Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega ülienergiliselt, sageli plahvatusega. Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesinikuga reageerib energiliselt: H2 + F2 2HF Hapnikuga moodustab F palju ühendeid, binaarsetest ühenditest püsivamad OF2 ja O2F2. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Kõik metallid moodustavad fluoriide, kuid üldiselt oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest, eriti F olekust.
Fluor Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on normaaltingimustel kollakas gaas. Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga - hapniku fluoriide. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on Universumis üsna levinud element. Mõnede teooriate kohaselt võib see olla tingitud elemendi tekkimisest supernoova plahvatustel, kui fluor moodustub neoonist neutriinode toimel. 1996. aastal avastas Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency)
7Pakendi 1Bränd suurus HAMBAPASTA 4Koostis 5Värvus 8Tootja 6Maitse Kellele : Mehed, Naised, Lapsed Funktsioon: Põletikuvastane, valgendamine, igemehaiguste ravi, tundlikule hammastele Koostis: Fluoriiga, ei sisalda fluoriide, kaltsiumiga, Maitse: piparmündi, apelsinimaitseline, maasikamaitseline. .. Värvus: Valge, must, roheline... Pakendi suurus: 0,50 ml., 0,75 ml., 0,100 ml... 3 Hind: ...... 2 R.O.C.S 1. R.O.C.S. 2. Täiskasvanutele 3. Igemepõletiku vastane, parodonti haigused, valgendab ja tugevdab hambaid 4. Ei sisalda fluoriide, parabene, naatriumlaurüülsulfaati 5. Musta värvi 6
.............................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega hambapastad.........................................................................................7 2.5 Valgendavad hambapastad...............................................................................................8 2
mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos.
Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti. Kõikide teiste Eesti põhjaveekogumite põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid
mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil.
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus
Ag + I -> AgI kollane sade Hõbehalogeniidid on valgustundlikud ained. Nad lagunevad valguse toimel, eraldub peeneteraline hõbe. Seda kasutatakse fotograafias. Halogeene sisaldavad ühendid on teflon, freoonid. Freoone kasutatakse jahutus vedelikuna külmikutes, aerosoolpakendites (CF2 Cl2) ( C2 F2 Cl3). Õhku sattunud freoonid lõhuvad Maad ümbritsevat osoonikihti. Fluoriühendeid sisaldavad luud, eriti hambavaap. Joogivesi peaks sisaldama vähe lahustunud fluoriide, eesti vetes on aga palju. Joodi esineb kilpnäärmes ensüümis.
hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Vesinikfluoriid ja vastav hape Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks
kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on
Seos elusorganismiga: Anorgaanilisi fluoriühendeid leidub luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks õun, spargel, punapeet, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. 2) Cl2 ( Kloor ) - kollakasroheline mürgine gaas Leidumine ja saamine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri
esinevad ained, mis ei hõlma kaugeltki mitte kõiki. Lisaks galvaanilisele kroomimisele esineb kroom ka roostevabas terases ning sageli ka nikli- ja molübdeenisulamites. Esialgne mõju võib põhjustada hingamisorganite ärritust ja nina limaskestade haavandeid. Esineb arvamus, et kuuevalentse kroomi ühendite ja nikliühendite korduv mõju võib aja jooksul põhjustada ninavähki. Nina- ja kurguärritused ning nohu võivad järgneda vaske ja fluoriide sisaldava suitsu sissehingamisele. Mõnedes elektroodikatetes ja pinnakatetes esinevad fluoriidid võivad kõrge kontsentratsiooni korral põhjustada aja jooksul kopsuturset või luude kahjustusi. Raudoksiidi suits on põhiline keevitajatele mõjuv suits, mis ärritab hingamisorganeid. Mõjudes ninale, kurgule ja kopsudele, võib pikaajaline toime põhjustada sideroosi, see on kopsude fibroos, mida sageli nimetatakse raudoksiidist tingitud sideroosiks.
perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19 Sümbol: F Omadused Keemilised omadused: Kõige aktiivsem mittemetall Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega Füüsikalised omadused: Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses Looduses leidub fluori ainult ühenditena, teda sisaldavad mitmesugused mineraalid. Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik- fluoriide elektrolüüsides Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad Fluoriit tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluor organismis Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehingamine inimesele surma. Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu.
