Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“
valdkonnas: sobivate vaimsete omadustega tööliste leidmisel konkreetsetele töökohtadele välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad kindlustada tööandjale parima soovitud tulemuse ning töötajale rahulolu tööga välja selgitada töötajate mõjutamise viisid, mis võimaldavad kõige paremini ühildada tööliste tegevuse ettevõtte ärieesmärkide saavutamisega Mary Parker Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus, keskendus protsessidele grupis ja grupi mõjutustele. Töötades sotsiaalkeskustes pani ta tähele, et ideed, milleni jõutakse grupis koos arutades ei ole samad, milleni jõuavad inimesed üksinda töötades. Grupis osalejate mõttemudelid
Oma rakenduspsühholoogia alaste töödega sai Münsterberg tuntuks nii akadeemilises maailmas, teaduse ringkondades kui ka avalikkusele. Paraku aja jooksul suhtumine Münsterbergi muutus. Ühelt poolt põhjustasid selle tema Saksa poliitikuid toetavad väljaütlemised I Maailmasõja ajal ning teisalt tema soov tutvustada avalikkusele nii sakslastest kui ka ameeriklastest loodud ebaõigeid stereotüüpe. 2.2. Mary Parker Follett (1868-1933) ,,Juhtimine on millegi saavutamise kunst inimeste kaudu" Mary Parker Follett on peaaegu unustatud Ameerika naiskirjanik ja juhtimiskonsultant, keda on nimetatud kaasaegse juhtimise pioneeriks ja kelle panus kaasaegsesse juhtimisteooriasse on märkimisväärne. Ta on mitmete demokraatia , inimõiguste teemaliste ja psühholoogia raamatute, esseede ning artiklite autor. Mary Parker Follett ühendas teadusliku juhtimise ja
ning toetust sai esimene organisatsioonikäitumise ametlik akadeemiline distsipliin teaduslik juhtimine. Peale Esimest Maailmasõda keskenduti organisatsioonianalüüsi kõrval ka sellele, kuidas inimfaktor ja psühholoogia mõjutavad organisatsiooni. Olulisemad organisatsioonikäitumise esimese põlvkonna uurijad olid: Chester Barnard Frederick Winslow Taylor Elton Mayo Henri Fayol Mary Parker Follett Frederick Herzberg Abraham Maslow David McClelland Victor Vroom 3. Lihtne strukruur Funktsionaalne struktuur Divisjonid Maatriksstruktuur Võrk-organisatsioon 4. Roll on mingi kindel käitumismudel, mida oodatakse inimeselt, kes organisatsiooni struktuuris asub mingil kindlal positsioonil. ·Roll kirjeldab ka seda, kuidas inimene tajub situatsiooni, milles asub. ·Roll, mida inimene organisatsioonis täidab, on mõjutatud kahe grupi faktorite
Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise sotsiaalset külge aga on see, et nad laskusid liiga äärmustesse o Mary Parker Follett: Propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia ja koostöö. Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini
Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton 4. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine - 5
vestluse vormil. Katseid teostas Elton Mayo. Hawthorne'i efekt- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Süsteemi vaatlus mõjutab süsteemi. Vaatluse tulemusel tööviljakus ja tootlus võivad muutuda ainult sellest, et töötajaid jälgitakse. Töötajate tulemused ei parane sellepärast, et töötingimusi muudetakse, vaid sellepärast, et nad on tähelepanu all. 1.18 Psühholoogid: Follett, Maslow ja Herzberg. Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse? Maslow motivatsioonipüramiid inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused - pani aluse inimkäitumise teooriale ning lõi vajaduste hierarhia. Follett oli üks esimesi USA biheivioriste, uuris grupidünaamikat. Tõi välja seisukohad, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile; inimest tuleb kohelda kui emotsionaalset ja sotsiaalset olendit
2.1 Inimsuhete koolkond · Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: · Mõjuvõim koos teistega (power with) · Mõjuvõim teiste üle (power over)
Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Selgitada välja psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. 3. Selgitada välja tööliste mõjutamine võimalused. Mary Follett- ühendas teadusliku juhtimise ja sotisaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meeskonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: 1. Mõjuvõim koos teistega 2. Mõjuvõim teiste üle. Elton
- ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Inimsuhete koolkonna tuntumateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Follett, Elton Mayo j .Inimsuhete teoreetikute oluliseks panuseks on tähelepanu pööramine inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomine. Tõsteti esiplaanile inimtegur ja inimsuhted tööolukorras, samuti mitteametliku organisatsiooni roll. Inimene on organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult ja ebaotstarbekalt. Et inimesi organisatsioonile vajalikul viisil toimima panna, on vaja neid ajendada, ergutada ja hüvitada, arvestada nende
Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad a) Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Industriaalpsühholooga rajaja. o) Psühholoogid saavad tööstusettevõtteid aidata kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused b) Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Eestvedamise kontseptsioon, meeskonnatöö, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte võimu alluvate üle. p) Eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: Mõjuvõim koos teistega (power with) Mõjuvõim teiste üle (power over)
1. Inimsuhete koolkond (human relations).: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. b Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. c Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 3 Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. 4 Elton Mayo keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2. Inimressursi koolkond (human resouces). ·Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks.
36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused 40. Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: 41. ·Mõjuvõim koos teistega 42. ·Mõjuvõim teiste üle 43
12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia ajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid olmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: • Mõjuvõim koos teistega (power with) • Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo
Organisatsiooni huvid on tähtsamad kui üksikisikute omad (ei arvestatud tööliste sotsiaalseid vajadusi). Töötajaid ergutati oma huve kohandama organisatsiooni omadega ning seeläbi taotlema tegevusühtsust. Põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega. Tähtsat rolli mängivad org. sisene tööjaotus, ametikohtade astmelisus (vastutuse delegeerimise vajadus), distsipliin ning kõrge moraal. Uusklassikaline Ford, Maslow, McGregor, Follett Teooria keskmes oli inimene, kellest tuleneb kõik muu. Lähtuti seisukohast, et inimene pole mitte omaette tegutsev indiviid (ehk masin) vaid organisatsiooni aktiivne liige. Keskendutakse inimeste, töö ja organisatsioonivahelistele suhetele, sest edukaks tööks on tarvis sotsiaalseid inimesi, kes jagaks infot, kogemusi. Et muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid
Juhtimise puhul on fookuses allajoonitud märksõnad. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhindub eelkõige plaanitäitmisest (Türk 2001:19). Eestvedamine on juhtimise üks osa (meenuta 13 juhtimisfunktsioone!), kuid selle eest inimeste mõjutamise seisukohast üks olulisemaid. Asjata pole Mary Parker Follett juhtimist defineerinud kui millegi saavutamise kunsti inimeste kaudu. Mõjutamine mitteametlike mõjuvõimu allikaid kaustades ongi eestvedamise primaarne sisu. Eestvedamine on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. (Türk 2001:9)
Münsterberg väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes peamises valdkonnas: · aidata leida töölisi, kes kõige paremini sobivad mingile konkreetsele töökohale; · välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd; · välja selgitada tööliste mõjutamise teed ja võimalused, mis lubavad nende tegevust paremini ühildada organisatsiooni juhtimise eesmärkidega.59 Mary Parker Follett (1868 1933) ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus.60 Ta esitas ka eestvedamise uudse kontseptsiooni, mõistes selle all meeskonnatööd, kus juht tajub oma rolli eelkõigekoostöös teistega (alluvatega), mitte aga niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena
annaabi.ee 
