even though it was only left temporarily.
sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele. Võib oletada, et kabel ja selle ümber kujunenud kalmistu olid määratud Toompea kogukonna mittesakslasest elanikkonna tarbeks. Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von
telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz
Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas";
Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas. C. Tallinna Jaani kirik Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud
Carson Parks/Charles Singleton/Eddie Snyder/Velly Joonas 8. Jeepers Creepers Harry Warren/Johnny Mercer 9. I've Got You Under My Skin Cole Porter/Cole Porter 10. Kui sa naerad (When you're smiling) Mark Fisher/Larry Shay/Joe Godwin/Heldur Karmo 11. Sügislehed (Les feuilles mortes) Joseph Kosma/Joseph Kosma/Heldur Karmo 12. Isver susver (Well Did You Evah') Cole Porter/Cole Porter/Mart Sander 13. L-A-U-L (L-O-V-E) Bert Kaempfert/ Milt Gabler/Heldur Karmo 14. Come Dance With Me Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 15. Blue Moon Richard Rogers/Lorenz Hart 16. Tüdruk Ipanemast (Garota de Ipanema) Antonio Carlos Jobim/Vinicius de Moraes/Heldur Karmo 17. Chicago Fred Fisher/Fred Fisher 18. Ootamatud sõnad (Somethin' Stupid) Bert Kaempfert/C.Carson Parks/Charles Singleton/Eddie Snyder/Velly Joonas 19. Somewhere Over The Rainbow Harold Arlen/E.Y.Harburg 20
mõlgutas enesetapumõtteid. Alles abielludes andis ta elule mõtte. Abiellus Suzanna ja said lapse. Ta oli pettunud norras ta oli patrioot ja lahkus norrast 1864. Elas 27 aastat itaalias ja saksamaal. Seal loodud näidendid tegid ka kuulsaks. Aastapikkused kannatused on tema kinnisust veelgi süvenenud . teosed: Ühiskonna toed, Nukumaja, Kummitused, Rahva vaenlane. Naise roll perekonnas ja ühiskonnas on allautatud meeste võimule. Naine merelt, Hedda Gabler. Kriitikud väidavad et tema huvi naiste vastu tuleb sõprusest viini näitlejaga Emiliega keda kutsus mai päikseseks elu septembris . Kõik naised on erinevad näidentides. 63 aastaselt läks põhja norrasse reisile . Kristianasse ehk oslosse jõudes jäigi ta sinna . Viimane näidend Kui me surnud ärkame ja esitab küsimuse millele ta ei vasta küsimus on: Kas kuntsnikul on õigus tuua ohvreid et oma teoseid ise paremaks teha. Ta suri dementusse ta läks väikseks lapseks tagasi .
Vabadussõja võidusamba avamine, 23 June 2009, Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. ROOSAKEN on rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. 45 Tallinna Jaani kirik. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal. Christoph August Gabler 46 Notre Dame kirikus Pariisis Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas. 47 kirikut hakati Valjalasse ehitama 1227. aastal 48 MURALISM(O) ehk seinamaali liikumine-tohutud erksavärvilised, sageli poliitilise või ajaloolise motiiviga maalid.
