Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Li...
kiirguseta ülemineku kaudu. Fosforestsents - Osa ergastatud mlekule läheb üle tripletsesse olekusse. Sellised üleminekud on kvantmehaanika järgi keelatud ehk neid juhtub harva. Molekuli pöördumine põhinivoole toob uuesti kaasa spinni muutuse, mille tõttu on protsess aeglane. 23.Stokes´i nihe 24.Luminestsentsi soodustavad/pärssivad struktuursed faktorid Vähesed molekulid fluorestseeruvad, kuid molekule saab tihti "märgistada" fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmadega. Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb pii-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda. Pii-elektrone delokaliseerivad funktsionaalsed rühmad on amino, -OH, -F ja metoksü. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseerivad. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda (põrkumised teiste molekulidega).
üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi gaaslahendused OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Monitore iseloomustavad: Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''.Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Kaadrisagedus-Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda
Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni sööde), millesse olin eelnevalt teinud pistekülvi. Külvijoone ümbrus söötmesambas oli häguseks muutnud ja liikuvust oli tuvastada. Flouretseeruvaid pigmente siderofoore tuvastamiseks kasutasin rauavaest KingB söödet. UVs ei tuvastanud fluorestseeruvate pigmentide kogunemist külvijoone ümber. 3. Süsinikuallikad Tegin joonkülvi Simmonsi agarile tsitraadi kasutamise tuvastamiseks. Agaril esines kasv ja indikaatorvärv broomtümoolsinine muutus rohelisest siniseks. Tsitraadi kasutamisega muutus söötme pH muutus aluselisemaks ja indikaatorvärv siniseks. Käärimistüübi testimiseks viisin läbi Voges-Proskaueri testi, mis tuvastab käärimisprodukti 2,3-butaandiooli eellase atsetoiini akumulatsiooni söötmesse
-Pass, Meremehe teenistusraamat, Pagulase reisidokument, Meresõidu tunnistus(kodanikust meremehel), Tagasipöördumis tunnistus, Hädaabi reisisdokument, laste pass, ID kaart jne. 29. Milliseid turvaelemente võidakse lisada turvapaberi valmistamisel? TURVAKIUD EHK MEBERKIUD: -Lisatakse puuvilla massi, paberi tootmise käigus -asetsevad kogu dokumendi ulatuses MEMBERKIUD VÕIVAD OLLA IMMUTATUD: -Tavavalguses nähtavate värvidega, -Fluorestseeruvate värvidega -Tavavalguses ja UV valguses nähtavate värvidega PLANSETID: -Sama mis memberkiud, ainult et on ümmarguse kujuga. TURVALINT: .-Kilest või plastmassist, paigaldatakse poolpehmesse paberimassi -Esineb nt rahatähtedes sh EURODEL -Võib olla immutatud fluorestseeruvate ainetega, näha on ainult UV valguses 30. Mis on täielikult võltsitud reisidokumendi põhitunnusteks? -Aluspõhja muster ja aluspõhi ei ole prindidtud ofsetprinteriga
valgusdioodid. Tehnoloogia, mida kasutavad enamus televiisoreid ja kineskoopkuvarid. Lame ja õhuke kuvar, mida kasutatakse elektronkäekellade, kalkulaatorite, mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel. Personaalarvutid, telerid. Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks Passive matrix Active matrix sagedam ekraanivärskendus. Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Ekraani mõõt Kaadrisagedus Reasagedus Lahutusvõime Värvide arv Punktisamm Energiasääste Ühilduvus erinevate graafikastandarditega Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''. Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz.
Tehnogeneetilisi meetodeid saab kasutada veel paljude muude ülesannete lahendamiseks. Üheks neist on pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika. Enamasti põhineb see metoodika mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. Need on lühikesed üheahelalised DNA-fragmendid, mille nukleotiidijärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Peale selle on nad varustatud signaalelementidega, radioaktiivsete või fluorestseeruvate markeritega, mis aitavad kindlaks teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud.
Kui süsteem absorbeerib footoni, siis ta saab energiat ja ergastub. Aga kui ta kiirgab footoni siis ta annab ära energiat ja soojust. Kui kiiratud footoni energia on vähem kui absorbeeritud footoni energia, siis seda energiate vahet nimetatakse Stokes’i niheks. Märkus üks: toimub soojuse äraandmine (vibreerimisel) 28.Luminestsentsi soodustavad/pärssivad struktuursed faktorid Soodustavad faktorid: ● Vähesed molekulid fluorestseeruvad kuid molekule saab tihti märgistada fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmaega. ● Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb π-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda. ● π-elektronide delokaliseeruvad rühmad on amino (-NH2 -NHCH3 , - N(CH3 )2 ,) -OH, -F, metoksü (-OCH3 ,). Need rühmad fluorestseeruvad. ● Molekuli jäikus soodustab fluorestsentsi kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda.
