avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. · Plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duraalumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumi lehega. · Lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav.
7 Fosfor leiab kasutust ka toidulisandina. Näiteks leivas, pudingus, abrassiivina hambapastas. (Peltier, 2014) Abrassiiv on kõva kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutel pehmema materjaliga (näiteks hambad antud juhul) selle pinda kriimustavad ja kulutavad (ENE peatoimetus, 1982, lk 22). Fosforhape (H3PO4) leiab fosfori hapetest kõige enam kasutust. Enamasti kasutatakse fosforhapet fosforväetiste (superfosfaatide) ja fosforhappesoolade tootmiseks. Väetistega aga ei tohi liialdada, sest veekeskkonda sattudes põhjustavad need vetikate vohamist, mille tagajärjel veekogu võib kinni kasvada. (Taskutark) Lisaks kasutatakse seda ka karboniseeritud jookides ja veinides happesuse reguleerimiseks, sogasusest hoidumiseks, maitseomaduse parandamiseks ning vahutuvuse suurendamiseks. (Gagnon) Fosforhappega immutati ka lennuvälja radu, et muuta need mehaaniliselt ja termiliselt vastupidavamaks (Zone/Chemestry, 2004).
avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 3. KORROSIOONIKAITSE Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
Fosforhape on valge kristalne aine, sulamistemperatuuriga 42,5 °C, keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees. Kontsentreeritud fosforhape võib olla ligi 85 %-line. Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit Kasutusala Valge fosfor leidis kasutust süütepommides. Fosforühendeid tarvitatakse taimekaitse vahenditena, näriliste hävitusvahenditena. Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja
Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav. · Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske. Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID
• korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
Valem P Pn (polümeer) P Kasutamine Fosfori kasutusala: · Pürotehnika · Väetised, puhastusained · Hambapasta 9 · Toidu hapestamine · Antioksüdandid, emulgaatorid · Määrdeaine lisand Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja polüfosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis ja
Spoorid ei hävi pastöriseerimisel. Piima jahtumisel ,,ärkavad üles". 17. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Piima valmimisel · PHB sisaldus suureneb 10 15 milj. rakule/ml · Kaseiinimitsellide mõõtmed suurenevad · Langeb piima redokspotensiaal · Osa mitsellide Ca-sooladest lahustub, mis suurendab Ca-ioonide sisaldust · Piima happesus tõuseb 1-2 0Th. See soodustab kolloidsete fosforhappesoolade lahustumist Piima valmimise kiirendamiseks lisatakse juuretist. Reserveerimisel hoitakse piima soovitud omaduste saavutamiseni tankis. Kuni on läbitud bakteroitsiidne faas. 18. Juustupiima standardiseerimise võimalused. Kirjelda Juustupiima stand. eesmärgisk on seada õigesse vahekorda juustu kuivaine ja rasvasisaldus. Piima valgusisaldus on suhtel stabiilne, seega saab normaliseerimist teha rasvasisalduse reguleerimise kaudu. (v.t. joonis) 19
polüvinüülkloriidi stabilisaatorina. H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape. Esineb kahe kristallvormina ja on väga hästi vees lahustuv. Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid. Hape ja soolad esinevad praktikas kristalse või klaasja massina. HAPETE JA SOOLADE KASUTUSALAD Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju.Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks,vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Koolade fosforhappesisaldus on ligi 0,05% ja pH tase on 2,3.
polüvinüülkloriidi stabilisaatorina. H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape Esineb kahe kristallvormina ja on väga hästi vees lahustuv. Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid. Hape ja soolad esinevad praktikas kristalse või klaasja massina. HAPETE JA SOOLADE KASUTUSALAD Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Koostanud: Janno Puks
seetõttu tunduvalt ohtlikum; Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi? legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht lakkimine ja värvimine konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12 EHITUSKERAAMIKA 1
Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid 100. Korrosioonitõrje üldised meetodid. ➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav.
kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht) kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad
ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke (kolle, ahi) · Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia. · Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovisurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna ,,sisemusest". Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada. · 90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis hiljem võib täielikult hävitamisele minna) ning 10% on probleemkaevamised
· kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
seetõttu tunduvalt ohtlikum 3. KRISTALLIDEVAHELINE KORROSIOON tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi) 2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33
avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
·Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: ·Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
· kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus 10. Metallide krrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad
avastatav ja seetõttu väga ohtlik. · Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
Kristallidevaheline korrosioon. See tekib metalli sisemuses, on raskesti avastatav. On väga ohtlik. Korrosioonikaitse. Kõige sagedamini kasutatakse ehitusel lakkimist ja värvimist, mis on kõige lihtsamad ja odavamad võtted. Lisaks kasutatakse veel järgmisi võtteid: metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid; metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht; metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht; metall kaetakse mõne teise sulametalliga; metalli pinnale pihustatakse mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht; metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli ära 55 keskkonna kahjulikest välismõjudest.
Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terastoodangust. See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · Legeerimine metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav
annaabi.ee 