anorgaaniliste fluoriühenditena (apatiidina) luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammastel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. KLOOR Leidumine ja saamine Kloor on levikult maakoores 20
Aus Kaup Ajakirjanduses on olnud kõneaineks, et praegu kehtiva termini järgi lihamass ei ole täisväärtuslik tooraine. Soomes kasutatakse väljendit "luuliha". Eestikeelne uus vaste 2003.aastast on "mehaaniliselt konditustatud liha mass". Kõnekeeles oleks suupärasem nimetus "kondilihamass". Kondilihamass sisaldab suuremal või vähemal määral kondiosakesi. Kontidesse ja luuüdisse ladestuvad raskemetallid. Kondid sisaldavad rohkesti ka fluoriide, mille ülemäärane tarbimine ei ole tervislik alla 7 aastastele lastele. Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon on seisukohal, et kondilihamassi ei tohiks kasutada toodetes, milles on viidatud tervislikkusele. Kindlasti peaks kondilihamass olema toote etiketil ühemõtteliselt ja selgelt tähistatud. ELA liikmesfirmad kondilihamassi oma toodetes ei kasuta ja sellest valmistatud tooteid iseäranis lastele ei soovita. Mahemärk
doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on
tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. fluor · Keemiliselt üliaktiivset fluori (F) on looduses palju, enamasti ühendites. · Kui joogivees on F alla 0,5 mg/l, on soodustatud hambakaaries, F-l profülaktiline toime kuni konts.ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l, Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. · F kasut. keemiatööstuses, sh. plastmassi- ja pestitsiiditööstuses, varem ka freoonides. Tuntuim F sisaldav plastmass teflon. Kaariese-vastase ainena hambapastades. · Toiduainetest kõige enam NaCl-s (keskm. 8,5 mg/kg). Normaalne F-sisaldus tahkes looduslikus toidus 0,01-0,1 mg/kg. Merekalades norm. 1,2-1,5 mg/kg. Palju teelehtedes, keskmiselt 0,1 mg/g - 2-3 tassiga saab joogivee norm. sisalduse korral 0,4-0,8 mg fluoriide
Leostub vette ka kivimitest. F- sisaldus jõgedes 0,01-0,3 mg/l, teistes siseveekogudes 0,02-1,0 mg/l, merevees 1,4-1,5 mg/l. Eestis joogiks tarvitatava põhjavee maks. lubatav F sisaldus 1,5 mg/l, optimaalne on 0,7-1,2 mg/l. Kui joogivees on F alla 0,5 mg/l, on soodustatud hambakaaries, F-l profülaktiline toime kuni konts.ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb F-ühendite toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l. Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. F ja fluoriidide akuutne toksilisus: paikne äge söövitav toime, gaasiline F kahjustab juba väikestes kogustes kopsu, südant, nahka ning silmi, H2F2 ärritab silmi, nahka ja kopse. Vigastused võivad olla eluohlikud, juba 5 mg NaF suu kaudu surmav. Fluoriidide krooniline toksilisus. Pikemaajaline tarbimine konts. 2 mg/l võib põhjustada hammaste fluoroosi. Sõltuvalt kehakaalust võivad aastate jooksul päevased doosid üle 20-80 mg põhjustada kroonilise mürgistuse
Erinevad loomorganismid on Al suhtes erineva tundlikkusega (näit. ahvid tunduvad olevat resistentsed). Teatud preparaadid (sh. fluori ühendid) vähendavad Al ladestumist organismis. Erinevad uurijad on sageli vastandlikel arvamustel Al ohtlikkuse suhtes inimestele: tuleks vähendada Al-st majapidamistarvete kasutamist. Kuigi Al sisaldus ööpäevases ratsioonis on keskmiselt 22 mg, omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid, mis viivad Al liia organismist välja (Geograafilise patoloogia seisukohast on tähelepanuväärne, et USA kõrgendatud fluorisisaldusega regioonides esineb vanadusega seotud nõrgamõistuslikkust vähem). 3.4. Gallium 3.4.1. Elemendi ja lihtainena 3.4.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastas P.E.Lecoq de Boisbaudran 1875 spektraalanalüüsiga Pürenee tsinkläigus (sfaleriit ZnS) – 0,5% Ga (taval. vähem) (avastanud veel Sm, Dy)
asendamatu UV allikate kestas, valmistatakse aknaid reaktoritele. Kallis ja rabe-ainult väikesed nõud, raske puhuda ja joota, sulab kõrgel temp-il, plastsuspiirkond kitsas, ei tohi olla leelismetallide kloriide kui kuumutada kõrgel temp-il. Värvilised klaasid lähteainetele tuleb lisada ühendeid, mis värvivad klaasi soovitavat värvitooni. Enamasti siirdemetallide oksiidid ja sulfiidid. Läbipaistmatute piim-või opaalklaaside jaoks lisatakse lahustumatuid ühendeid(fluoriide, fosfaate). Puhast niklit kasutatakse vähe, enamasti sulamina, kus ta on üks tähtsamaid komponente, järgmistes teda üle 50%. Monelmetall(30%Cu, 3%Fe, 2%Mn) tugev, kõva, korrosiooni- ja kuumakindel, mõned ei põle hapnikus,kasutatakse keemia- ja toiduainetetööstuse, meditsiinis, seadmete valmistamisel ja laevaehituses. Nikroom(10-30%Cr, pisut Si, Al jt) suure elektritakistusega, väga kuumakindel, valmistatakse elektriahjude küttekehi
Betooni järelhooldusega alustatakse võimalikult kiiresti pärast betooni tihendamist, järelhooldust jätkatakse kuni betoon on saavutanud oma projekteeritud omadused, nii väldime kuivamispragusid, samuti tuleb betoneerimise järel betooni kasta või kaitsta kuiamise eest (spetsiaalsete ainete hõõrumine betooni pinnale, mis ei lase niiskusel liiga kiiresti betooni seest välja kuivada). Platsil ei tohi betoonile ise lisada mingisuguseid keemilisi ühendeid (näiteks fluoriide). Tuleb jälgida, et valatud betoon ei jääks tuuletõmbuse kätte, mis samuti kiirendab kuivamist ja soodustab pragude teket. Pärast silumist ja lihvimist lõigatakse põrandasse mahukahanemisvuugid, vuugid töödeldakse mastiksiga. Kiudarmeeritud betooni kasutades on nõuded samad, mis armeeritud põrandal. Järelhoolduse ajal peab jälgima, et teraskiud betooni pinnale ei tuleks. 6.8 Miks on soovitav/nõutav katuslae ventileerimine? Kirjeldage katuslae ehitamise tööoperatsioone.
annaabi.ee 
