Keelpillid – kannel, hiiu kannel, viiul Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi)
ajaloosündmustest või mõtles helilooja ise välja. Süm. poeem- on üheosaline teos sümf. Orkestrile, mille ainestik on isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist, filosoofilised teemad. 5. Rahvuslikud koolkonnad ja Sibelius Romantism vallandas kultuur-autonoomia taotlustega rahvuslikud liikumised. Nende rahvaste muusikal on iseloomulik: lähtumine kohalikust rahvamuusikast, karakteerne rütmika, folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis olid ,,Kalevalas". 6. Autorid ja teosed Schubert- ,,Lõpetamata sümfoonia" ,,Metshaldjas" ,,Surm aj tütarlaps"
autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo). Olulisel kohal on folkloorsed motiivid, mida autor kasutab üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga kass ja teised, Maailma loomine ja teisi lugusid jt). H. Käo raamatud paistavad silma suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse sõna- ja mõttemänguga (Kui mind üldse olemas ei oleks, Printsuss,Napakad jutud). Tänapäeva ärimaailma väärnähtuste pihta käiv satiir H. Käo raamatutes on mõistetav siiski pigem täiskasvanud lugejale
Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20
Muinasjuttude jutustamine või raamatute matkimine võib olla seotud matkimismängudega, kus erinevaid tegelasi ja sündmusi matkitakse liigutuste ja häältega. Muinasjuttude esitamise käigus saab õppida järjestusseoseid – ees, taga, suurem, väiksem. Laste kujutlusvõime ja 6 tähelepanu suurendamiseks võib õpetaja tegelasi illustreerida rütmipillide mängitud häältega. Folkloorsed laulumängud ühendavad laulmise, sõnalise tegevuse ja tantsimise. Siin on palju mängulisi lahendusi, mis võimaldavad laste erinevatel oskustel esile tulla ning teineteiselt õppida. Loodus on ammendamatu allikas ja lastele kõige enam mõistetav. Lastega saab kuulata loodushääli nii maal, kui linnas ning matkida neid liigutuste ja sümbolitega. Muusika saatel liikumine aitab tunnetada muusikat ja avastada oma keha väljendusvõimalusi. Seetõttu
veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi kirjutas ta ka hiljem, operettide kõrvalt, valsse- suurepäraseid, hingerõõmustavaid ja erutavaid muusikapalasid. Ent need olid kõigest täiendavad pärlid tema kroonile. Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest. Tema muusika on kui helisev hümn armastusele. Strauss ülistas loodust, kevadet, sinist taevast, leebeid tuuleiile, ojavulinat ja metsakohinat. Tema meloodiad hõiskavad: ,,Ela, inimene, ja rõõmusta-maailm on imekaunis ja see kuulub sulle!". 5
arheoloogia-, olme-, kooli-, teatri-, raamatukogu-, spordi-, käsitöö-, kirjastuse-, perioodika- ja kirjandusteemalised väljapanekud. 1920.1930. aastatel oli tuntav vene kultuuri sügavam huvi oma rahvaluule vastu. Eriti hästi oli rahvaluule säilinud just Eesti kagupiiri lähedusse jäävas Petseri maakonnas, kust 1920. aastate lõpus kogus rahvapärimust Baseli Ülikooli tuntud folklorist Jelizaveta Mahler. Sel ajal olid populaarsed ka vene pulmade folkloorsed lavastused. Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid. Siinsetest kirjastustest tegelesid sellega Tartu kirjastus "Odamees", Tallinnas "Bibliofiil" ning "Russkaja Kniga" ("Vene Raamat"). Palju oli
küllalt terava poliitilise alltekstiga jm (Vahtre 2000). 13 8. RAHVALUULE On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus. Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana
*leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest
Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid üldistav-aforistlikke mustreid, mis samuti ei kuulu tegelikult enam jutustavasse anri. Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist: · Enne revolutsiooni oli tsuktsidel kaks tunnet -- näljatunne ja külmatunne. Nüüd on neil kolm tunnet -- näljatunne, külmatunne ja sügav tänutunne Kommunistliku Partei vastu · Nõukogude korra kolm ajaloolist võitu: vähevõitu, kallivõitu ja sitavõitu · Jumal lõi kolm omadust: aususe, mõistuse ja parteilisuse, ent kellelegi ei andnud ta enam kui kaks omadust
iseloomustada. Monoodiline lüürika vastab enam nüüdisaegsele lüürikale. Teemad on mitmekesised, sõda, poliitika, aga ka muud teemad. Arenes põhiliselt Lesbose saarel, aloodia murdes. Lesbose saare luuletajad lõid kirjandusse rea uusi värsimõõte, nendes kirjutatud luuletusi määrati sooloesituks lüüra saatel. Lesbose saare lüürikute luutused olid määratud ettekandmiseks teatavas kindlas keskkonnas. Koorilüürika lätted on folkloorsed, koor oli rituaalne- nii tantsis kui ka laulis. Alaliigid: Hümn, ood, epniikon (kiidulaul võitjate auks nt spordis), tüüpiline oli dooria murre. Lihtsamad lüürika liigid on eleegia ja jamb. Nüüdisaja kirjandusteaduses nimetatakse eleegiaks (tavaliselt saadeti puhkpilliga) kurvatoonilist luuletust mis tahes värsimõõdus; antiikajal aga, olnud ürgselt leinalaul, kujunes see teatavas vormis, nimelt nn. eleegilistes distihhonides kirjutatud mitmesuguse sisuga luuletute üldnimetuseks
