Ahuramazdat ehk Tarka Isandat peajumalaks ja kõige hea valitsejaks. Tema vaenlaseks oli Ahriman, üks Ahuramazda enda poegadest. Ohverdusi Pärsias ei tehtud, aga tähtis oli Püha Tuli. Foiniikia · Foiniikia asus Vahemere idarannikul. Kreeka keeles tähendab Foiniikia purpurimaad. · Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi). · Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad
Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed. Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul,Taavet ja Saalomon. 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad. Saalomoni surma järel riik lagunes kaheks: tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõnapoolne Juuda riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik. Ühiskond oli orjanduslik, kuid orjad olid teistest ühiskondadest pärit. Foiniikias määras Toora ühiskonna laadi. Kõikidel riikidel on Mesopotaamia religiooni mõju. Hediiditel oli jumalaid väga palju st. Polüetism. Suur sarnasus Mesopotaamia jumalatega, kus jumalad esindasid valdavalt loodusjõude. Templites oli palju laoruume. Pärsia varane usk oli üsna sarnane India usuga, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi
Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini.
Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED Linnriigid Sumeris suured templivaldused ja preestrid juhtis sõjaväge ja valitses riiki mõjukas kiht riigi poliitikas kuningas Foiniikias ole andmeid suurte templivalduste ja rahvakoosolekud, kus kodanikud preesterkonna tähtsa rolli kohta said riigijuhtimist mõjutada Foiniikias suur mõjujõud kaubandusega tegelevatel ülikutel Igas linnas austati kohalikke mees- ja naissoost kaitsejumalaid. Suuremal osal nendest polnud nime, esinesid üldise nimetuse all: Baal (valitseja), Moolok (kuningas) jt. Suur osa jumalaist võeti
sõnast. Kuigi on olemas palju materjali, sealhulgas lühikesi ladinaetruski kakskeelseid tekste, ja etruski kirja (tekkinud läänekreeka alfabeedist) osatakse ka lugeda, on siiski kaheldav, kas etruski keelt peale mõne (või mõnekõne) sõna võib pidada desifreerituks. Ebaselged on ka etruski keele sugulussuhted teiste keeltega. Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel ajal olid Etruurias käibel joonia mündid; hiljem vermivad ka etruski linnad ise münte kreeka eeskujude järgi. Etruski kunsti varajased mälestusmärgid kuuluvad 7.6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr. Hiljem tugevnevad üha rohkem hellenistlikud jooned. 1 ETRUSKI KUNST
makse. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud Pärsia ülemvõimuga leppida ja tegi korduvaid ning ajuti edukaidki katseid impeeriumist lahku lüüa. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Mitmes mõttes sarnases see ilmselt Sumeri linnade omaga. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekutel või vastavas nõukogus osalemise kaudu mõjutada riigi poliitikat. Kuid Sumerile vastupidiselt pole Foiniikiast andmeid ei suurte templivalduste ega selle kohta, et riigijuhtimiselt oleks tähtsat rolli etendanud preesterkond. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegevail ülikuil. Hammurapi seadustekogu kõrval on Moosese seadus kõige tuntum muistne Lähis-Ida õigusnormide kogum
· Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik. · Kaanani elanikud olid tuttavad kiilkirjaga ja hieroglüüfidega. · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi. · Foiniiklased leiutasid tähestiku 1000 eKr, mis koosnes 22 märgist. · Foiniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. · Kiri sai alguse piltkirjast. Märgid hakkasid tähistama ainult häälikuid. · Kirjaoskus levis Foiniikias laiemalt kui Mesopotaamias ning Egiputseses selle lihtsuse tõttu. · Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Vana Testament. · Vana Testament on peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. · See on kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum, milles kajastuvad iisraellaste usk, kombed ja arusaam oma minevikust, mütoloogilised jutustused,
5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu 4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist. 5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas
põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium. Peagi langesidki sealsed linnad esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada äärmiselt vähe. Mitmes mõttes sarnanes see ilmselt sumeri linnade omale. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekul või nõukogus osalemise teel mõjutada riigi poliitikat. Kuid erinevalt sumeri linnadest pole Foiniikiast mingeid andmeid ei suurtest templivaldustest ega preesterkonna osast riigijuhtimisel. Võib arvata, et selle asemel oli siinsetes rtiikides suur mõju kaubandusega tegelevatel aristokraatlikel perekondadel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on vaieldamatult maailma esimese
leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad, Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta omandas (Eudemose sõnul) Foiniikias ja Egiptuses võib-olla kaubareisidel ja tõi Kreekasse. Egiptuses reisides töötas Thales välja viisi püramiidide kõrguse mõõtmiseks, kasutades lihtsat protseduuri: mõõta püramiidi varju sel päevaajal, kui vari on võrdne kõrgusega. Küsimusele, kui kõrgeks ta Cheopsi püramiidi hindab, olevat ta vastanud, et ta mitte ei hinda, vaid mõõdab selle, ja nimelt järgmiselt. Ta heitis liiva sisse, et oma kehasuurust maapinnal markeerida
Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said
* Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike. * Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa *Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael. * Foiniikias ei kujunenud välja ühtset riiki, vaid kujunesid välja linnriigid. -) Aegajalt nad sõdisid üksteisega. * Foiniikias tegeleti põlluharimisega, mis erines Egiptlastest ja Mesopotaamiast sellega, et seal ei olnud kasutusel niisutuspõllundust. -) Tegeleti teraviljade kasvatusega, kuid neist veel olulisem oli viinamarjade ja oliivipuude kasvatus. Toodeti kahte olulist ekxportkaupa vein ja õli. * Teine oluline tegevusala oli käsitöö.