pindaktiivse aine molekulid mitselle. Hüdrofoobne saba on orienteeritud mitselli tsentrisse, negatiivne ioonrühm - väljaspoole. Tekkiv mitsell on negatiivselt laetud. Lahutamise käigus jaotuvad analüüdi neutraalsed molekulid mitsellide ja puhvri vahel. 43. Kapillaargeelektroforeesi põhimõte Kasutatakse DNA ja RNA fragmentide lahutamiseks. Fragmendid saadakse lõigates DNA ja RNA spetsiifiliste ensüümidega. Lahutamine toimub geelis, milles on kapillaarid. Fragmendid märgistatakse fluorestseeruvate rühmadega; ergastatakse kasutades LED lampi; emissiooni registreerib CCD kaamera. 44.Elektrokeemiline rakk Elektrokeemia - analüütiline meetod, kus kasutatakse analüüdi kontsi määramiseks või analüüdi keemilise reakttiivsuse määramiseks potensiaali, laengu või voolu mõõtmist. 45.Elektrokeemilise raku potentsiaal Elektrokeemilise rakku iseloomustavaks parameetriks on elektromotoorjõud. Lahus-elektrood piiril tekib elektroodi potentsiaal.
mis on märgistatud keemilise markeri või radioaktiivse isotoobiga. Selliselt töödeldud fragmente nim DNA sondideks. Sondide abil on võimalik määrata geenide asukohta kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talituslikku aktiivsust, määrates nende poolt toodetud mRNA hulka tsütoplasmas, viirusliku RNA või DNA olemasolu ja asukoha määramine. 53. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Rakubioloogias on levinud immuunfluorostsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisel. Elavhõbedalambiga valgustat helendavate värvainetega märgistat antikehasid. Nii saab lokaliserida nt valke. 54. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Loom, kelle genoomi on viidud mõni teine geen, tavaliselt in oma. 1)Looma munarakk viljastat in vitro 2)Mikropipeti abil sisestat viljastunud munarakku vajalik geen 3)embrüo siirdatakse hormoonidega mõjutatud looma emakasse 4)Tiinus ja looma sünd,
tttu on protsess aeglane (10-4 - 10 s). Ergastus (absorbtsioon) spektrid on lühematel lainepikkustel, kui luminestsentsi spektrid, sest vnkerelaksatsiooni tttu läheb energiat kaduma. Fosforestsentsi spektrid on suurematel lainepikkustel kui fluorestsentsispektrid. Fluorestsents spektroskoopia on ülitundlik, sest signaali mdetakse "pimeda" tausta suhtes. Vähesed molekulid fluorestseeruvad, kuid proovi molekule saab tihti derivatiseerida ("märgistada") fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmadega. Fluorestsentsi mtmisel varieeritakse ergastavat kiirgust, kuni tekib fluorestsents. Siis mdetakse teise monokromaatori abil fluorestsentsi spekter ja maksimaalse emisiooni lainepikkuse jaogs mdetakse ergastusspekter. Kolmandal korral mdetakse emissiooni maksimaalsel ergastusel. Luminestsentsi phjustavad struktuursed faktorid. Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb -elektronide delokalisatsioon ja nende vime ergastuda.
