tagasi tagasi ei tuldud · Poloteism-palju jumalaid · Monoteism-vähe jumalaid · Piirkonniti usutu erinevaid asju, · Kujuneb välja pühakiri, reeglid pühakirja ei kujune · Kultuur kõrgemal tasemel · Kultuur ei ole nii kõrgele tasemele veel arenenud · Hieroglüüf kiri · Tähestik kiri- foiniiklastelt Sarnasused: · Mõlemad kuuluvad idamaade hulka · Inimesed, kes rikuvad mingeid norme, ootab pärast surma karistus · Mõlemad riigid sünnivad sõdades
ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest ehk vanne, mida annavad tänapäeval kõik arstid, enne ametisse astumist. Kirjanduse vallas on veel üks kuulus tragöödia ,,Kuningas Oidipus", mille kirjutas Sophokles. Matemaatikas lõid Thales ja Pythagoras tähtsaid teoreeme ja Aristarchos väitis esimesena, et Päike ja tähed seisavad paigal ning Maa tiirleb ümber Päikese koos muude planeetidega. Tähestiku võtsid kreeklased küll foiniiklastelt üle, kuid täiendasid seda nii, et häälikuid sai kirja panna enamvähem sellises järjekorras, nagu nad tulid ette kõnes. Minu arvates võib Vana-Kreekat nimetada kindlasti Euroopa, kui mitte lausa maailma kultuurihälliks, kuna praegu meie jaoks kõige tähtsam igapäevases elus on alguse saanud just Vana- Kreekast.
Rooma ajal kiusati Juute 9. AVESTA on nende pühakiri. taga. (Enam Iisraeli riiki ei eksisteerinud). KAANANIMAA 15. DIASPORAA juutide laialivalgumine. 1. Sai kõige varem alguse põlluharimine. 2. Seal on maailma vanim linn JEERKO. FOINIIKLASED 1. Elasid põhjapoolsemas piirkonns 2. Linn-riigid : BYBLOS 3. Foiniiklastelt on pärt maailma esimene TÄHESTIK 4. Olid suured kaupmehed, tegelesid kaubavahetusega Vahemere piirkonnas. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. JUUDID 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 3. ANTISEMITISM juudivastased (kuritegelik)
Heebrealased (Juudid) viidi vangi (PAABELI VANGIPÕLV). Juudid lasti koju Pärslaste valitsusajal. 1. Elasid põhjapoolsemas piirkonns Rooma ajal kiusati Juute taga. (Enam Iisraeli riiki ei 2. Linn-riigid : BYBLOS eksisteerinud). 3. Foiniiklastelt on pärt maailma esimene TÄHESTIK 15.DIASPORAA – juutide laialivalgumine.
Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada. Osad Kreeka matemaatik Eukleidese loodud põhitõed kehtivad siiani ning leiavad tihti rakeNdust. Kreeklased olid esimesed, kes võtsid kasutusele tähestiku, mis võimadas hääldust korralikult üles märkida. Selle nimi oli alfabeet ning koosnes nii täis-kui kaashäälikutest. Kuid ka tähestik võeti üle foiniiklastelt ning ainult muudeti seda endale sobivamaks ja arusaadavamaks. Varastes Idamaades ei tegeldud filosoofiaga sellisel tasemel nagu seda tehti Kreekas. Kreeka filosoofid ning nende arutlused on siiani tuntud ning tunnustatud. Nad tegelesid looduse ja selle tekkepõhjuste uurimise ja selgitamisega. Hellenismiperiood ongi mõjutanud Kreeka ja Idamaade kultuuri tänaseni ja kõige rohkem. On võetud omaks üksteise kultuuri ja teadmisi erinevates asJades. Siiani on osasid neid mõjutusi
• Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr
Ühendust peeti egiptlastega ja Ees-Aasia rahvastega. Tumeajajärk Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid Väike-Aasia läänerannikule põllumaa nappuse tõttu.. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg. Tsivilisatsiooni uus tõus. Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht, tekkisid kindlad piirid ja see lihtsustas valitsemist. Kreeklased said mõjutusi foiniiklastelt oma tähestiku loomisel. Tähtsaimad Kreeka eeposed on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" mis räägivad Trooja sõjast. Kolonisatsioon on vabatahtlik ümberasumine. Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad.
eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst
Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõda. See on iliose (Trooja) linna lugu ja sellega seotud müüdid.
Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette. Basileus - ülik. Proqustese säng - piinamis pink, mis lõikas pea maha. 1.4 ARHAILNE AJAJÄRK. VIII-VI SAJAND EKR. 8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng. Kreeklased hakkasid uuesti meritis sõitma. Mesopotaamias oli parajasti tugevnenud Assüüria. Foiniiklaste poolt rajatud linnad hakkasid kiiresti arenema. Kreeklased olid foiniiklastega heades suhetes. Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma, mis sisaldas 24 tähemärki. Tekkinud kirjaoskus levis kiiresti. Arhailsele ajajärgule oli iseloomulik - foiniiklaste eeskujul hakkasid kreeklased rajama ülemere kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks. Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas.
eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Olümpiamängud Esimesi olümpiamänge peeti arvatavasti aastal 776 eKr. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks
ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike. Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte
Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Poliste valitsemine Demokraatlikud linnriigid Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta.
Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale, milleks võeti kasutusele sellised foiniikia kirja konsonandimärgid, mida kreeka k kirjapanekuks ei olnud vaja. Maailmakirjad ladina kirjal põhinevad kirjad - ~30% maailma rahvastikust; Hiina 25%, India silpkiri 20%, Slaavi kirillitsa 10%, Araabia 10%, muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jne 5%) Inglise keel
keskelt ja edeneb edasi spiraalselt. Erinevaid variante on pakutud igasuguseid, mis seal peale kirjas võiks olla. Ideograadilised e mõistekirjad · Sumeri-babüloonia-assüüria kiilkirja vanem periood Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). · Ladina tähestik on arenenud egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud heiraatsest kirjast) · Egiptuse hieroglüüfkiri on osalt mõiste-, odalt tähtkiri (tegelikult konsonantkiri = tähemärgid märgivad ainult kaashäälikuid) Kreeka tähestik · Peetakse esimeseks tähestikuks, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks; · Oli tänapäeval kasutatava ladina tähestiku alsuseks (8
Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Arhailine ladina tähestik koosnes 21 kirjamärgist: A B C D E F H I K L M N O P Q R S T V X Z. Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). 36. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia-keeleteaduse aru, mis uurib sõnade sisestruktuuri Morfosüntaks uurib grammatilisi kategooriaid või keeleüksusi millel on nii morfoloogilised kui süntaktilised omadused; mida saab defineerida nii morfoloogiliste kui süntaktiliste kriteeriumide järgi. 37. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) 38
INK "http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html" t "_parent" ml Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kipud ja vampumid Phaistose ketas Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa).
• Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr
· Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr
km kaugusel Phaistose ketas ketas, mis leiti Kreetal. Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri vanade germaanlaste tähestik. Tekkis Ladina tähestiku eeskujul Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid.
Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Veel 19. saj. löödi kurjade vaimude peletamiseks grootmasti mõni hobuse kabjanael või naelutati sinna hobuseraud. Hobune laeva kaitsevaimuna pärineb foiniiklastelt, kes oma laevade vööre kaunistasid puust nikerdatud hobusepeadega. Hiljemgi on laeva isikustatud hobusena (laev = laineratsu). Et laev oleks kiire ja kergelt juhitav, naelutati kliiverpoomile mõõkkala mõõk (ka hai uimed või albatrossi tiivad), masti hai uimed ja ahtrisse saba. Heaks endeks olid laeva saatvad delfiinid, keda arvati ligi meelitavat meremeeste laulud ja pillimäng; haide nägemine seevastu
oli ühiskonnas äärmiselt tähtis positsioon. Arvatakse, et just naised olid Etruurias tähtsamate sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele. Etruski kultuurist jutustavad meile täna peamiselt vaid hauakambrid. Kuigi roomlased tegid etruski
annaabi.ee 