sõjalaevastiku loomist. Peale Ateena riigimeeste ei tunne teistes linnades pärslaste uue kallaletungi võimalikkuse üle keegi muret. Hellenismi ajajärgu (IV-I) IV saj. on aeg, mil Pärsia suurriik on nõrgenenud ja esile tõuseb Makedoonia, mille eesotsas Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses. 331 algas vallutuste teine etapp: vallutab Babüloonia, Meedia. kolmandas etapis tungib ta Kesk-Aasiasse ja osa Indiast. Vallutuste tulemusena oli tekkinud suurriik, mis oma ulatuselt oli suurem kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri.
Väljanägemiselt oli ta järgmine: habe, rangjalad, krässus juuksed, veidi turske. Põhimõtteliselt meenutas ta kääbust. Teda kujutati sageli keelt näitamas ja lõvinahka kandmas. Inimestesse suhtus ta hästi ja peletas ka kurje vaime. Bes kaitses sünnitavaid naisi ja valdavalt oli siis muusika ja lõbutsemise sümbol. Ta tõi edu ning jõukust. Kuna teda seostati elu naudingutega, paigutasid abielupaarid tema kuju või pildi magamistuppa. Väljaspool Egiptust kummardati teda veel Foiniikias ja Küprosel. Roomlased kujutasid teda leegionäri varustuses. Anubis (Egiptuse keeles "koerake") on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on
· Kergerelvastusvägi (kaitserelvastus puudus) · Piiramisväed · Luurajad (allusid ainult kuningale) Põletatud maa taktika küla hävitati täielikult Küüditamine Salmanassar V (727-722) Üritas territooriumi laiendada, tekkis sisemine võitlus. Hukkus võitluses sõjaväepealikega. Sargon II (722-705) Vallutati tagasi Iisrael, hävitati pealinn, küüditati 30,000 inimest. Sanherip (705-681) Laiendas võimu Foiniikias piki rannikut Egiptuseni. Surus maha Babüloni linna ülestõusu kõik hävitati. Linn ujutati üle. Assar Hadon (680-668) Taastas Babüloni linna, tegi sõjakäike Egiptusesse, vallutas Egiptuse. Viimane hiilgeaeg. Egiptlased pidid maksma kõrget maksu. Nt. 9 tonni hõbedat + muud maksud. Assur Banipal (668-626) Algas ühtse riigi lagunemine. 659 lõi lahku Egiptus. Põrast seda tekkis sõjaline liit Assüüria vastu babüloonlased, meedialased. Liit hävitas Assüüria riigi. Lõplik
foiniiklased neist mõlemast õppides arendada märksa lihtsama oma kirja. Nagu teisedki muistsed kirjasüsteemid, sai ka foiniiklaste tähestik alguse piltkirjast, kuid siin hakkasid märgid peagi tähendama üksnes häälikuid. Esmalt märkisid nad silpe. Et aga semiidi keeled on väga kaashäälikurikkad - täishäälikud on olulised vaid muutelõppude näitajatena - siis leiti peagi, et piisab silbikeskse kaashääliku tähistamisest. Nii kujuneski Foiniikias 22 kaashäälikust koosnev tähestik. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes, oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks senisest märksa laiematele ühiskonnakihtidele. Tähestik levis nüüd kiiresti kogu Kaananimaal ja muutus I aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi. Võib liialdamatult väita, et kõik tänapäeva
armuigatsus,huvi intiimse ja argipäevase, olustikudetailide ja ,,väikeste inimeste" vastu kajastub T. loomingus. Lõi idülli, tähtsus bukoolikal (karjuseluule). Looming on jätnud jälgi kogu järgneva ajajärgu Euroopa luulele. 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos- esimene historiograafia looja. ,,Ajaloo isa". Viibis Kreeka linnades, Egiptuses, Pärsias, Babüloonias, Foiniikias, Sküütias. Teos ,,Historia". Palju andmeid Kreeka-Pärsia sõdade kohta, koondab selle ümber tohutu andmestiku. Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori, legendaarset, anekdootlikku ainestikku. Peetakse arhailiseks naiivsuse tõttu