Heaoluriigi paradigma-tugev, tsentraalne riik, mis suudab ulatuslikult reguuleerida kui ka tagada oma kodanike heaolu. 1950-1970.a Uue avaliku halduse paradigma-heaoluriigi kriis, soov valitsemist turusarnastada ja efektiivsemaks muuta. Erastamine. 1970-1990a. Valitsetuse paradigma(governance model)-ühiskonnakesksem valitsemine. Aaliku võimu ülesanne pigem erinevate huvirühmade kaasamine ning koordineerimine. 1990dad ja edasi. NPMi 10tugisammast: Osborne ja Gabler 1992:orienteeritus: Tulevikule, kodanikule, konkurentsile, eesmärgile, tulemusele, kliendile, ökonoomsusele, ennetamisele, infotehnoloogiale, turule. HEA HALDUSE PÕHIMÕTTED EUROOPAS Usaldusväärsus, ennustatavus, avatus, läbipaistvus, vastutavus, tõhusus, mõjusus. Muutused valitsuse tegevuses: Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele. PPP:valitsuse mõju võib säilida v suureneda, vastutus hajub
Rahutus ning pinged lavastuses ,,Hedda Gabler" Essee Essees on analüüsitud Mehis Pihla lavastatud etendust ,,Hedda Gabler". Tegemist on suhteliselt raskesti mõistetava lavastusega, kus alles tegelaste siseelude, kehakeele ning visuaalsete ja auditiivsete märkide analüüsimise kaudu saab paremini aru, mis on nende tegelaste käitumise tagamaad. Kuna lavastus lõppeb surmaga ning tegemist on üleüldiselt suhteliselt masendavates ning kurbades toonides lavastusega, siis keskendun ka antud essees rahutuse ning pingete tekitamisele nii vaatajais kui laval olevates tegelastes. Käesolevas
väärituse probleemi. "Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a. pöördus Ibsen tagasi Kristianiasse. Valmisid 4 viimast näidendit: "Ehitusmeister Solness"(1892),"Väike Eyolf"(1894), "John Gabriel Borkman"(1896), "Kui me surnud ärkame"(1899). Nendes näidendite käsitleb Ibsen individualistliku hingelaadiga kangelaste probleeme - süvapsühholoogilised uurimused. Ibseni seisukoht jääb muutumatuks ka tema viimastes näidendites - kes püüab
igaveseks seotud Billie Holidayga. See räägib meeleheitel kättemaksust intensiivse rassismi eest. Kuigi Holiday algul kahtles sedavõrd kompromissitu laulu panekut oma repertuaari, sai sellest üsna pea tema esinemiste oodatuim pala. John Hammond keeldus seda lindistamast (mitte selle poliitiliste vaadete aga ülemääraselt söövitava kujundlikkuse pärast), kuid siiski lubas ta Billiel seda salvestada plaadifirmas Commodore, mille omanik oli jazz plaadipoe omanik Milt Gabler. Kui laul oli avaldatud, siis paljudel raadiojaamadel keelustati seda esitamast, aga kasvav plaadimasina tööstus tegi laulust suure kuigi vastuolulise hiti. Holiday jätkas koostööd Columbia plaadifirmaga kuni 1942, selle aja jooksul ilmus ta teine suurhitt "God Bless the Child". Gabler, kes sa töötas ka A&R-s Decca jaoks, allkirjastas Billie salvestamaks laulu "Lover Man", see pala oli spetsiaalselt talle kirjutatud ning sellest sai tema kolmas hitt
liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema
fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega. 11 Jaani kirik Tallinnas Vabaduse väljakul. Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga. Kiriku arhitekt on kubermanguarhitekt Cristoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsi asi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajalooliseks keskuses jäi 14 000- liikmelisekskasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851.aastal. Tallinna magistraadil, kellel oli kirikule patronaaziõigus, saadi ehitamiseks
tugevdada eelarve distsipliini ja suurendada valitsuse kulutuste ja sotsiaalsete programmide efektiivsust; stimuleerida erasektori säästmist; suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H. "Public Sector Development: Difficulties and Restrictions", In T. Haavisto, ed., The Transition to a Market Economy, Edward Elgar, Cheltenham, UK, Brookfield, US, 1997. 2. Dr. Gablers. Wirtschaftslexikon. Verlag Dr. Gabler KG, Wiesbaden, 1976. 3. Eesti statistika aastaraamat 2000. Statistikaamet, Tallinn, 2000. 4. Fakin, B., De Crombrugghe, A. "Fiscal Adjustments in Transition Economies: Social Transfers and the Efficiency of Public Spending A Comparison with OECD Countries", World Bank Policy Research Working Paper, No 1803, 1997. 5. Kaufmann, D., Kraay, A. Zoido-Lobaton, P. "Governance Matters", World Bank Policy Research Working Paper, No 2196, 1999. 6. K. Kerem
viimaste teoste raskuspunkt kandus sotsiaalsetelt konfliktidelt rohkem inimese siseelu vaatlustesse. Äärmiselt keerulise, piinatud ning lõhestatud karakterite kujutamisega kaasneb rohke sümboolika, mis lubab Ibsenis näha sümbolistliku draama esindajat. Sügav humanism, suurte ideaalide vastandamine väikekodanlikule piiratusele, tõe ja õiguse nõudmine iseloomustab ka Ibseni viimase loominguperioodi draamasid: ,,Metspart" (1884), ,,Rosmersholm" (1886), ,,Naine merelt" (1888), ,,Hedda Gabler" (1890), ,,Ehtusmeister Solnes" (1892), ,,Väike Eyolf" (1894) ja luigelauluks jäänud näidendit ,,Kui me, surnud, ärkame" (1899). 1900. aastal tabas kirjanikku insult, Henrik Ibsen, maailma rikkaima ja isikupärasema loominguga draamakirjanik, suri 1906. aastal Oslos. Lääne-Euroopa uue draama kujunemine on seotud Henrik Ibseni loominguga. Ibsen ei olnud mitte üksnes kunstnik-ühiskonnakriitik, vaid ka teatrireformaator. Oma
pakub ja osutab teenust kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil. kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris · Kaubandusettevõtte mudelid: · iseseisev institutsioon, kelle põhitegevus on kaupade müük (Gabler Wirtschafts- Lexikon, 1988), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, ladustamine, finantseerimine, arvestus); · majandusüksus, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombinatsiooni oma ostjatele; · majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul; · ettevõte, kus ringleb kolm voogu: raha, kaup ja info.
