FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene a...
Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast. Alapeatükkides kirjutan ma selle olemusest ja tunnustest. Uurin ka seda, millised faktorid foobiat põhjustavad. Veel kirjutan sellest, kuidas foobiad jagunevad ehk milline on nende klassifikatsioon. Tahan välja tuua erinevaid foobiaid, need jagan omakorda tuntumateks ja veidrateks ning uurin nende kohta ka lähemalt. Üritan teada saada ka sellise fakti, et kes ja millal pani kirja esimesed laused foobia kohta. Uurimistöö teises peatükis uurin, kuidas ravida foobiat. Seal toon välja erinevad ravimeetodid,
keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. (Haiguslikud... 2002: 9) Foobia on hirm millegi ees sellisel määral, et see segab töötamist, suhtlemist ning häirib igapäevast elu (Waters 2004: 9). Richard Watersi sõnul (2004: 6, 9) on foobia kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste hulgas. Foobia võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja kellega iganes, mitte keegi pole foobiate suhtes immuunne. Foobiat eristavad Edmund Bourne järgi (2000: 69) igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult
Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Või minnes Psühhofarmakoteraapiasse . psühhofarmakoteraapia ehk ravimitega antidepressantidega, psühhoteraapiaga ning raskematel juhtudel ka elekterkrampraviga. 6 FOOBIAD Foobiaid on maailmas väga palju , võiks öelda , et isegi sadu. Igal inimesel võib olla mitu foobiat. Foobiate nimed on keerulised , seepärast on neid väga raske meelde jätta ja üles kirjutada. 7 7 Foobia levinumad liigid 1.Agorafoobia-Haiguslik hirm (foobia) avatud, suurte ruumide või väljakute, ka rahvarohkete kohtade ees. 2.Akrofoobia-Hirm kõrguse ees. 3.Arahnofoobia-Hirm ämblike ees. 4.Klaustrofoobia-Hirm suletud , kitsaste kohtade ees. 5.Ahluofoobia-Hirm pimeduse ees. 6
See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. See halb valik võib viia sõltuvuseni. Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid jaotavad foobiad kolme kategooriasse: 2 · Sotsiaalne foobia ehk sotsiaalne rahutushäire. Näiteks hirm publiku ees esineda või avalikult süüa. Sotsiaalset foobiat saab jaotada omakorda kahte ossa: üldine sotsiaalne foobia ja spetsiifiline sotsiaalne foobia. · Spetsiifiline foobia hirm teatud esemete, olendite või tegevuse ees. Näiteks ämblikud, maod, liftid, lendamine jne. · Agorafoobia hirm ,,ebaturvaliste" avalike kohtade ees. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat. See on hirm kõiksuguste avalike kohtade ees. Samuti ka selliste kohtade ees, kust põgenemine n.ö. turvalisse kohta on
Joonis 3 12.klassi õpilaste ärevuse esinemine 12. klassi 27-st küsitlusele vastanust leidis, et põhjendamatut ärevust aeg-ajalt esineb 56%. Üldse ei esine 33%. Vastuse sageli kasuks otsustas 4% nimetatud klassis õppivatest inimestest ning 7% vastanuist tunneb põhjendamatut ärevust enamasti. 2.2.4 Õpilastel esinevad foobiad 21 Kas teil esineb mõnda levinud foobiat? Joonis 1. 10. Klassi õpilastel esinevad foobiad Õpilastel oli valida levinud foobiate vahel või nimetada mõni muu ning märkida ära need, mis neil esinevad ja kui ei esine, siis märkimata jätta. 29-st inimest, kes vastasid küsitlusele, tundsid 17% end kannatavat agorafoobia all. 10% vastanutest märkisid ära sotsiaalfoobia, 35% õpilastest leidsid, et neil on akrofoobia, 10% küsitluse ära täitnust põevad lennukifoobiat 7% vastanutest märkis ära künofoobia
vastumeelsus raamatutele viidavad teiste inimeste jaoks tavalisele ebaviisakusele. Psühholoogid on üritanud aru saada, mis võiksid olla selle foobia põhjusteks. Arvatakse, et tegu on lapsepõlvetraumaga või mingisuguse negatiivse kogemusega minevikus. Võimalik on näiteks, et vanemad üritasid kasvatada imelast ning sundisid teda raamatuid lugema. Tulemuseks võib osutuda viha raamatute vastu. Mõned inimesed on kindlad, et seda foobiat ravida tarvis ei ole, inimesega tuleb lihtsalt rääkida ning vestelda raamatute kasulikkusest. Kuid tegelikult on see tõsine haigus ning sõbralike soovitustega aidata ikkagi ei saa. Iga haigestunud vajab individuaalset lähenemist, sest et foobia tase on kõigil erinev. Ise ma pole kunagi sellise foobiaga kokku puutunud ning inimesi, kes raamatuid kardaksid pole ka kohanud. Mulle endale meeldib väga lugeda. Arvan tõesti ka, et see foobia on väga veider ning minu arust ka haruldane.