Hiline loominguline kujunemine (esimene sümf. 41 aastasena) Teosed: 9 sümfooniat, 3 missat (orelimuusika), keelpillikvartetid, kooriteosed . Laiendas sümf. vormi kolmanda teemaga nn. finaal-sümfoonia (teose kõigi teemade ühendamine). 8.Rahvuslikud koolkonnad,Grieg, Smetana, Dovorak, Mussorski, Tsiokovski. Romantism vallandas kultuuriautonoomia taotlusega rahvalikud liikumised. Muusikalistele püüdlustele on iseloomulik lähtumine kohalikust rahvamuusikast, folkloorsed jooned meloodias ja harmoonias. Grieg ( 1843- 1957) oli norra helilooja. Tema muusika on tihedalt seotud kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, põhjamaiselt kerge ja põhitoonilt lüüriline.Valdavad on väikevormid- soololaulud, klaveripalad (sh. Norrapärane tantsumuusika)Tuntuim on muusika Ibseni näidendile "Peer Gynt" ,millel põhineb kaks orelisüiti. Kuulus on ka klaverikontsert. Tsehhid- Smetana ,jääva väärtusega sümfooniline 6- osaline tsükkel "Mu isamaa" ja
Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes. Monoodiline lüürika oli isiksusekeskne, kuid tundelisema teemakäsitlusega ning teistsuguse vormilise ülesehitusega kui eleegia või jamb. · Koorilüürika e koorimeelika - Koorilüürikas olid kreeka muistsed folkloorsed lätted üsna sarnased teistel rahvastel leiduvatega esines matuse- ja pulmalaule, hümne jumalate auks, peolaule, laule võistluste võitjate auks.Neid kandis ette rituaalne koor, kes ühtaegu laulis ja tantsis. Koorilüürika alaliigid olid: hümn, ood, epiniikion.Kirjanduslik, so autoriga seostatud koorilüürika sai alguse Spartast ning dooria dialekt jäi selle
inimkehaga saavutatakse eeskätt sõnalise naabruse kaudu. Ühte samasse konteksti, fraasi, sõnarühma ühendamise teel. Kõik sõnarühmad orienteeritud väljakujunenud väärtushinnangute lõhkumisele. Samas on ka positiivne programm, mis annab kindla suunitluse kõigile groteskseile sõnaühendeile. Eesmärk muuta maailm kehaliseks, materialiseerida ta, siduda kõik ruumilisajaliseks jadaks, mõõta kõike inimkeha mõõtkavas. Rabelais’ kronotoobi folkloorsed alused Põllumajanduslikus klasside-eelses ühiskonnas kujunes välja kõige erisugusemate ilmingute areng ja ajaline külgnevus. (Aja ühtsusel põhinev naabrus) Selle aja põhil. erijooned. 1) kollektiivne, indiviid pole veel kollektiivist eraldunud. Indiviid elab täiest väljapoole. 2) Aeg on tööaeg. Elu, olu ja tarbimine pole veel eraldatud töö- ja tootmisprotsessist, aega mõõdetakse tööseisunditega (põlluharimise eri faasid).
6. loeng Juhan Jaik · 1924-33 Võrumaa jutud I-II · 1928 Kaamelid pasunapuhujatega Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. · Lapsed tal on otseselt lastele adresseeritud kirjanudust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. ,,Võrumaa jutud" on sageli taandatud lastekirjanduseks, kuid samas võib seal ka midagi enamat näha. Lastekirjanduseks taandamine tuleb sellest, et ta jutustab muinasjutt kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi. · Samuti kasutab ta ka õudust ta on (võru)maalähedane. Samas aga ta ei ole nii ilustatud kui oli Gailit
võõrasteks, mägede rahvaks jne". Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapäeasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad. Sellises maailmas ei ole haigusi ega surma ja ka aeg kulgeb seal teisiti kui inimeste maailmas. Sellest pajatavad meile väga paljud legendid ja müüdid. Näiteks võõraste olendite ,,võlumaal" minuteid või tunde veetnud inimesed avastavad tagasi tulles seda, et möödunud on aastaid või isegi sajandeid. Kuid on toimunud ka vastupidiseid juhuseid. Näiteks on
võõrasteks, mägede rahvaks jne". Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapäeasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad. Sellises maailmas ei ole haigusi ega surma ja ka aeg kulgeb seal teisiti kui inimeste maailmas. Sellest pajatavad meile väga paljud legendid ja müüdid. Näiteks võõraste olendite ,,võlumaal" minuteid või tunde veetnud inimesed avastavad tagasi tulles seda, et möödunud on aastaid või isegi sajandeid. Kuid on toimunud ka vastupidiseid juhuseid. Näiteks on
Nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud. Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapärasest maailmast, kust need olendid inimeste sekka tulevad. Sellises maailmas ei ole haigusi ega surma ja ka aeg kulgeb seal teisiti kui inimeste maailmas. Sellest pajatavad meile väga paljud legendid ja müüdid. Näiteks võõraste olendite „võlumaal“ minuteid või tunde veetnud inimesed avastavad tagasi tulles seda, et möödunud on aastaid või isegi sajandeid. Kuid on toimunud ka vastupidiseid juhuseid. Näiteks on
annaabi.ee 
