kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle kaudu, kust ta on pärit, millised paralleelid teiste suguluskeeltes jm. Franz Bopp (1791-1867), kirjutas teose pööramissüsteemist, seoses sanskriti k. Sanskriti keel paljudes asjades sarnane kreeka keelega – suur avastus. Väljend indoeuroopa keeled. Bopp võrdles pööramissüsteemi, hiljem ka nende keelte foneetikat. Rasmus Rask, taani keeleteadlane, väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana skandinaavia keelt, kuid laialt, võrdleval alusel, võrreldes ka sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm. 1819 avaldas indogermaani grammatika. Tal eesmärgiks koguda kõik saksa folkloor ning saksa keele sõnaraamat, akadeemiline töö (võrreldes kõikide indoeuroopa keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes).
Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T
Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse; formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros
aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist. Uurali keeleteadus professorid käsitlesid eesti keele kui soome-ugri keele suhteid teiste keelkondade keeltega, lisaks millele avaldati nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi. Tänu varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012). Tänasel päeval saab välja tuua mitmeid edukaid keeleteadlasi. Sinna nimekirja kuulub ka 20. sajandil sündinud Julius Mägiste. Teadlase teaduspublikatsioonide temaatika, kui arvukaid arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu, sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid
Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1)
primaarne) roll vähemalt 2 põhjusel: 1) hääldus on kehaline (~ füüsiline); 2) temale tuginevad kõigi ülejäänud keeletasandite väljendusvahendid ja nendes toimuvad keeleajaloolised muutused. Foneetika laias tähenduses märgib kõiki hääldusteadusi. Foneetika kitsamas mõttes tegeleb kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st. Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses. Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on spetsialiseerunudtajufoneetika. Kõneelundite hulgas eristame 1) hingamiselundeid, 2) hääleelundeid, 3) artikuleerimiselundeid. Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning välimised roietevahelised lihased.
Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika - häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus. Foneetikat huvitab näiteks see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid kaashäälikuid ja sulghäälikuid ja vokaale ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Häälikute moodustamine (artikulatsioon), akustika (heli), häälikute taju(psühholoogia). Fonoloogia - foneetikale lähedane teadus on fonoloogia. Fonoloogia uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid (väikseim keeleüksus) ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel Üldkeeleteadus sucks
Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus, fonoloogia aga keelte häälikusüsteemide tõlgendamist. Foneem keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus
2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica"
2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Apollonius Dyscolus (2. saj AD)- Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg
Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z).
Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z).
vajalikud uurimused tehtud. 1938 esitas Ariste esimese fonoloogia põhimõtetest lähtuva uurimuse ,,Kvantiteedikeel". Ariste vaatles foneetilisi nähtusi, mis sõltuvad kvantiteedist, samuti sõna intonatsioon ja selle seost kvantiteediga. Ta oli esimene,kes näita, et ülipikas silbis põhitoon alguses tõuseb ja langeb seejärel järsult. 1939 ,,Hiiu murrete häälikud". 1946 ,,Eesti foneetika", mis hõlmab nii artikulatoorset foneetikat kui fonoloogiat. Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi ehitusest, häälikutüüpidest, prosoodiast jpm. Kirjeldab foneeme ja allofoone. 1990 Kalev Wiigi ,,Foneetika alused", mis on tõlgitud soome keelest. Fonoloogia-kesksed probleemid seotud prosoodiaga ehk kvantiteedi, rõhu ja palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid
hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3. elukuud eristab mistahes keele foneetikat. 3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja
6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks
Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica"
selle järgi, kust ta pärineb ja millised on seosed teiste keeltega. Keeleteadus oli peamiselt saksa keeles. Franz Bopp Idee, et keeled moodustavad sugulussidemeid, oli teada juba keskkajal. 19.sajandil, kui erinevad autorid avastasid, et sanskriti keel on väga sarnane kreeka keelega, oli suur läbimurre. Tuhanded kilomeetrid vahemaad ja mingit kokkupuuduet pole, kuid keeled on sanased. Bopp võrldes pööramissüsteemi ja ka keelte foneetikat. 1833ndal aastal andis ta välja fundamentaalse teose ,,Võrdlev grammatika Sanskritist". Ta oli esimene, kes formuleeris seda, mida hiljem hakati teadma kui Grimmi seadust. Avesta vanimaid indoeuroopa kirjatekste, Iraani või Pärsia kirjatekst. Rasmus Rask (1787-1832) Ta kirjeldas vana Sakdaninaavia keelt ja võrdles seda Sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm (1785-1863)[vanem vend] 1819 avaldas ,,Saksa Grammatikat" (indo-germaanikeete grammatika) kõikide pralleelidega teistes keeltes
annaabi.ee 