ei ela ka, sest see võib ikka päris karm olla. Meedia kartjate elu ei ole ültse meelakkumine nagu te juba aru saite. Ma olen kindel, et keegi ei tahaks vabatahtlikult seda läbi elada mida elavd nemad. Foobi meedia ees võib inimeste elu ikka täitsa ära rikkuda. Ma loodan, et te ikka mõistsite, et meediaga seotud hirmud on ikka päris jubedad ja need ei ole võrreldavad teie araknofoobiaga. Sellist foobiat ei sooviks keegi vist isegi oma vihavaenlasele mitte. Niiet olgem õnnelikud, et meie nende hulka ei kuulu. Mirjam Pikki 10.b
Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5. Foobiad, osata vähemalt 4 foobiat nimetada ja kirjeldada. Foobia ja hirmu erinevus. Agoraafoobia-avatud väljakute kartmine,sotsiaalfoobia-hirm tähelepanu ees, klaustrafoobia-hirm kinniste ruumide ees,aviafoobia-hirm lendamise ees 6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus.
Hingetus Peapööritus Minestamistunne Ebreaalsustunne Hirm millegi üle (surma, hulluksminemise, kaotuse) Higistamine Värisemine Käte ja jalgade kirvendus Külmavärinad Kuumahoog Sotsiaalfoobia Ärevust esinemise ees võivad tunda kõik. See on üleüldine sotsiaalärevus. Kui aga ärevus on pidev ja väga tugev, peetakse seda juba sotsiaalfoobiaks. Näiteks püüavad foobiat pidavad inimesed täielikult esinemisest eemale hoida. Tavaliselt kardetakse seda, et tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku või naeruväärset. Vahel võib olla ka nii, et sotsiaalfoobiat põdev inimene võib karta kõiki vestlusi, mis hõlmavad võõraid inimesi. Suhtlust endast targemate olevate inimestega. Tunnused: Hirm avaliku esinemise ees. Hirm punastada avalikus kohas. Hirm avalikus kohas söömise ees Hirm avalike tualettide kasutamise ees
("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. · Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste objektide või situatsioonidega · Obsessiivsete häirete korral ei sõltu sundmõtted ja kujutlused oluliselt sellest, millises situatsioonis inimene viibib. · Enamus foobiatest, v.a
rahvahulgad, avalikud kohad, üksinda liikumine ja ka rongi, bussi või lennukiga sõitmine. Paljusid võib agorafoobia korral hirmutada mõte, et nad võiksid minestada või muul viisil teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda. Agorafoobia on üks kõige enam inimese sotsiaalseid funktsioone kahjustavaid foobiaid selle raskusastme ning suure esinemissageduse tõttu. On olukordi, kus foobiat on raske viia ühe konkreetse kategooria alla ja muidugi võib inimesel olla ka selline foobia, mis ei sobigi ühtegi ülalkirjeldatud kategooriasse. 5 PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma.
rahvahulgad, avalikud kohad, üksinda liikumine ja ka rongi, bussi või lennukiga sõitmine. Paljusid võib agorafoobia korral hirmutada mõte, et nad võiksid minestada või muul viisil teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda. Agorafoobia on üks kõige enam inimese sotsiaalseid funktsioone kahjustavaid foobiaid selle raskusastme ning suure esinemissageduse tõttu. On olukordi, kus foobiat on raske viia ühe konkreetse kategooria alla ja muidugi võib inimesel olla ka selline foobia, mis ei sobigi ühtegi ülalkirjeldatud kategooriasse. PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma.
