sidemete alusel, autoriteedi erinaevused võiksed) 59. Klann - hõim, sugukond (pole valitsust, inimese positsiooni määrab sugu vanus ja isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne hõimuliit – eristamine riigist tinglik, põhineb sugulusel, poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine 61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
Sellest omakorda tuleneb, et uurimisel on eriti oluline sõnade, kõnekujundite ja sümbolite tähenduste ja vastastikuste suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Formalistid seadsid enda ülesandeks kirjeldada täpsete terminite abil, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Selle lähenemisega vastandusid nad biografistidele, sotsiaalsele ja mõtteloolisele kriitikale, mis otsis teksti seost autori eluloo ja teiste väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas, ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad
"mõttetu tunnete virgutamise" järele, valitseks puhas intellekt. Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus, et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda. Formalistid nagu Clement Greenberg uskusid, et kunst peab olema puhas, et maali mõte peaks seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma.
Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest.
Malinowski pakkus välja, et majandus põhineb üksikisiku vajadustel ja huvil. 30ndate aastate lõpus teised antropoloogid hakkasid väitlema Malinowski sesiukohtadel, et majandust siiski suunavad mingisugused laiamahaardega protsessid ja tingimused, millele üksikisik kohaneb. Grupid peavad lahendama selle küsimuse, kuidas kasutada piirantud vahendeid, selleks, et saada mingi produkt või tulemus see võib olla kasum, kuid ka prestiiz või õnn. 50ndatel kujunes kaks suur koolkonda: Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip) lääne majanduse seadused on universaalsed. Majandus on nagu loodus, pole vahet, millises ühiskonnas ta on, ta toimib ikka nagu majandus ühtemoodi. Universaalne nähtus on kasumiprintsiip kõigis ühiskondades toodetakse elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Kõik majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil ühiskonnad töötatakse välja hästi töötavad ühiskondlikud institutsioonid. Meie vajadused on lõputud,
Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor) F. de Saussure "Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikuid kõnesündmusi ehk parole-sündmusi" (P. Cobley, L. Jansz. Juhatus semiootikasse) Tähistaja ja tähistatava seos on tinglik, meelevaldne. Formalistid: Juri Tõnjanov "Kirjanduslik fakt", "Kirjanduslikust evolutsioonist": kirjandusliku süsteemi mõiste. Kirjanduslik "evolutsioon" on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine Saussure'i "sünkroonsuse" ja " diakroonsuse" vastandamise kriitika Tõnjanov, Jakobson: "dominandi" mõiste Viktor Sklovski: "Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine "Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization) Süzee ja faabula
Progressi narratiiv. Sealt tuleb ka arengumaade mõiste (nemad lähevad veel kuskile, kus meie juba oleme). Marksistlik narratiiv. Ohvri narratiiv me olene nii erilised, et keegi meid ei mõista, seega me peame kannatama; Parim kaitse on rünnak jne. Ühiste narratiivide loomine nõuab omavahelist kokkulepet, solidaarsust. Olude muutumisel võib muutuda ka lugude tõlgendamine, näiteks Jaan Krossi teosed. Keel Kirjanduslik keelekasutus. Proosa puhul rääkisid vene formalistid narratiivi võttest. Luule puhul oli kummastava võtte allikaks luule spetsiifiline keel, häälikute asetus ja kõnekuju, jaotamine värssideks. Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline
reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on eksinud - kunstil ei ole ühtainustki ühist tunnust, mille järgi tuvastada, et tegemist on kunstiga. Selle asemel kasutatakse keelefilosoof Wittgensteini "perekondlike sarnasuste" ideed - kunstil ei ole ühiseid tunnuseid, vaid üksnes sarnasused. Kunsti olemuseks on olla avatud mõiste, mis muutub ajas ja täieneb pidevalt, seega on kunsti defineerimine mõttetu tegevus. Samuti usutakse, et kunsti tuvastamiseks piisab keele tundmisest. Kaubalao näite järgi suudab
Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka
Seikleja Felix Krulli pihtimused, Romain Gary. Gooti romaan. Kitsas tähenduses keskaja kunsti ja kultuuri taassünniga seotud eelromantismi vool Inglismaa. Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste. Luuleteksti suurus on piiratud, seega piisab vähestest sõnadest, et edastada sõnumit kontsentreeritult. Luule keel on tihe. Luule seotud ja proosa sidumata keel. Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav
Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiz, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades.
kodus. Formalism ja realism kohtumenetluses Formalistlik kohtunik usub, et kohtuniku, nagu iga juristi, ülesanne on kohaldada õigusnormi (aga ka teisi autoriteetseid õigusallikaid). Ta valdab juriidilist zargooni, pöörab tähelepanu grammatikale, otsuse stiilile ja vormile. Formalistlik kohtunik otsib õiget vastust. Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju). Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas talupojamõistusega) ning nomi (aga ka lepinguid jms) tõlgendab ta pigem 30 teleoloogiliselt. Ta väldib juriidilist zargooni ja soovib, et otsus oleks loetav ka mittejuristi poolt. Ta pöörab suurt tähelepanu, millist tagajärge tema lahend reaalsuses omab
Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades?
Seos riigi ja kirja vahel: · Piktogramm maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid. · Ideogramm stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi. Tähtis maksustamiseks, edasi alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine. Üks olilisemaid teadmise salvestamise vorme on nende religioosne sanktsioneerimine: kultuurisaavutused antakse edasi pühaks peetud juttudena (ei tohi muuta neid;ingl holy, whole) 10 Majandusantropoloogia Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele ühiskondadele. Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon:
Majandus keerleb: inimesed peavad lahendama küsimuse, kuidas kasutada piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj
1) Algab oma arutluskäiku sellest, et kirjandusteost ei saa käsitleda ühe referentsi märgina, kodeerimise/dekodeerimise opositsioon ei tööta. (ei usu dekodeerimise poeetikat).Kirjanduskood on väga keeruline ja salapärane, et teda ära seletada või avada. Koodi keerulisus seisneb selles, et ta tõmbab tähelepanu endale (Jakobsoni teade, mis on suunatud teatele). 2) Kritiseerib formalistlikku käsitlust, mis vastandab sisemuse ja välimise e. sisu ja vormi. väidab, et formalistid pöörasid sisu ja vormi suhte tagurpidi, aga ei muutnud tegelikult midagi (ehkki sisu muutus väliseks, vorm sisemiseks struktuuriks). Väidab, et katsed ületada sisu ja vormi vastuolu ei ole andnud rahuldavat tulemust, ikka mõistetakse kirjandusteost nagu karpi, mida lugeja avab( ja pole vahet, mida ta sealjuures seesmiseks või välimiseks nimetab) 3) De Man räägib Saussure`i semioloogiast ja Peirce`i semiootikast, semiootika ei piirdu semantikaga (lingv
introverdid, hea intuitsiooniga. Võimalik hinnata inimest 7 punkti põhjal. Kujuneb arvuline profiil- 7-7-7 hinded on nonsens. Ernst Kretschmer- 2 peamist temperamenditüüpi- tsüklotüümne, skisotüümne 3 peamist konstitutsioonitüüpi- pikk kõhn asteeniline on skisotüümne a la ektomorf. Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- süstemaatikud, metafüüsikud, täppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jäigad ohjajad, lõbusad organis., mõistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, külmad kalkuleerijad. G. W. Allport- isiksus on individuaalne dünaamiline organisatsioon- nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga. Muutlik,
· Skisotüümne mõtleja tüüp, võib olla lõhestunud sisemaailm (äärmus) 3 peamist konstitutsiooni- e kehaehitusetüüpi: · Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus
annaabi.ee 