tähtsus. Teda tundsid hästi ka kreeklased. Teda mainib Platon oma jutustuses Atlantisest. 6) Ksoisi nomos? Saisist põhja pool asetses Buto linn, kulljumal Horose austamise keskus. See nomos oli delta lääneosa tähtsaim nomos ja kantsiks tema võitluses Lõuna-Egiptuse vastu. TEINE LOENG Vana-Egiptuse religioon. Animism, fetishism, totemism. Loomadekultus. Nagu teistes Vana Idamaade kultuurides (Sumeris, Akkadis, Babüloonias, Assüürias, Foiniikias, Süürias jne.), nii mõjutas ka Egiptuses religioon Egiptuse ühiskonna kõiki nähtusi, vajutades teatava pitseri kõigile kultuurielu külgedele. Elementaarsed usundlikud kujutlused, mis olid kujunenud ühes ürgkogukondade tekkimisega, tegid Egiptuse mitmesajandilise ajaloo kestel läbi muutusi, komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks. Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on
taevalikku tarkust: kalender, täheteadus, tähtede järgi ennustamine, ajaarvamine. Ta sarnaneb Anile, mõlemad on taevaste tarkuste kehastajad. Jumalanna Innanna (semiidi Istar) esineb nii Nanna kui Ani tütrena. Innanna on taevakuninganna. Ta on erootiline jumalanna: seksuaalne paljunemine (veidi seotud ka abieluga, aga vähe), prostitutsioon (templiprostitutsioon oli tähtsal kohal). Ta on sõjakas, esineb ka kaarikute emandana (Egiptuses) ja meresõidu emandana (Foiniikias), sõjajumalanna. Innanna põhiline partner oli Dummuzi (semiidi Tammuz). Omaette Dummuzi templeid polnud, ta kuulus Innanna kultuse juurde. Erinevates allikastes on ta kas Innanna vend või poeg aga alati tema armastatu. Allilma kujutus Mesopotaamias on küllaltki sarnane Kreeka omaga. Allilma nimetus tähendas ,,Koht kust tagasi ei tulda". Mesopotaamia tsivilisatsioon on tugevalt orienteeritud siinpoolsusele. Kõik, mis tuleb hea või halb tuleb maapealses elus
arheoloogiakeskuse kui ka Kreeka kultuuriministeeriumi juures tegutsevaid teadlasi. Arheoloogidel ei ole praegu veel aimu, kust tööriistade kunagised omanikud Kreetale tulid ja kui püsiv või ajutine nende asustus saarel oli. Kreeka ja USA arheoloogiderühmal on kavas piirkonnas töid jätkata Foiniiklased Foiniiklaste peamised kaubateed, mis lähtusid nende esimestest kaubakeskustest Byblosest, Siidonist ja Tüürosest. Foiniiklased olid antiikajal rahvas Vahemere idarannikul Foiniikias, hiljem ka Põhja-Aafrikas Puunias. Nende kindel päritolu on üheselt teadmata ja nende eelastena nimetatakse müütilist mererahvast. Piibli järgi võib neid pidada Noa järglasteks, kelledest esimene oli Siidon. Foiniiklaste laeva Mazarrón I säilmed Cartagenas. Foiniiklaste peamised tegevusalad olid sadamalinnade ehitus, kaubandus ja meresõit. Herodotose järgi olla foiniiklased aastal 600 eKr Egiptuse vaarao ülesandel ka ümber Aafrika sõitnud
lõppu kuulub ateenlase Apollodorose tegevus, kes hakkas esimesena edasi andma valgust ja varju, pannes seega aluse maalikunstile tänapäeva mõttes. 53. Hellenismi ajajärgu (IV-I) poliitika ja kultuur IV saj. on aeg, mil Pärsia suurriik on nõrgenenud ja esile tõuseb Makedoonia, mille eesotsas Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses. 331 algas vallutuste teine etapp: vallutab Babüloonia, Meedia. kolmandas etapis tungib ta Kesk-Aasiasse ja osa Indiast. Vallutuste tulemusena oli tekkinud suurriik, mis oma ulatuselt oli suurem kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri.
annaabi.ee 