(F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. · Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste objektide või situatsioonidega · Obsessiivsete häirete korral ei sõltu sundmõtted ja kujutlused oluliselt sellest, millises situatsioonis inimene viibib. · Enamus foobiatest, v.a
", kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *...pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja teise tajumine jne,mille alusel me looma omaenda maailma *..keskenduvad inimese sisemisele,subjektiivsele
taolisele situatsioonile. Hirm on nii tugev , et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamistunne, peapööritus, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Hirmutunde all kannatava inimese kartus on mõistuse ja loogikaga mitteseletatav ning ei vasta mingil määral ohule, mida stimulaator endast tegelikult kujutab ja see põhjustab inimeses omakorda sügavat piinlikkustunnet. Inimene püüab igati varjata oma foobiat ning paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. Varjamise põhjuseks on ka asjaolu, et isegi arenenud riikides kohtab veel tänapäevalgi suhtumist ,nagu oleks iga vaimne häire häbiasi. 2 Praegune olukord Hiljutised uuringud näitavad , et hirme, eriti spetsiifilisi, on sagedasti diagnoositud, nagu oleks tegemist vaimsete häiretega. Uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist
Nimelt viiakse patsient tagasi aega mil foobia välja kujunes. Vahel on foobia põhjustatud varasemas elus kogetud vallandava sündmuse poolt, mille me võime olla unustanud. Siis kui patsient on transis, viib hüpnotiseerija ta tagasi aega enne vallandavat sündmust ning laseb patsiendil tunda, kuidas oli elada ilma hirmuta. Seejärel hüpnotiseerija kasutab seda tunnet, asendamaks patsiendi foobia positiivsema meele-laadiga Kuid samas peavad hüpnotiseerijad foobiat kõrvaldades olema ettevaatlikud. 11 3.3 Hüpnoosi kasutamise võimalused unetuse korral Iga inimene vajab und. Aga uinumisraskuste või pideva varajase ärkamise tõttu võime end terve päeva jooksul väsinud ja stressis tunda. Sageli rakendatakse unehäirete egektiivse ravina hüpnoosi. Kui patsient on transis, siis sel ajal sisendab hüpnotiseerija
Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" ( Authentisch leben,Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundyb, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. Me näeme konkreetses persoonis abstraktsiooni, samamoodi nagu tema iseendas ja meid näeb abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me
1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma. Humanistlik lähenemine keskendub inimese
Nad ei olnud üldse sarnased. Lena seadis oma maalimis tarbed akna alla , et vaadet maalida. Kuid ta käsi nagu iseenesest maalis Kostose. Hommikul tahtsid kõik Bee maja tüdrukud teada mis öösel jutunud oli. Kuid tal ei olnud tuju rääkida. Teda ei huvitanud mats ega ka söögi korrad. Ta magas terve päeva. Isa , Palun võta see raha katkise akna parandamise eest. Ma olen kindel ,et see on juba parandatud , arvestades Lydia perenaiselikkust ja tema foobiat mitte-konditsioneeritud õhu vastu, aga... Kallis Al, Ma ei suuda ära seletada oma tegusid Lydia - st sinu ja Lydia juures. Kui ma Charlestoni tulin, ei kujutanud ma hingeski ette , et sul on... Kallid isa ja Lydia Ma vabandan teie mõlema ees oma ärritava käitumise pärast. Ma tean , et kõik on minu süü, aga kui te oleksite kuulanud kasvõi ÜHTKI ASJA, mis mul teile üelda oli, siis poleks ma ehk... Kallis isa uus perekond.