eepilised elemendid). ,,Peer Gynt" (maagia ja sümboolika, ajas ja ruumis seiklemine) · III periood: ühiskonnadraamad vahetult näitav ühiskonnakriitika. ,,Nora", ,,Kummitused", ,,Metspart" jne. Nendega sai klassikuks. Norat kujutati naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejana. Nora on meistriteos just dramaturgilise ülesehituse poolest. · IV periood: keskendunud peategelase psühholoogilisele situatsioonile. Pessimism. ,,Hedda Gabler" jne. Temast oli saanud tõeline maailmakirjanik, tema esietenduste pärast võitlesid eri maade eri teatrid. 1891. aastal pöördus tagasi Norra, 1906. aastal sai ajurabanduse selleks hetkeks oli temast saanud Norra teatriklassik. 45) August Strindberg Ibseni skandinaavlasest rivaal, sattus vaimustusse Antoine'i ideedest ning saatis talle oma kõige naturalistlikuma näidendi ,,Isa" prantsuskeelse tõlke, Antoine ei võtnud seda oma repertuaari
Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema.
Virtual Team Interaction: Assessment, Consequences, and Management", Team Performance Management, Vol.6, No. 7/8, p. 131 - Stevenson, W., McGrath, E.W. Differences Between On-site and Off-site Teams: Manager Perceptions. Team Performance Management, Vol.10, No 5/6, 2004, pp.127-132, vahendusel. Rad, P.F., Levin, G. 2003. Achieving Project Management Success Using Virtual Teams. Ross Publishing, Inc. Ryf, B. 1993. Die Atomisierte Organisation: Ein Konzept zur Ausschöpfung von Humanpotential. Gabler. Mayrhofer, W., Morley, M., Brewster, C. 2004. Convergence, Stasis, or Divergence? Human, Resource Management in Europe: Evidence of Convergence? Elsevier, vahendusel. Sami, L.K., Pangannaiah, N.B. ``Technostress'': A Literature Survey on the Effect of Information Technology on Library Users. Library Review, 2006, Vol. 55 No. 7, pp. 429- 439. Scheuermann, L., Taylor, G. Netiquette. Internet Research: Electronic Networking Applications and Policy, 1997, Volume 7, Number 4, pp. 269273.
erinevalt kas funktsioonideks või juhtimisprotsessi elementideks. Juhtimise jaotamine osategevusteks on eelkõige metodoloogiline võte selleks, et paremini selgitada juhtimise olemust ja luua selle täiustamiseks soodsaid võimalusi.111 106 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 119-126 107 Steinmann, H., Schreyögg, G. Management. Grundlagen der Unternehmensführung. Konzepte-Funktionen-Fallstudien. 5., überarbeitete Auflage. Wiesbaden: Verlag Dr. Th. Gabler Gmbh, 2000, lk. 7 108 Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat. Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni. Tallinn: TEA, 2001, lk. 421 109 Mescon, M.H., Albert, M., Khedouri, F. Management. Third Edition. (vene keeles). Moskva: Delo, 2002, lk. 39 110 Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2008, lk. 46 111 Habakuk, M. Eesmärk otsus juhtimine. Tallinn: Valgus, 1976, lk. 11 Eestis on kasutatud mitmeid juhtimisfunktsioonide liigitusi