Mõnikord kasutatakse hübridiseerimisel ka formamiidi 50% lahust. Formamiid alan-dab NH-te ahelate Tm-i, mistõttu saab hübridiseerida madalamal temperatuuril (37 - 42°C). Formamiid aeglustab ka RNA degradatsiooni inaktiveerides valke ning seetõttu kasutatakse teda sageli RNA-RNA või RNA-DNA hübridisatsioonil. 50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis pôhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiinisotiotsüanaat), TRITC (tetrametüülrodamiin isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikroskoobis on valgusallikaks elavhôbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). 51. Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline? Et, mõista erinevate geenide omadusi.??! 52
· Ravimite kõrvalmõjude ja vastuse ennustamine · Täpse diagnoosi andmine, sadade eri parameetrite põhjal · Geenikoopiate arv (array CGH) · Uute ravimite sihtmärkide leidmine, ravimite testimise ning avastamise hõlbustamine jpm. Kontrollimaks, kas patsiendil on uuritav mutatsioon näiteks võetakse patsiendilt proov ning ka proov puhast, kindlasti muteerumata materjali. Proovid denatureeritakse, DNA lõigatakse lühemateks juppideks, märgistatakse erinevate fluorestseeruvate markeritega (patsiendi oma rohelisega, kontroll DNA punasega). Mõlemad proovid siiratakse kiibile ning lastakse kiibil olevate (normaalsete) geenijuppidega hübridiseeruda/seostuda. Juhul, kui patsiendil mutatsiooni ei esine, senduvad mõlemad kiibile. Kui mutatsioon esineb, ei saa muteerunud osa korralikult seostuda vastavale osale. Vastavat regiooni on seejärel võimalik lähemalt uurida. Veel tavalisi kasutusvõimalusi: · ekspressioonitaseme võrdlemine · sekveneerimine
Inimese silma, valgusmikroskoobi ja elektronmikroskoobi lahutusvõime erinevused. Inimese silm- 1cm-0,5mm Valgusmikroskoop- 1,2 mm-50nm (kuni viiruse ribosoom) Elektron- 1,2mm-0,1nm (kuni aatom) Valgusmikroskoobi põhilised koostisosad. Halogeen lamo,kondensor lääts, objektiivi lääts, peegeldav prisma, okulaarid Faaskontrastmikroskoobi töö põhimõte. Valguslaine faas muutub kui valgus läbib elusa raku Mikrotoomi töö põhimõte. Fluorestsentsmikroskoobi töö põhimõte. Fluorestseeruvate värvide ergastus ja emissiooni lainepikkuste erinevus. Elavhõbeda lamp ergastab kiirguse Ergastuse lainepikkus on alati kõrgem kui emissiooni lainepikkus Tsütoloogias kasutatavad värvid hematoksüliin, eosiin ja trüpaansinine. Fluorestseeruvad värvid propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid. Hematoksüliin(happeline piirkond DNA, RNA), eosiin (aluseline- tsütoplasma), trüptaansinine- happeline värv,läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamebranne javärvib tsütoplasma valke
Imetajate sugurakud tekivad alati väljaspool embrüot (embrüovälistes kudedes), aga erinevatel liikidel erinevas kohas.Hiirtel: esmased sugurakud tekivad rakuvälises mesodermis. Naaberkudedest (trofoblast) sekreteeritavate BMP’de (valgud)indutseeritakse esmastes sugurakkudes transkriptsioonifaktorid Blimp1/Prdm1 ja Prdm14 mis determineerivad nende saatuse. Embrüonaalne induktsioon. Imetajate sugurakkude eellased rändavad rebukotist mööda tagasoolt gonaadide algmetesse. Fluorestseeruvate (GFP) PGC jälgimine hiire embrüos: rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased imetajatel: diploidsed, jagunevat mitootilisels, sooliselt neutraalsed. Gonaadides: oogenees ja spermatogenees.Paljunevad mitootiliselt, massiliselt, soospetsiiline eristuminem, meioosi teostumine, haploidne genotüüp (osaliselt munarakuse)
ainult proov. Mõnikord kasutatakse hübridiseerimisel ka formamiidi 50% lahust. Formamiid alan-dab NH-te ahelate Tm-i, mistõttu saab hübridiseerida madalamal temperatuuril (37 - 42°C). Formamiid aeglustab ka RNA degradatsiooni inaktiveerides valke ning seetõttu kasutatakse teda sageli RNA-RNA või RNA-DNA hübridisatsioonil. 50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis pôhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiin-isotiotsüanaat), TRITC (tetrametüül-rodamiin- isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikroskoobis on valgusallikaks elavhôbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). 51. Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline?