(Öhman, 2000, 588). ebatavaliselt kaua või ilmuvad ebasobivas eas, siis peetakse Huvitaval kombel on hirmu ja ängistuse/ärevuse neid foobiateks (Gale Encyclopedia...., 2001). mõistete käsutamine samaväärsetena tavalisem just normatiivsest hirmust rääkivate autorite puhul. Sellised Marks (1987, 5) defineerib foobiat kui hirmu, mis on uurimused, kus viidatakse ängistu-sele või ärevusele, kalduvad ebaproportsionaalne situatsiooni tegeliku ohtlikkuse suhtes ja keskenduma patoloogiale, hoolimata sellest, et ängistust teatakse mida ei suudeta ei selgitada ega põhjendada, mis on väljaspool ja selgitatakse kui normaalset emotsiooni (Gullone, King, tahtelist kontrolli ja viib kardetud situatsiooni vältimisele. Foobia Ollendick, 2001)
Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem ta kestab, seda suuremaks läheb enesetapurisk. Ärevushäired Nagu ütleb ka nimetus, iseloomustavad neid häireid eelkõige ärevustunded: pinge, närvilisus ja ebamugav erutus. Foobia Foobia on püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis pole tegelikult ohtlik. Kuigi foobia all kannatav isik saab ka ise aru, et tema kartus pole õigustatud, tekib tal ikkagi vastupandamatu soov vältida foobiat esilekutsuvaid olukordi või neist pääseda. Paanikahäire Paanikahäirele on iseloomulikud korduvad ägedad paanikahood. Need pole seotud kindla olukorraga ja tulevad inimesele ootamatult. Järsku tekib meeletu hirm ning koos sellega tugev südamekloppimine, higistamine, peapööritus, nõrkustunne. Paanikahäiret saab määrata kolme tunnuse põhjal: ärevuse tase ärevuse õigustatus ärevuse tagajärjed Skisofreenia
bussis, rongis, autos Kaasuvad psüühikahäired 84% - Paanikahäire - Depressioon - Jne Sotsiaalfoobia - Hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees - Väldib või talub suure vaevaga - Subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Lihtfoobia - Tugev ja põhjendamatu hirm mingi olukorra või objekti ees - Hakatakse olukorda vältima Põhilsied tüübid: loomatüüp, keskkonnatüüp, klaustrofoobia - Enamusel mitu foobiat - Sageli kaasuvad psüühikahäired – ärevushäired, depressioon, ainete väärtarvitamine - Kalduvus esineda perekonniti Üldistunud ärevus - Ülemäärane, suhteliselt püsiv muretsemine ja ärevus mitmete erinevate asjade pärast - Muretsemine ja ärevus segavad oluliselt toimetulekut - Esinevad sisemine pinge, rahutus, ärrituvus, unehäired, väsimus või keskendumisraskused Obsessiiv-kompulsiivne häire
ämblik, suletud ruum vms.) asendama uue, ärevusega kokkusobimatu reaktsiooniga - 19 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © lõdvestusega. Selleks õpib ta kõigepealt lõdvestuma. Paralleelselt koostab ta ärevussituatsioonide hierarhia. Kui lõdvestus selge, hakkab ta lõdvestunud olekut seostama varem foobiat esile kutsunud stiimuliga, alustades selle kõige nõrgemast, ärevushierarhias kõige madalamal astmel olevast variandist. Operantsel tingimisel põhineb näiteks sotsiaalsete ja koolivilumuste õpetamine vaimse mahajäämusega või autistlikele lastele. Lapse vaatlemise ja tema lähedaste küsitlemise teel selgitatakse välja temale hüvitustena toimivad tegurid (küpsis, kisell, patsutamine, kallistamine, kiitus vms.). Siis hakatakse igat soovitavat käitumist (istub oma kohal,
Millistel juhtudel hakkab ärevus sihipäraseid tegevusi segama? Kliinilisest kirjandusest pärineb info selle kohta, mis tekitab mitteadaptiivset ärevust ja nende tingimuste kohta, kus seda mitteadaptiivset ärevust ületada saab. Foobiate areng Mineka (1985) väitel on foobia püsiv ja äratuntav irratsionaalne hirm teatud objekti või situatsiooni suhtes, mida iseloomustab distress ja tungiv soov seda objekti või situatsiooni vältida. Hirmust eristab foobiat viimase irratsionaalsus. Foobiaid peetakse klassikalise tingituse tagajärgedeks, kusjuures meil on evolutsiooniliselt olemas bioloogiline valmisolek sedalaadi seoste (nt madude ja ämblike kartuse) kujunemiseks (Seligman, 1971). Gray väitel on meil arenenud "kiire ja ebatäpne" süsteem eluliste ohtudega toimetulekuks, milles ohule mittereageerimine on tõsisemate tagajärgedega kui põhjendamatu reageerimine ohutule stiimulile. Seega oleme bioloogiliselt valmis foobiate kujunemiseks
annaabi.ee 