·Uniparentaalse disoomia puhul pärib indiviid spetsiifilise kromosoomi mõlemad homoloogid samalt vanemalt 5.Klassikalised kromosoomide värvimistehnikad G-bändid: kromosoome töödeldakse trüpsiiniga ja värvitakse Giemsa värviga. Tumedalt värvuvad vöödid on tuntud G-bändidena. R-bändid: p6himõtteliselt vastupidine G bändingule. Kromosoomid denatureeritakse kuuma ja sooladega enne Giemsa värvimist. Q-bänding: kromosoome värvitakse fluorestseeruvate värvidega (DAPI, Hoechst 33528), mis seostuvad eelistatult AT rikastele regioonidele. Kromosoome vaadeldakse UV-valguses. Samane G-bändidega. C-bändid: arvatavasti esindavad konstitutiivset heterokromatiini. Kromosoome denatureeritakse BaOH lahusega, millele järgneb Giemsa värvivimine. 6.FISH ja tema variatsioonid - · : 1. (). 2. in situ (FISH). 3. FISH : + FISH; + FISH; + FISH (FICTION); · : 1
homogenisatsiooni. • • • • CNV-de määramine genoomis: põhimeetodid (CGH, SNP-kiibid, ‘paired-end’ sekveneerimine), plussid ja miinused. • CGH – comparative genomic hybridization – kasutatakse uuritavas DNA proovis teatud geenide või DNA lõikude koopiaarvu muutuste või deletsioonide leidmiseks. • Referents-DNA ja test-DNA märgistatakse erinevate fluorestseeruvate märgistega, segatakse kokku ning hübridiseeritakse kiibile. Fluorestsentsi suhteid kasutatakse piirkondade detekteerimiseks test ja referents proovide vahel, mis erinevad koopiaarvult. Saab visualiseerida deletsioone ja duplikatsioone väga väikestes DNA segmentides Saab uurida tervet genoomi ilma varasema teadmiseta kromosomaalsete aberratsioonide kohta Ei vaja spetsiifilisi sonde
On kemoheterotroofid. Enamasti aeroobsed, kuid mõned liigid võivad ka nitraadiga hingata. Kõigil on töötav TCA (tsitraaditsükkel) tsükkel. Heksoosid lagunevad ED rajas. Esimeses Bergey käsiraamatus oli perekonnas Pseudomonas väga palju liike, mis üksteisest rRNA järjestustelt tugevasti erinesid. Nüüd on paljud nendest liikidest kantud uutesse perekondadesse Burkholderia, Comamonas, Deleya, Ralstonia jt. Praeguses perekonnas Pseudomonas eristub hästi fluorestseeruvate pseudomonaadide rühm, kuhu kuuluvad P. fluorescens, P. aeruginosa, P. putida ja P. syringae. P. aeruginosa on tüüpiline mullamikroob, denitrifitseerib ja osaleb N-ringes. Monotrihh, toodab proteaase ja elastaasi, fluorestseeruvat pigmenti ja sinakat pigmenti püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen.
molekulaarbioloogia meetodeid. Selleks analüüsitakse nende DNA järjestusi ja võrreldakse tuntud bakterite analoogiliste järjestustega. Selline võrdlemine võimaldab määratleda mittekultiveeritava bakteri fülogeneetilise kuuluvuse (koha elupuul) ja leida talle sarnaseimad kultiveeritavaid bakterid, kelle kasvutingimuste uurimine aitab välja töötada meetodeid seni mittekultiveeritavateks osutunud bakterite kasvatamiseks laboratoorsetes tingimustes. Fluorestseeruvate geeniproovide abil saab teha mittekultiveeritavaid baktereid nähtavaks. Kui geeniproovina kasutada DNA lõike, mis on omased kindlale taksonile (nt. perekond, hõimkond, riik, domeen), siis saab kindlaks teha bakteri süstemaatilise kuuluvuse ja hinnata proovides erinevatesse taksonitesse kuuluvate bakterite osakaalu. 53 STERILISEERIMINE JA DESINFITSEERIMINE Maakera biomassis ca 50% moodustavad mikroobid. Inimese kehas ja kehal on rohkem
Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid VIIRUSLIKU ANTIGEENI MÄÄRAMISEL kasutatakse tuntud diagnostilisi antikehi (AK). Immunoelektronmikroskoopia (IEM) korral lisatakse uuritavatele proovidele ferritiini või ensüümiga märgistatud antikehi. Nii määratakse rota- ja hepatiidiviirusi. Immunofluorestsentsmeetod(IF). Viiruste poolt nakatatud rakkudes olevate viirusantigeenide reageerimisel spetsiifiliste fluorestseeruvate antikehadega moodustunud kompleksi immunofluorestsentsmikroskoopia. • Otsese immunofluorestsentsmeetodi korral on fluorestseeriva värvainega märgistatud otseselt viirusantigeeniga reageeriv antikeha. • Kaudse immunofluorestsentsmeetodi puhul reageerib antigeen esmalt temale spetsiifilise antikehaga, mis pole märgistatud. Tekkinud Ag-AK kompleksile lisatakse märgistatud
Analüüt tuleb uuritavast materjalist. Lisaks osaleb testides tavaliselt veel mõni komponent (antigeen ja antikeha). Sändvitšprintsiip: tahkele faasile on kantud antigeenid (standardiseeritud komponent), millele valatakse peale uuritavat materjali e analüüsitavaid antikehi. Nende antikehade vastaseid antikehi kasutatakse esimeste detekteerimiseks. Antikehade vastased antikehad on märgistatud nt fluorestseeruvate osakestega. Sändvitšmeetodiga ei saa määrata madalmolekulaarseid antikehi. Mida rohkem märgistatud antikehad ühinevad vastavate antikehadega, seda tugevama signaali saab detekteerida. Enne signaali detekteerimist toimub seondumata antikehade eemaldamine/pesemine. Kuna antigeene tahkel kandjal on kindel hulk, siis tegemist on küllastuva protsessiga, analüüdi konstentratsiooni ja antigeen-antikeha-antikeha seostumine on võrdelises seoses.
annaabi.ee 
